2-24-146302/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-146302

Tsiviilasi

Elektrum Eesti OÜ hagi Q.H vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

301 eurot 38 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elektrum Eesti OÜ (registrikood 11399985),

lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: Q.H (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista Q.H-lt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja võlgnevus 252 eurot 51 senti (põhinõue

191 eurot 31 senti, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 31

eurot 20 senti).

3. Mõista Q.H-lt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (191 eurot 31

sendilt) alates 24. aprillist 2025 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,07% päevas.

4. Jätta menetluskulud Q.H kanda.

5. Mõista Q.H-lt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja menetluskulud 300 eurot.

6. Mõista Q.H-lt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (300 eurolt)

alates alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Elektrum Eesti OÜ (hageja) esitas 18. detsembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Q.H-lt (kostja, võlgnik) 332 euro 34 sendi saamiseks. Kohus tegi 12.

detsembril 2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 24.

jaanuaril 2025 aadressil xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik Q.H saatis 17.

veebruaril 2025 e-posti aadressilt XXX kohtule e-kirja. Võlgniku poolt saadetud e-kiri on oma

sisult vastuväide nõudele. Pärnu Maakohus lõpetas 13. märtsil 2025 maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu

Maakohtule.

2. Hageja palub 23. aprillil 20205 esitatud hagis kostjalt välja mõista Elektrilevi OÜ ja kostja

vahel sõlmitud lepingust nr 6049214392 tulenev põhivõlgnevus 191 eurot 31 senti,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 31 eurot

20 senti ja viivis põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni

põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,07% päevas iga viivitatud päeva eest.

Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 3 p 2

alusel 23. mail 2025. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (20. juuniks 2025) ega ka hiljem

hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest.

Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt

kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui

kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud

asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu

rahuldab kohus hagi.

5. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

7. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Menetlusosalist

esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi

kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See

tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist TsMS § 4842 sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu

hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on

käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

8. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks

169 eurot tunnis koos käibemaksuga. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest

küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot koos

käibemaksuga, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu.

Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet

mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt

kehtestatud hinnakirjaga.

Hageja esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt hagiavalduse ettevalmistamiseks ja

koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 2 töötundi.

Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud

2 tunni ulatuses. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on koostatud

tüüpvormil, millele on lisatud sõlmitud leping koos lisadega, volikiri, menetluskulude

nimekiri, võlateatised ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, hagiavaldus ei sisalda

endas keerukat õigusvaidlust. Lisaks ei ole hageja pidanud osalema kohtuistungitel ega

tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud

hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 2 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata.

Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise,

hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5

tundi. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas

menetluses 180 eurot (1,5h x 120 eurot).

Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 300 eurot (riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 180 eurot). Vastavalt

hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik