2-25-5848/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Hagihind

2-25-5848

Bondora AS-i hagi K.A vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

11 932,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja K.A (isikukood XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Bondora AS hagi K.A vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Toimetada otsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud Bondora AS kanda. Väljamõistetavad menetluskulud

puuduvad.

Otsuse täiendamine

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui

menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS §

448 lg 41 ja lg 42).

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale

või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei

vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus

hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja,

Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et

ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu

Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-

toimik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JAPÕHJENDUSED

1. Bondora AS (hageja) esitas kohtule hagi K.A (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 18.12.2022 tarbijakrediidilepingu nr BL3308152. Lepingu

järgi on hageja väljastanud kostjale laenu 18.12.2022 summas 10 000 eurot.

3. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku

lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei

täitnud.

4. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja

võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 15.09.2023 ütlema lepingu

erakorraliselt üles.

5. Hageja selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, et hageja on

lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on

laenuvõimeline. Kostja on täitnud krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi

teostamiseks olulisi andmeid ning edastanud oma pangakontoväljavõtted. Hageja kontrollis

kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud anomaaliat, mis oleks

pidanud olema aluseks lepingu sõlmimisest keeldumiseks. Hageja võttis analüüsimisel

arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne.

Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt

maksehäire registrit). Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames

hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline.

6. Hageja esitab nõude selliselt, kus ta (i) loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise

põhikohustuse katteks, (ii) arvestab väljastatud krediidilt intressi VÕS § 94 sätestatud

määras (alates krediidi väljastamisest) ega (iii) nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt

sissenõudmiskulud ja haldustasu). Tegemist on seega seadusjärgse nõudeulatusega, mida

hageja saaks nõuda ka siis, kui kohus mingil põhjusel leiab, et krediidilepingut tuleb pidada

tühiseks.

7. Kostja on tasunud laenumakseid kokku summas 840,87 eurot, mille arvel on hageja

vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhinõude (tagastamata

krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 9159,13 eurot.

8. Hageja viivisenõue on seadusjärgses määras 1752,16 eurot. Hageja on viivist arvestanud

alates laenulepingu ülesütlemisest.

9. Kostja oli võlgnevuses enam kui kolm järjestikkust kuud. Vastavalt maksegraafikule

kohustus kostja teostama iga kuu 13. kuupäevaks tagasimakse summas 289,05 eurot, kuid

kostja poolt teostatud maksed näitavad selgelt, et kostja rikkus vastavat kohustust enam kui

kolm järjestikkust kuud. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda nii

lepingu p 13.2.1, kui ka VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel. Lisaks on hageja andnud kostjale

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja

kohustuste täitmiseks VÕS § 416 lg 1 järgi, koos hoiatusega lepingu ülesütlemise kohta

ning kogu võla sissenõudmise kohta. Sealjuures on oluline, et ülesütlemise eeldused (3-

kuuline võlgnevus) on täidetud ka juhul, kui lugeda kõik kostja varasemad maksed

teostatud põhikohustuse katteks.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

11. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kostja ei ole

hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kostja sai kohtu 23.04.2025 menetlusse võtmise määruse kätte 27.06.2025

Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtule vastanud. Seega lahendab kohus

hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

12. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 18.12.2022 tarbijakrediidilepingu nr BL3308152.

Lepingu järgi on hageja väljastanud kostjale laenu 18.12.2022 summas 10 000 eurot.

13. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt

infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13

järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja

vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava

metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud

näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse

võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu,

hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus

sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid

eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet,

arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni

kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS §

50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

14. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta,

tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks

(vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21,

24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

15. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti.

16. Kohus selgitas hagejale 21.04.2025 puuduste kõrvaldamise määruses, et hagejal tuleb

tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning juhul kui kohus peaks asja

lahendamisel tuvastama, et seda on rikutud tuleb hagejal nõude rahuldamiseks esitada

alternatiivne nõude ümberarvestus. Kohus selgitas lisaks, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral ei võlgne tarbija küll muid tasusid (nt haldustasu, lepingu

sõlmimise tasu), kuid hagejal säilib seadusjärgse viivise või lepingujärgse viivise, kui see

on seadusjärgsest viivisest väiksem, ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.

17. Hageja edastas 22.04.2025 kohtule vastuse, milles rõhutab, et on esitanud enda nõude

hagimenetluses. TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme

ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hageja leidis, et on

esitanud kohtule kõik laenamisega seonduva. Kuna kostja pole esitanud hageja poolt välja

toodud asjaolude osas ühtegi vastuväidet, ei pea hageja vajalikuks sellega seonduvat

täpsemalt käsitleda.

18. Eelnevast tulenevalt andis kohus hagejale võimaluse esitada täiendavaid selgitusi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ja alternatiivse ümberarvestuse

esitamiseks. Hageja ei ole soovinud seda teha ei enne hagi menetlusse võtmist ega ka pärast

seda. Hagejal oli teada, et kuivõrd kohus toimetas hagi kätte Ametlikes Teadaannetes, teeb

kohus asjas tagaseljaotsuse. Selleks esitas hageja 10.06.2025 ka oma menetluskulude

nimekirja.

