3-25-2555/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2555

Haldusasi

X.X. riigi õigusabi taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 5. augusti 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. riigi õigusabi taotlus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Taotleja / määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. augusti 2025. a määruse peale

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates käesoleva määruse kättesaamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS §

119 lg 1).

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. X.X. esitas 4. augustil 2025 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja selgitas,

et ta soovib esitada Tartu Halduskohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude Eesti

Töötukassa vastu, kuna teda koheldi ebainimlikult ja alandavalt. Asjas esineb tungiv avalik

huvi, sest Eesti Töötukassa võib töövõimetoetuse maksmisel kohelda teisigi viisil, nagu

koheldi teda.

2. Tartu Halduskohus jättis 5. augusti 2025. a määrusega taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata. Halduskohus oli seisukohal, et taotleja puhul on tegemist isikuga, kes on

võimeline ise enda õigusi kaitsma. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 aga sätestab, et

riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Lisaks tuleb arvestada,

et RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul

soovib kaebaja riigi õigusabi selleks, et nõuda Eesti Töötukassalt mittevaralise kahju hüvitist.

Käesolevas asjas ei esine sellist tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi

määramist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Seega ei ole riigi õigusabi

andmine ka sel põhjusel lubatud.

3. X.X. esitas 6. augustil 2025 Tartu Ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja

selgitas, et vajab riigi õigusabi 5. augusti 2025. a määruse vaidlustamiseks.

4. X.X. esitas 6. augustil 2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 5.

augusti 2025. a määruse peale.

5. Ringkonnakohus leiab, et X.X. riigi õigusabi taotluses märgitut arvestades soovib ta

esindaja määramist määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks Tartu Halduskohtu 5. augusti

2025. a määruse peale.

6. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi

saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse

määramiseks on sätestatud seaduses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline

isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS §

7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Kui esinevad RÕS §-s 7 lg 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks,

siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetest nähtuvalt on

X.X. aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja

erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi.

Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja

edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on

võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas X.X. taotluse

halduskohtule. Samuti on kaebaja esitanud ringkonnakohtule arusaadava määruskaebuse

halduskohtu 5. augusti 2025. a määruse peale, mille koostamiseks ja esitamiseks kaebaja riigi

õigusabi soovib. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et

kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste

teadmistega isiku abi. Ringkonnakohtule ei nähtu, et asjas esineks tungiv avalik huvi.

Eelnevat arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata X.X.le riigi õigusabi korras

esindajat. Seega jätab ringkonnakohus X.X. riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)