2-25-104215/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-104215

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi M. K. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

6985,98 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479, lepinguline esindaja: Ahto Järvela, e-

post: XXX

Kostja: M. K., isikukood: XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M. K. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus

3388,12 eurot, intressivõlgnevus 159,74 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 2353,82 eurot ning viivised alates 4.06.2025 kuni

põhinõude summas 3388,12 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o

31,5% aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt M. K. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks

menetluskuludena 950 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb M. K.-l tasuda OÜ-le Aktiva Finance Group

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Nõude aluseks on kostja ja T AS vahel sõlmitud lepingud: Kliendileping nr XXX. T AS

ja kostja sõlmisid 01.07.2021 kliendilepingu, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida

lepinguid T AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka

muid tasulisi teenuseid. Liitumisleping. T AS ja kostja sõlmisid 01.07.2021

liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse “Mobiilse elu kõnepakett” osutamise

kokkulepe. Sama liitumislepingu alusel sõlmisid T AS ja kostja 28.09.2022

liitumislepingu lisa, mille alusel kostja soetas seadme OnePlus 10 Pro 5G, IMEI XXX

maksumusega 899,00 eurot. T AS ja kostja sõlmisid 27.02.2022 järelmaksuleping

seadmete Samsung Galaxy Z Fold3 5G 256 GB must ja Samsung Galaxy S21 5G 256 GB

roosa ostmiseks, mille netohind on 2468,00 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,9% aastas. Lepingutasu

19,90 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 23,99%, mille arvutamise

aluseks oli krediidi summa 2468,00 eurot, lepingutasu 19,90 eurot, makseperiood 48

kuud ja intress 21,90% aastas. Krediidi kogukulu 3739,22 eurot.

T AS tegi otsuse laenutaotluses esitatud andmete põhjal. Kostja on taotlust esitades

kinnitanud taotluses esitatud andmete õigsust. Taotluses on kostja oma sissetulekuks

märkinud 3000 eurot, igakuised kohustused puudusid. XXX hindas taotluses esitatud

andmete pinnalt maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse, milleks oli 750 eurot.

Lepingu XXX tegelikuks kuumakseks kujunes 61,74 eurot kuus. T AS ja kostja sõlmisid

27.02.2022 seadmekindlustuslepingud seadmete Samsung Galaxy S21 5G 128 GB roosa

ja Samsung Galaxy Z Fold3 5G 256 GB must kindlustamiseks. Lepingute alusel seadme

Samsung Galaxy S21 5G 128 GB roosa kindlustusmakse ühes kuus 10,90 eurot ja

Samsung Galaxy Z Fold3 5G 256 GB must kindlustusmakse ühes kuus 14,90 eurot. T AS

ja kostja sõlmisid 28.09.2022 seadmekindlustuslepingu seadme OnePlus 10 Pro 5G

kindlustamiseks. Kostja sai teenuselt soodustust, esimesed kaks kuud tasuta ehk 0,00

eurot kuni 27.11.2022.

T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste

kasutamise eest. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata. T AS on kostjale

esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: 20221018184595, 20221118572364,

20221219089665, 20230120471365, 20230221224032, 02202301078373. Arvel nr

20221018184595 kajastuv laekumine summas 123,30 eurot on arvestatud 30.09.2022

arve summa 123.30 eurot katteks. Kostja arveid tasunud ei ole. Kostjal on põhivõlgnevus

kokku 3388,12 eurot, millest 981,07 eurot mobiilsete teenuste eest, 2245,00 eurot

järelmaksulepingust tulenevate osamaksete eest, 162,05 eurot lisateenuste eest. Lisaks on

kostjal järelmaksulepingust tulenev intressivõlgnevus summas 159,74 eurot. Kostja oli

järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 8. maksegraafikujärgsest osamaksest ning

hilines kokku nelja üksteisele järgneva tagasimaksega. T AS järelmaksu tingimuste p 15

