3-25-2894/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2894

Määruse kuupäev

10. september 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla

tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Jätta kaebaja taotlus kaebuse originaaldokumendi tagastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 1. septembril 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles märkis, et halduskohus märkis varem, et igale vaideotsusele tuleb esitada

kaebus kohtule, muidu ei võta kohus kahju hüvitamist menetlusse. Kaebaja palub vanglalt

välja nõuda materjalid seoses vaidega nr 1-8/2-25/174-2. Kaebaja palus väljastada prillid V.

Gavrilovile, kes tuleb neile järgi, et neid päästa ja kontrollida. Vangla seda ei teinud ja nüüd

valetab, et kaebaja palus väljastada tumedad prillid. Vangla väidab, et nad väljastasid 30.

juulil 2025 Gavrilovile oranžide ja kollaste klaasidega prillid, kuid tegelikult vangla seda ei

teinud. Samuti palus kaebaja, et vangla väljastaks Gavrilovile laost kaebajale kuuluvad kaks

pakki suitsupabereid, tubaka, seitse suitsupakki, T-särgid ja musta salli. Vangla neid ei

väljastanud ning väidab, et neid laost ei leitud. Kaebaja palub läbi viia menetlus selliselt, et

tõestada asjade kaotamine vangla poolt. Lisaks vahetas kaebaja hiljuti ajutiselt teleritel

juhtmed, mille eest kaebajat süüdistati varguses ja karistati julmal moel. Kaebaja andis uue

juhtme vana vastu, kuna vangla ebaõige tegevuse tõttu ei saa kaebaja telerit kasutada ja

kaebaja pidi pikema juhtme ostma. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse

riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ja

taotluse

tagastada kaebajale kaebuse

originaaldokument.

2. Tartu Halduskohus jättis 2. septembri 2025. a määrusega esitatud kaebuse käiguta, andes

selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, ning jättis kaebaja taotluse kaebuse

originaaldokumendi tagastamiseks rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 6. septembril 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et

kaebaja esitas vanglale taotluse laost asjade väljastamiseks. Seda vangla aga ei teinud.

Kaebaja soov on tõestada, et vangla pidi need väljastama ja kuna ei väljastanud, siis nüüd

peab selgitama, miks. Kaebaja palub tunnistada, et 29. augusti 2025. a vaideotsuses nr

1-8/2-25/174-2 vangla valetab. Kaebaja ei tea, mida ta on kohtule kirjutanud, mistõttu tuleb

kaebajale tagastada originaalkaebus. Kaebaja palub ka tunnistada, et vangla pidi väljastama

ülejäänud asjad. Kaebaja ei tea, kuidas kaebust formuleerida, mistõttu palub kaebaja anda

endale advokaat.

4. Kohus annab esmalt hinnangu kaebusele (I) ning seejärel lahendab kaebaja 6. septembri

2025. a taotlused advokaadi saamiseks (II) ja kaebuse originaaldokumendi tagastamiseks (III).

I

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja

läbivaatamist.

6. Tartu Halduskohtu 2. septembri 2025. a määrusega jäeti J. Kolesnikovi kaebus käiguta ning

teda kohustati viie päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses

esinevad puudused, s.o täpsustama, millise nõudega ta kohtusse pöördub ning milline on

vaidlusaluse haldusakti kuupäev ja number või vaidlusaluse toimingu sisu ja kuupäev;

tuvastamiskaebuse esitamisel esitama põhjendused, miks tuvastamiskaebuse esitamine on

kaebaja õiguste kaitseks vajalik; hüvitamiskaebuse esitamisel selgitama kes, millal ja millise

tegevusega kaebajale kahju tekitas, ja täpsustama, milline kahju talle tekkis (kas varaline või

mittevaraline), milles see kahju seisneb ning märkima nõutava hüvitise suuruse.

7. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 2. septembri 2025. a määruse kätte 4. septembril 2025.

Kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas seega kulgema 5. septembril 2025 ning

viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 9. september 2025.

