3-25-2918/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

X HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2918

Määruse kuupäev

10. september 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

seoses teabenõude täitmata jätmisega

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte X vabakasutuskontost ajavahemiku 5.

mai kuni 4. september 2025. a kohta.

2. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

3. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p 3 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 5. septembril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse. Taotleja märkis, et esitas Viru Vanglale 27. juulil 2025 pöördumise nr

3-25/2-2/7699, 25. juulil 2025 pöördumise nr 3-25/2-2/7648 ja 23. juulil 2025 pöördumise nr

3-25/2-2/7601, milles palus väljastada taotleja suhtes koostatud ettekanded ajavahemikel 26. –

27. juuli 2025 ja 8. – 12. juuli 2025 ning ettekanne nr 3-25-2903. Viru Vangla jättis 27.

augusti 2025. a vastusega nr 2-2/3-25/5732-2 taotleja pöördumistele vastamata. Taotleja vajab

ettekandeid, kuna valvur on ebaseaduslikult taotleja suhtes kasutanud sundi ning taotleja

soovib kaitsta oma õigusi. Ühtlasi esitas X taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Viru Vangla esitas 8. septembril 2025 esialgse õiguskaitse taotluses viidatud

dokumendid.

3. Vastusena kohtunõudele teatas Andmekaitse Inspektsioon (AKI) 9. septembril 2025, et X

ei ole esitanud AKI-le vaiet, milles ta oleks vaidlustanud Viru Vangla 27. augusti 2025. a

vastust nr 2-2/3-25/5732-2 ja/või 27. juulil 2025 pöördumises nr 3-25/2-2/7699, 25. juulil

2025 pöördumises nr 3-25/2-2/7648 ja 23. juulil 2025 pöördumises nr 3-25/2-2/7601 palutud

taotleja suhtes koostatud ettekannete ajavahemikel 26. – 27. juuli 2025 ja 8. – 12. juuli 2025

ning ettekande nr 3-25-2903 edastamata jätmist.

4. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise

kohustusest. Kohus võtab taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte X vabakasutuskontost

ajavahemiku 5. mai kuni 4. september 2025. a kohta.

5. Kuna taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu

12. aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi

tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused

täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus

menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada X HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel

täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

6. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2

lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

7. Kohtule arusaadavalt nõuab taotleja esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist

rahuldada kaebaja 27. juuli 2025. a teabenõudes nr 3-25/2-2/7699, 25. juuli 2025. a

teabenõudes nr 3-25/2-2/7648 ja 23. juuli 2025. a teabenõudes nr 3-25/2-2/7601 toodud

taotlused ning väljastada taotlejale tema suhtes koostatud ettekanded ajavahemike 26. – 27.

juuli 2025. a ja 8. – 12. juuli 2025. a kohta ning ettekanne nr 3-25-2903. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine on taotlejale vajalik selleks, et esitada vanglaametniku tegevuse peale kaebus

prokuratuurile.

8. Käesoleval juhul on taotleja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad vaided esitanud 4.

ja 5. septembril 2025 Viru Vanglale. Kohus viitab, et taotleja on viidatud vaided esitanud

valele haldusorganile. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 46 lg 1 koosmõjus AvTS § 44 p-ga 1

ja § 45 lg 1 p-ga 1 sätestab teabenõuete täitmist puudutavates küsimustes erandliku

vaidealluvuse, nähes ette vaide esitamise AKI-le. Tegemist on vaidealluvusega, mille

seadusandja on kindlaks määranud kõigi teabenõuete täitmist puudutavate vaidluste korral

lähtuvalt sellest, et AKI-l on pädevus teha järelevalvet AvTS-i täitmise üle. See

järelevalvepädevus hõlmab ka AvTS-i kohaldamist vanglas. Seega tuleb praegusel juhul

pidada AvTS § 46 lg-t 1 erinormiks vangistusseaduse § 11 lg 5 suhtes, mitte vastupidi (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 2. detsembri 2021. a kohtumäärus asjas nr 3-20-992, p 10). Kui

vaide esitaja on eksinud haldusorgani valikul ja esitanud vaide valele haldusorganile, siis on

haldusorganil haldusmenetluse seaduse § 79 lg-st 2 tulenevalt kaks võimalust – kas tagastada

isikule vaie ja selgitada, kes on pädevaks haldusorganiks, kuhu isik peab pöörduma, või

edastada vaide pädevale haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale. Kuivõrd Viru Vangla

8. septembri 2025. a vastusest võib mõista, et vangla pole veel teinud kumbagi eelmainitust,

siis tuleb taotleja poolt esitatud vaided lugeda vangla menetluses olevaks. Seega on esialgse

õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse

sisuliseks lahendamiseks.

9. Selleks, et kohus saaks rahuldada taotleja esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal

esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui

taotleja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Seega tähendab esialgse õiguskaitse vajadus ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad

tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn

pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.

10. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida

põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus

ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata

välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p

19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse

äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem, kuivõrd taotluse rahuldamise

eelduseks on ülekaalukas vajadus.

11. Kohus leiab, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole

praeguses asjas põhjendatud. Taotleja ei ole ära näidanud, et tal esineks ülekaalukas vajadus

saada koheselt teabenõuetes küsitud ettekanded. Kui taotleja soovib esitada vanglaametiku

tegevuse peale kuriteokaebuse, saab taotleja seda teha ka ilma ettekanneteta.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 1 kohaselt esitatakse kuriteoteade

uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. KrMS § 195 lg 2 on teade, milles

isikut süüstatakse kuriteos, kuriteokaebus. Eelnev tähendab seda, et vanglaametniku tegevuse

suhtes kuriteoteate või kuriteokaebuse esitamisel ei ole kannatanul kohustuslik tõendite

esitamine. Taotlejal on võimalik vastava teate või kaebuse koostamisel viidata mainitud

ettekannetele ning kui uurimisasutus peab nende väljanõudmist vajalikuks, saab uurimisasutus

need ise vanglalt küsida. Seega puudub kohtul alus arvata, et taotlejal oleks esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel võimatu või ebamõistlikult keeruline esitada

uurimisasutusele kuriteoteadet või -kaebust.

12. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada taotletud esialgse õiguskaitse

abinõud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

13. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)