järgi on õigus järelmaksuleping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Seoses lepingute ülesütlemisega

muutusid täiendavalt sissenõutavaks kõik tasumata järelmaksu põhiosamaksed

kogusummas 2091,74 eurot, nagu kajastub arvel nr 02202301078373. Nimetatud

summad lisandusid juba võlgnevuses olevatele järelmaksulepingust tulenevatele

osamaksetele 313,00 eurot (4 x 78,25) ehk kokku oli järelmaksulepingust tulenev

sissenõutavaks muutunud võlgnevus 2404,74 eurot (2091,74 + 313,00). Vastavalt

järelmaksu maksegraafikule oli tasumata intressi summa 159,74 eurot

(40,97+40,29+39,59+38,89). Järelmaksulepingust tulenev tasumata põhiosa oli seega

2245,00 eurot (2404,74-159,74). Nõude loovutamisest teatati kostjale (nõude

loovutamine 13.11.2024).

Hageja palub mõista kostjalt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 3388,12 eurot, intressivõlgnevus 159,74 eurot, sissenõudmiskulud 50,00

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2353,82 eurot; viivised alates 4.06.2025 kuni

põhinõude summas 3388,12 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o

31,5% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 630,00 eurot ja hageja

õigusabikulud 527,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise ja menetluskulude nimekiri määrus on kostjale kätte

toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 14.08.2025.a. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates

30.11.2021.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli

20,09%. T AS ja kostja sõlmisid 27.02.2022 järelmaksulepingu nr XXX, mille krediidi

kulukuse määr on 23,99%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale

(20,09*3=60,27%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik,

vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Hageja on esitanud tõendid kostja maksevõime hindamisel laenutaotluse (Lisa 3) ja

dokumendi koopia (Lisa 3). Kostja on oma sissetulekuks märkinud 3000 eurot, igauised

kohustused puudusid. XXX hindas taotluses esitatud andmete pinnalt maksimaalse

lubatud järelmaksu kuumakse, milleks oli 750 eurot. Lepingu XXX tegelikuks

kuumakseks kujunes 61,74 eurot kuus. Maksevõime hindamisel arvestusliku sissetuleku

ja kohustuste summade määramisel on tulenevalt kliendi aktsepteeritavast riskiastmest

lähtutud konservatiivsuse põhimõttest ning arvestatud kliendi enda poolt deklareeritud

sissetulekust väiksema arvestusliku sissetuleku summaga, jättes kliendi poolt

deklareeritud arvestusliku sissetuleku – ja kohustuste vahesummast veel vähemalt 25%

vaba raha sisse ehk arvestatud võetavate kohustuste mõjuga muudele kliendi

väljaminekutele. Lõplik krediidisumma ja maksimaalne lubatav kuumakse järelmaksu

teenindamiseks arvutatati kliendi sissetulekute ning kohustuste andmete põhjal ning

sealjuures arvestati mitmesuguste erinevate teguritega (nt kliendi tegevusala,

sisstuleku(te) liik, sissetuleku ja kohustuste suurus, eelnev maksekäitumine, soovitud

omafinantseeringu suurus esmase sissemakse näol, jms) ja muid seotud tegureid. Hageja

selgituste järgi ei saa lõplik krediidisumma ületada eelarvutatud indikatiivset

standardlimiidi summat, v.a. erandtaotluse raames manuaalselt kinnitatavad

krediidiotsused.

Hagis väljatoodud ning hageja esitatud tõenditele tuginedes võis laenuandja järeldada

kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksegatega lepingu ning kohus leiab, et

hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 630 eurot ja esindustasu

527 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 630 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 630 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses. Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud

olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva

võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100

eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 3 h,

169 eur/h summas 527 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega

istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud

ajaliseks kuluks 3 tundi, kokku summas 300 eurot (3*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt

TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 950 eurot

(630+300+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (950

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik