2-25-7943/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Kohtujurist

Sandra Maide

Määruse tegemise aeg ja koht

10.09.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-7943

Tsiviilasi

A Za, E Za hagi D Zi vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A Ž (isikukood xxx), Alaealise (seaduslik)

esindaja J Ž; Hageja E Ž (isikukood xxx), Alaealise

(seaduslik) esindaja J Ž

Kostja D Z (isikukood xxx), lepinguline esindaja J S

RESOLUTSIOON

Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus ning kinnitada hagejate, kostja ja J Ž (ik xxx)

vahel kompromiss järgmistel tingimustel:

1. Lapsed viibivad vaheldumisi kummagi vanema juures kahenädalaste

perioodidena, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Lapsed liiguvad ühe vanema juurest

teise juurde esmaspäeviti, pärast koolipäeva lõppu.

2. Käesolevast kokkuleppest lähtutakse laste ülalpidamisel alates 10.09.2025. a

3. Käesolev kokkulepe ei piira lapse õigust pöörduda kohtusse seaduse alusel

ülalpidamisnõudega, kui muutuvad kokkuleppe aluseks olevad asjaolud või kui

vanem kokkulepet rikub ning ei kõrvalda rikkumist selleks antud mõistliku tähtaja

jooksul.

4. Käesolev kokkulepe kaotab kehtivuse päevast, kui laps pöördub kohtusse

elatisnõudega seaduse alusel või sellel päeval, kui lõppeb vanemate seadusest tulenev

ülalpidamiskohustus.

5. Kokkulepe ei kaota kehtivust, kui laps pöördub kohtusse käesoleva kokkuleppe

täitmise nõudega. Lepingu täitmise nõudega kohtusse pöördumisel esindab last, kuni

lapse täisealiseks saamiseni, kostjaks mitte olev vanem üksinda.

6. Vanemad võivad korraldada laste ülalpidamist käesolevas kokkuleppes

määratust erinevalt. Selline kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (e-kirjade või muu elektroonilise sõnumivahetuse kaudu).

7. Kulud, mida kumbki vanem kannab saamata hüvitist teiselt vanemalt

2-25-7943

7.1.

Laste külaskäigud sõprade sünnipäevale korraldab ja rahastab see vanem,

kelle juures lapsed sünnipäeva toimumise päeval viibib.

7.2.

Perereisid lastega korraldab ja finantseerib see vanem üksi, kellega koos

lapsed reisivad. Iga vanem otsustab, kuidas ja millises riigis lastega puhkust veedab.

7.3.

Kõik tavapärased kulud (riided, toit, eluase, hügieenitarbed jne), mis

tekkivad sellel ajal kui lapsed viibivad punktis 1 sõlmitud kokkuleppe kohaselt ühe

vanema juures, kannab see vanem, kelle juures lapsed kulu tegemise ajal viibivad.

7.4.

Laste huvialaringidega seotud kõik kulud kannab see vanem, kes on

otsustanud lapse huvialaga tegelemise.

8. Kulud, mida vanemad rahastavad võrdsetes osades

8.1.

Laste enda sünnipäeva kulu, mis on seotud sõprade ringis tähistamisega

maksavad vanemad võrdses osas. Kummagi vanema perega (ja vanavanematega)

toimuv tähistamine on kummagi vanema enda kulul.

8.2.

Suuremad kulutused riietele – joped, mantlid, hooajajalanõud jm.

8.3.

Koolitoiduraha ja laste kasutatava nutitelefoniga seotud kulud, s.h

sidekulud.

8.4.

Kõik laagritega seotud kulud, välja arvatud huvialaringidega kaasnevad

laagrid.

8.5.

Klassiraha. Mõlemal vanemal peab olema tagatud võimalus reaalajas

jälgida klassiraha üle peetavat arvestust. Kui üks vanem leiab, et tuleks teha

järgmine klassiraha makse, annab teisele vanemale eelnevalt sellest teada.

8.6.

Ühiste kulude kandmine (punktid 8.1-8.5), mida teine vanem peab kulu

kandnud vanemale ½ ulatuses hüvitama, toimub selliselt, et enne kulu tegemist

teavitatakse teist vanemat lapse vajadusest ja kulu tegemise kavatsusest. Kui teisel

vanemal on soovitusi, mida sellise kulu tegemisel silmas pidada, siis annab sellest

esimesel võimalusel teada. Kulu kantakse võrdses ulatuses sõltumata sellest, kas kulu

tegev vanem teise vanema soovitusi järgib. Kulu hüvitamine teisele vanemale toimub

jooksvalt pärast kuludokumendi esitamist. Teisel vanemal ei ole hüvitamise

kohustust rohkem kui 50 euro ulatuses, kui tehtud kulu ületab 100 eurot ja hüvitama

kohustatud vanem ei ole 100 eurot ületava kulu tegemisega eelnevalt sõnaselgelt

nõustunud.

8.7.

Kui tekkib hädavajalike kulusid, mis ei ole ülaltoodud kokkuleppes

sõnaselgelt kirjeldatud, siis lähtutakse eelmises punktis nimetatud põhimõttest,

eelkõige kulu tegemise kavatsusest ette teatamise ja kuludokumendi esitamise

kokkuleppest.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

2 / 3

2-25-7943

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on A Za, E Za hagi D Zi vastu elatise väljamõistmiseks. Pooled

esitasid 10.09.2025 kohtuistungil Harju Maakohtule kinnitamiseks allkirjastatud

kompromissilepingu resolutsioonis märgitud tingimustel. Ühtlasi palusid kompromissi

kinnitamisega lõpetada käesoleva tsiviilasja menetluse.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab

kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle

kinnitab.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik, kompromiss on täidetav, ei

ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi. Kompromiss kuulub kinnitamisele

TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 alusel. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus

tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Menetluse lõpetamisel

kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi kinnitamise

määrus on täitedokument.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

kohtunik

3 / 3