2-25-105058/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-105058

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi R. T. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1401,22 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479, lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema,

e-post: XXX

Kostja: R. T., isikukood: XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R. T. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 690,02 eurot, intressivõlgnevus 47,35 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 458,25 eurot ning viivised alates 28.05.2025 kuni

põhinõude summas 690,02 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o

24% aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt R. T. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena

500 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb R. T.-l tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

T AS ja kostja sõlmisid 23.12.2021 järelmaksulepingu nr XXX (Lisa 1) seadme

Nutitelefon Apple iPhone 13 128GB ostmiseks, mille netohind on 939,00 eurot. Kostja

tasus lepingu sõlmimisel sissemakse 20% kauba kogumaksumusest, s.o 190,00 eurot.

Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel.

Intressimäär 21,9% aastas. Lepingutasu 19,90 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi

kulukuse määr 26,24%, mille arvutamise aluseks oli krediidi summa 939,00 eurot,

lepingutasu 19,90 eurot, makseperiood 24 kuud ja intress 21,90% aastas. Krediidi

kogukulu 1136,57 eurot. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 7: lepingu

allkirjastamisega kinnitasid müüja ja ostja, et müüja on lepingu tingimustele vastava

kauba nõuetekohaselt ostjale üle andnud ja ostja on selle vastu võtnud.

Tarbijakrediidilepingu (Järelmaksu) sõlmimise eelduseks on kliendi maksevõime

hindamine, milleks tuleb kliendil täita Järelmaksu taotlus enne iga Järelmaksulepingu

vormistamist. Klient peab esitama andmed oma tegevusala, sissetulekute allikate ja

sissetuleku suuruse kohta. Samuti tuleb teatada kehtivatest kohustustest ning

suurusjärgust. Kliendi riskiprofiilist tulenevalt küsitakse vajadusel täiendavaid

dokumente sissetulekute ja/või kohustuste tõestamiseks. Kostja märkis taotluse esitamisel

oma deklareeritud sissetulekuks 4000 eurot, deklareeritud kohustused 1000 eurot kuus.

XXX hindas taotluses esitatud andmete pinnalt maksimaalse lubatud järelmaksu

kuumakse, milleks oli 750 eurot. Lepingu XXX tegelikuks kuumakseks kujunes 39,85

eurot kuus. Taotletud järelmaksu summa, soovitud seadme(te) liik ja järelmaksu

sõlmimise tehingu sessioon olid XXX hinnangul tavapärased ning taotluse menetlemise

käigus pole tuvastatud asjaolusid, mis takistaksid järelmaksu lepingu sõlmimist või

viitaksid kliendi kõrgendatud riskiastmele. T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja

esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas T AS

teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik

informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas T AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. T

AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: 20220312519851,

20220413150013, 20220513869803, 20220615201751, 07202209258654. Kostja ei ole

arveid tasunud. Kostjal on järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus 690,02 eurot

(737,73-47,35). Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 4.

maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku nelja üksteisele järgneva

tagasimaksega. T AS 07.06.2022 kostjale lepingu lõpetamise hoiatuse koos täiendava

tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 21.06.2022. Kuivõrd kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles XXX kostjaga sõlmitud lepingud üles

22.06.2022. Nõue on loovutatud hagejale.

Hageja palub mõista kostjalt R. T. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 690,02 eurot, intressivõlgnevus 47,35 eurot, sissenõudmiskulud 40,00

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 458,25 eurot, viivised alates 28.05.2025 kuni

põhinõude summas 690,02 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24%

aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 280,00 eurot ja hageja õigusabikulud

358,00 euro ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise ja menetluskulude nimekiri määrus on kostjale kätte

toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 14.08.2025.a. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates

30.11.2021.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli

16,95%. T AS ja kostja sõlmisid 23.12.2021 järelmaksulepingu nr XXX, mille krediidi

kulukuse määr on 26,24%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale

(16,95*3=50,85%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik,

vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Hageja on esitanud tõendid kostja maksevõime hindamisel laenutaotluse (Lisa 1) ja

dokumendi koopia (Lisa 1). Kostja on oma sissetulekuks märkinud 4000 eurot, igauised

kohustused 1000. XXX hindas taotluses esitatud andmete pinnalt maksimaalse lubatud

järelmaksu kuumakse, milleks oli 750 eurot. Lepingu XXX tegelikuks kuumakseks

kujunes 39,85 eurot kuus. Maksevõime hindamisel arvestusliku sissetuleku ja kohustuste

summade määramisel on, tulenevalt kliendi aktsepteeritavast riskiastmest, lähtutud

konservatiivsuse põhimõttest ning arvestatud kliendi enda poolt deklareeritud

sissetulekust väiksema arvestusliku sissetuleku summaga, jättes kliendi poolt

deklareeritud arvestusliku sissetuleku – ja kohustuste vahesummast veel vähemalt 25%

vaba raha sisse ehk arvestatud võetavate kohustuste mõjuga muudele kliendi

väljaminekutele. Lõplik krediidisumma ja maksimaalne lubatav kuumakse järelmaksu

teenindamiseks arvutatati kliendi sissetulekute ning kohustuste andmete põhjal ning

sealjuures arvestati mitmesuguste erinevate teguritega (nt kliendi tegevusala,

sisstuleku(te) liik, sissetuleku ja kohustuste suurus, eelnev maksekäitumine, soovitud

omafinantseeringu suurus esmase sissemakse näol, jms) ja muid seotud tegureid. Lõplik

krediidisumma ei ületada eelarvutatud indikatiivset standardlimiidi summat, v.a.

erandtaotluse raames manuaalselt kinnitatavad krediidiotsused. Hagis väljatoodu ning

hageja esitatud tõenditele tuginedes võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus

toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et

järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 280 eurot ja esindustasu

358 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 280 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 280 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses. Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud

olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva

võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100

eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2 h,

169 eur/h summas 338 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega

istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud

ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt

TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 500 eurot

(280+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (500

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik