3-25-1771/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-1771

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitise nõudes seoses üksikvangistuses viibimisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 6. juuni

2025. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 6. juuni 2025. a määruse peale

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 alusel.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X.X. (kaebaja) esitas 1. juunil 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles soovib Viru Vanglalt hüvitist seoses üksikvangistuses viibimisega. Kaebaja ei

nõustu vanglaga selles, et nõude esitamise aeg on möödas, ning märgib, et ta sai

üksikvangistuses viibimisest trauma, tarbib siiani antidepressante ning tal on ärevushäired.

2. Tartu Halduskohus 6. juuni 2025. a määrusega tagastas kaebuse kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimata jätmise tõttu.

Halduskohus selgitas, et kahjunõude aluseks on ajavahemik alates 2014. aastast kuni aastani

2021. HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik

peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse

menetluse. Kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus hõlmab ka küsimust, kas see

menetlus on algatatud tähtaega järgides.

Praegusel juhul on vangla õigesti tuvastanud, et kaebaja hilines kohtueelses menetluses

kahjunõude esitamisega. Kaebaja pidi aastatel 2014 kuni 2021 üksikvangistusega kaasnevaid

väidetavaid tagajärgi (trauma) tajuma koheselt. Kuna kahjunõue puudutab ajavahemikku 2014

kuni 2021, siis oleks tulnud kahju hüvitamise taotlus esitada vanglale hiljemalt 2024. a lõpus

või varasemaid aastaid (nt 2014 jne) arvestades veelgi varem.

3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse

tühistamist ja kohtumenetluse jätkamist.

Määruskaebuses kaebaja ei nõustu halduskohtu otsustusega mitte võtta kaebust menetlusse.

Kaebajal puudub juriidiline haridus. Kaebaja on saanud teadlikuks Euroopa Inimõiguste kohtu

otsusest NR 3501/20 ja mõistab, et vangla käitus temaga ebainimlikult.

RINGKONNKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul tagastas Tartu Halduskohus 6. mai 2025. a määrusega

kaebuse õiguspäraselt, põhjendades ja selgitades piisavalt kaebuse tagastamise asjaolusid.

Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.

5. Kohtupraktikas on kinnitust leidnud, et halduskohus ei saa kinnipeetava hüvitamiskaebust

vangla vastu menetlusse võtta, kui vangla kohtueelses menetluses on põhjendatult jätnud läbi

vaatamata kaebaja samadel asjaoludel esitatud kahju hüvitamise taotluse. Kohustusliku

kohtueelse menetluse nõue tuleneb vangistusseaduse § 11 lg-st 8 ja keeld võtta hüvitamiskaebus

menetlusse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisel HKMS § 47 lg-st 1.

6. Praegusel juhul ei ole vaidluse all, et kaebaja soovib kahju hüvitamist vangla tegevuse eest,

mis leidis aset aastatel 2014 kuni 2021. Seega ei ole vaidluse all seegi, et vanglale kahju

hüvitamise taotluse esitamise ajaks oli möödunud enam kui kolm aastat vangla vaidlusaluste

toimingute lõppemisest. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastase

kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja kulg algab hetkest, kui kaebaja sai teada kahjust ja

selle põhjustanud isikust. Kaebuses ja määruskaebuses esitatud väidetest ilmneb, et kaebajal

avaldusid kahjulikud tagajärjed, mida kaebaja seostab vangla õigusvastase tegevusega, juba

enne 2021. aastat. Tagajärjed on kestvad ja mõjutavad kaebajat negatiivselt ka praegu. Vastavalt

oli kaebaja teadlik nii talle tekkinud kahjust kui ka kahju tekitajast enne vangla toimingute

lõppemist 2021. aastal. Seetõttu leidsid vangla ja halduskohus põhjendatult, et kaebaja hilines

vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamisega, kuna RVastS § 17 lg-s 3 kahju hüvitamise

taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaeg oli möödunud ajaks, mil kaebaja esitas vanglale kahju

hüvitamise taotluse. Vastavalt oli kaebaja minetanud õiguse nõuda vanglalt kahju hüvitamist.

Samuti ei ole ilmnenud asjaolusid, mis takistanuks kaebajal esitada kahju hüvitamise nõue

seaduses sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul. Järelikult puudub alus ka kahju hüvitamise

tähtaja ennistamiseks. Halduskohus selgitas asjakohaselt, et kahju hüvitamise taotluse

möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla see, et kaebaja ei olnud varem teadlik Euroopa

Inimõiguste kohtu lahendist asjas nr 3501/20, millega mõisteti välja hüvitis kahele Eesti

kinnipeetavale. Samuti ei ole tähtaja ennistamise aluseks õigushariduse puudumine, kuna

õiguslikult kogenematu isik ei saa eeldada, et hüvitise taotlemine on võimalik määramatu aja

jooksul.

7. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt

vähened ja seetõttu kuulub määruskaebus tagastamisele.

8. Kaebaja terviseandmete kaitseks asendab kohus kohtumääruse avaldamisel kaebaja nime

tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)