8. Vaatamata sellele, et kaebaja esitas 6. septembril 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, ei

vasta siiski J. Kolesnikovi kaebus HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik

menetleda. Kaebaja 6. septembri 2025. a puuduste kõrvaldamise avaldusest ilmneb, et kaebaja

eesmärk oli kohtule esitada tuvastamiskaebus (s.o tuvastada, et vangla pidi väljastama laost

asjad; teha kindlaks, missugustel põhjustel vangla laost asju ei väljastanud; tuvastada, et

vangla valetas 29. augusti 2025. a vaideotsuses nr 1-8/2-25/174-2). Kohus selgitas 2.

septembri 2025. a määruses kaebajale, et tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb kaebajal

selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg

4). Kuna kaebaja ei ole praeguse määruse tegemiseni selgitanud tuvastamiskaebuse esitamise

vajadust, põhjendatud huvi äranäitamine on kaebaja kohustus ning kohus ei saa seda kaebaja

eest sisustama hakata, siis ei võimalda mainitud puudus kaebust menetlusse võtta. Kohus

nendib, et kohtul tuleb vajaduse korral kaebajat enda selgitustega abistada, kuid kohus ei

peaks hakkama kaebust tervikuna sisustama kaebaja eest (vt Riigikohtu 10. septembri 2024. a

määrus nr 3-23-1278, p 16). Seepärast tuleb kaebus selle esitajale tagastada.

9. Lisaks märgib kohus, et kaebus kuulub tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille

järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus.

10. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning

pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6, HKMS §

44 lg 1). Lisaks näeb HKMS tuvastamiskaebuse esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt

tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste

kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2

teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse

eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu

asutus asub rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine

tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu

14. oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).

11. Kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna

tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ning kaebajal on tuvastamiskaebusest ka tõhusamad

vahendid.

Kui kohus peaks eraldiseisva nõudega tuvastama Tartu Vangla poolt laost asjade väljastamata

jätmise põhjused, vaideotsuses väljatoodud väite tõele mittevastavuse ning asjaolu, et vangla

pidi laost asjad väljastama, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma.

Kui kaebaja ei nõustu laost asjade väljastamata jätmisega, on kaebajal tõhusam esitada

vanglale taotlus seni väljastamata jäänud asjade väljastamiseks ja vangistusseaduse § 11 lg-s 5

sätestatud kohtueelse menetluse läbimise järgselt pöörduda kohustamiskaebusega

halduskohtusse. Juhul, kui kaebaja soovib teada saada, millistel põhjustel jättis vangla laost

asjad väljastamata, siis saab kaebaja oma õigusi tõhusamalt kaitsta ka vastava selgitustaotluse

esitamisega vanglale.

Arvestades kaebaja halduskohtus osalemise kogemust ning asjaolu, et kaebaja ei ole kaebuses

ega puuduste kõrvaldamise avalduses toonud esile, et ta sooviks kohustada vanglat mingiks

toiminguks, vaid kaebaja eesmärk on tuvastamine (st veenduda oma seisukohtade õigsuses),

siis ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat tõhusamate nõuete esitamisele. Kaebaja peab

juba mitmetest varasemates kohtuasjades tehtud lahenditest olema teadlik tuvastamiskaebuse

lubatavuse tingimustest ja asjaolust, et tuvastamiskaebuse esitamine on vaid erandlikel

juhtudel võimalik.

12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 ja HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel.

13. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

14. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et

kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel

menetlemata.

II

15. Kaebaja on puuduste kõrvaldamise avalduses soovinud, et kohus annaks talle advokaadi.

Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks

käesolevas haldusasjas.

16. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

17. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi

õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud puuduste

kõrvaldamise avalduse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule kaebusi, siis ei ole

kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus

arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses

osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus

kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest

tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

18. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7

lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

III

19. Kaebaja esitas 6. septembril 2025 taotluse kaebuse originaaldokumendi tagastamiseks.

20. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu

poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel

esitatud korduva avalduse, kui HKMS ei näe ette teisiti.

21. Kohus leiab, et J. Kolesnikovi 6. septembri 2025. a taotlus kaebuse originaali

tagastamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohus on juba võtnud sama taotluse osas

seisukoha 2. septembri 2025. a määruses, jättes vastava taotluse rahuldamata. Kaebaja 6.

septembri 2025. a taotlusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud taotlustega oleks

käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kuna käesolevas

haldusasjas ei ole lõpplahend jõustunud, siis ei ole kaebajal õigus nõuda kaebuse

originaaldokumendi tagastamist (justiitsministri 8. veebruari 2018. a määrus nr 7 „Maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 19 lg 6).

22. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Kolesnikovi 6. septembri 2025. a taotluse kaebuse

originaaldokumendi tagastamiseks HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)