19. Riigikohus on 24.11.2024 lahendi nr 2-21-13098 p 13 viidanud, et kolleegium on korduvalt

selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel

arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo

28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd

tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg

4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh

selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma

tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on

kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal

algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18,

OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

20. Eelnevast tulenevalt on kohus jätkuvalt seisukohal, et kohtul on õigus hagejale selgitada

vajadust esitada täiendavaid tõendeid enne hagi menetlusse võtmist, mis tagab selle, et

kohus täidab talle TsMS § 2-ga pandud ülesannet, lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Samas nõustub kohus hagejaga, et TsMS § 5 lg 1

kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

TsMS § 5 lg 2 I lause kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 5 lg 2 I lause kohaselt

pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. TsMS § 5 lg II lause kohaselt hagiasjas selgitab kohus ise

asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul.

21. Seega lahendab kohus esitatud nõude hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt.

22.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija

on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja ei ole selgitanud ega

esitanud tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks lepingu sõlmimisel kontrollinud kostja

konto väljavõtet. Kohtu hinnangul oleks konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti

kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees.

23. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepingut sõlmides tuginenud üksnes

kostja poolt edastatud taotlusele ja maksehäirete registrile. Arvutused, mis põhinevad üksnes

laenutaotlusel, ei saa kohtu hinnangul olla piisavad, et jaatada krediidiandja hoolikust laenu

väljastamisel. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormis tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda

teinud ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt

VÕS § 403

4 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Samuti loetakse tühise intressikokkuleppe täitmiseks tarbija poolt tasutud raha tasuks

laenusumma tagastamiseks (vt 24.11.2023 lahend 2-21-13098, p 25).

24. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 peab krediidiandja VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust

rikkudes tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Ümberarvestuse esitamist nõudis kohus

21.04.2025 määrusega.

25. Hageja terviklikku ümberarvestust esitanud ei ole. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama lepingu sõlmimise hetke seisuga, vähendades võlgnetavat põhiosa enamtasutud

intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra. Samuti tuleb järelejäänud põhiosa

jagada tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel varasemalt kokkulepitud

tingimustele. Ilma tervikliku ümberarvestuseta ei saa kohus hinnata, millises ulatuses on

algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

26. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt

üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt

lepingujärgset intressi. VÕS § 403

4 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu, haldustasu).

27. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata

kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas hageja kostjale ülesütlemise hoiatuse, kuid

kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu ütles hageja 15.09.2023 lepingu üles.

28. Hageja selgitas hagiavalduses, et kostja tasus osamakseid kokku summas 840,87 eurot.

Laenulepingu p. 1.22 kohaselt tuli kostjal tasuda lepingutasu 632 eurot. Lepingu punkt 4.1.

kohaselt maksab laenuandja laenusummale vastava summa, millest on maha arvatud

lepingutasu, eritingimustes nimetatud laenuvõtja arvelduskontole kooskõlas punktiga 8.3 viie

pangapäeva jooksul alates laenulepingu jõustumisest, ilma et laenuvõtja peaks selleks eraldi

korralduse andma. Kuivõrd lepingu punkti 1.12 kohaselt oli laenusumma 10 632 eurot aga

hageja maksis kostjale välja üksnes 10 000 eurot (dtl 29), siis loeb kohus kostja poolt lepingu

sõlmimisel tasutuks ka 632 eurot.

29. Ülesütlemise seisuga 15.09.2023 oli sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed laenulepingu

maksegraafiku kohaselt 1132,68 eurot. Kui lugeda kostja poolt lepingu sõlmimisel tasutud

lepingutasu põhiosa katteks oli kostja lepingu ülesütlemise seisuga tasunud hagejale 1472,87

eurot (840,87+632). Kuna kostja poolt tehtud maksed krediidiandjale tuleb lugeda VÕS §

4034 lg 6 kohustuse rikkumise tulemusel põhinõude katteks, ei olnud kostja lepingu

ülesütlemise seisuga krediidiandja ees võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt ei ole laenuleping

lõppenud ja kostjalt saaks välja mõista üksnes käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud

osamaksete põhiosa.

30. Kuivõrd hageja ei ole kohtule nõuetekohast ja terviklikku ümberarvestust viivise ja intressi

osas esitanud, ei saa kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud. Lisaks nähtub kohtule laenulepingu maksegraafikust, et

lepingutasu on esialgses maksegraafikus arvestatud laenu põhiosa sisse. See on põhjustanud

olukorra, kus hagiavaldus ei vasta TsMS §363 nõuetele ja ei ole selge. Välja ei ole toodud

asjaolusid, mille alusel kontrollida hageja nõude olemasolu ja ulatust.

31. Kohtul ei ole võimalik hagist lähtuvalt teha TsMS § 436 nõuetele vastavat seaduslikku ja

põhjendatud otsust, millega hagi osaliselt või täielikult rahuldatakse. Seega tuleb jätta hagi

rahuldamata.

32. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda.

33. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, puuduvad väljamõistetavad

menetluskulud ja kohus määrab menetluskulude suuruseks 0 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik