1-24-6059/67 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise kuupäev, koht

ja asja läbivaatamise viis

10. september 2025, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-24-6059

Kohtukoosseis

Markus Kärner, Andres Parmas, Inna Ombler

Kohtuasi

Eneke Rootsu süüdistuses KarS § 345 lg 1, § 381¹ lg 1, §

201 lg 2 p 1, § 121 lg 1 ja § 331¹ lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend ja

menetluse liik

Pärnu Maakohtu 2. aprilli 2025. a otsus üldmenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaitsja Kaire Hänilene, apellatsioon

Prokurör

ringkonnaprokurör Merike Lugna

Süüdistatav

Eneke Roots

isikukood: 47305084215; Eesti Vabariigi kodanik;

elukoht: XXX; töökoht XXX; varem karistamata,

tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja

Vandeadvokaat Kaire Hänilene

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 2. aprilli 2025. a otsus osaliselt, s.o:

1.1.

Eneke Rootsu süüditunnistamises ja karistamises KarS § 121 lg 1 järgi;

1.2.

Eneke Rootsule lisakaristuse kohaldamise osas;

1.3.

Kannatanu J.U tsiviilhagi rahuldamise osas;

1.4.

Eneke Rootsult määratud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu

väljamõistmise osas (1182 eurot 9 senti) ning menetluskulude ositi tasumise

võimaldamise osas;

1-24-6059

1.5.

Eneke Rootsu määratud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu Eesti

Vabariigi kanda jätmise osas (2592 eurot 32 senti koos käibemaksuga);

1.6.

Eneke Rootsult J.U kasuks kannatanu valitud esindajale makstud tasu

välja mõistmise osas.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega:

1.1.

Tunnistada Eneke Roots süüdi KarS § 121 lg 1 järgi kannatanu B.U

kehalises väärkohtlemises ning mõista talle karistuseks neli kuud vangistust.

1.2.

Lõpetada kriminaalmenetlus Eneke Rootsu süüdistuses KarS § 121 lg 1

järgi kannatanu J.U kehalises väärkohtlemises, sest süüdistatava tegevus võib

vastata väärteo tunnustele.

1.3.

Jätta kannatanu J.U tsiviilhagi läbi vaatamata.

1.4.

Mõista Eneke Rootsult Eesti Vabariigi kasuks välja määratud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu summas 945 eurot 67 senti (sh käibemaks).

Eneke Rootsult välja mõistetud menetluskulude kogusumma koos

sundrahaga (1329 eurot) on 2274 eurot 67 senti. Välja mõistetud

menetluskulud 2274 eurot 67 senti tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Eneke

Roots peab tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15.

kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 189 eurot

56 senti ning viimasel kaheteistkümnendal kuul 189 eurot 51 senti.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks

ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1.5.

Jätta määratud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 2828

eurot 74 senti (sh käibemaks) Eesti Vabariigi kanda.

1.6.

Mõista Eesti Vabariigilt kannatanu J.U kasuks välja 3025 eurot 60 senti

kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu katteks.

3. Täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni Eneke Rootsu süüditunnistamises

KarS § 3311 lg 1 järgi ning märkida, et Eneke Roots tunnistatakse KarS § 3311 lg

1 järgi süüdi 25. juunil 2022. a tehtud YouTube postituse eemaldamata jätmises

pärast 16. augusti 2022. a sunniraha määramise otsust ning 2023. a jaanuaris

ajavahemikul 1-3. jaanuaril tehtud postituse avaldamises.

4. Asendada maakohtu otsuse põhiosa põhjendused selle kohta, et YouTube

postituse eemaldamata jätmine kvalifitseerub jätkuvaks tegevuseks,

ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.

5. Muus osas, sh Eneke Rootsule mõistetud liitkaristuse ning sellest tingimisi

vabastamise osas, jätta Pärnu Maakohtu 2. aprilli 2025. a otsus muutmata.

6. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

7. Kannatanu G.Q apellatsioon jätta läbi vaatamata.

2(18)

1-24-6059

8. Määrata Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid vandeadvokaat Kaire

Hänilene poolt apellatsioonimenetluses Eneke Rootsule osutatud riigi õigusabi

eest makstava tasu suuruseks 515 eurot 84 senti (sh käibemaks). Jätta see kulu

Eesti Vabariigi kanda.

9. Mõista Eesti Vabariigilt J.U kasuks välja apellatsioonimenetluses lepingulisele

esindajale makstud mõistliku suurusega tasu 560 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav ja kannatanu saavad kassatsiooni esitada üksnes

advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) 12. peatüki 1. jaos.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus ja tsiviilhagid

1. Eneke Rootsule esitati süüdistus KarS § 344 lg 1; § 345 lg 1, § 381¹ lg 1, § 201 lg 2 p 1, §

121 lg 1 ja § 331¹ lg 1 järgi.

2. KarS § 344 lg 1 järgi süüdistati E. Rootsu selles, et ta võltsis tuvastamata ajal, kuid

hiljemalt enne 10. jaanuari 2020 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna diplomi, millega oli

võimalik omandada õigus töötada võlanõustajana.

3. KarS § 345 lg 1 järgi süüdistati E. Rootsu selles, et ta esitas võltsitud ülikoolidiplomi 10.

jaanuaril 2020 MTÜ P juhatajale EEle ja 3. novembril 2021 MTÜ S juhatajale JMle

eesmärgiga omandada õigus osutada võlanõustamisteenust, milleks oli

sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 45 lg 1 p 2 järgi nõutav kõrgharidus.

4. KarS § 201 lg 2 p 1 järgi süüdistati E. Rootsu selles, et ta omastas talle võlanõustamise

käigus usaldatud E.L-i, Z.L-i ja G.Q raha.

5. KarS § 3311 lg 1 järgi süüdistati E. Rootsu selles, et hoolimata 14. aprilli 2022. a

kohtulahendist, mis keelas tal RL kohta kõrvalistele isikutele teavet jagada, tegi ta seda

siiski. Nimelt avaldas ta 25. juunil 2022 YouTube video, milles avaldas infot RL kohta.

Selle eest määrati talle kahel korral sunniraha, mida ta ei täitnud ega tasunud. E. Roots

jätkas RL kohta teabe avaldamist ning tegi 3. jaanuaril 2023, 6. jaanuaril 2023 ja 13.

veebruaril 2023 veebis postitusi RL kohta.

6. KarS § 3811 lg 1 järgi süüdistati E. Rootsu selles, et rikkus Õ MTÜ juhatuse liikmena

raamatupidamise korraldamise nõudeid ning varjas teadvalt ja ebaseaduslikult

raamatupidamisdokumente, mille tulemusena oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine

raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist.

7. KarS § 121 lg 1 järgi süüdistati E. Rootsu selles, et ta 20. juunil 2023 lõi Harju Maakohtus

kannatanu B.U-d korduvalt kätega suu ning käte piirkonda ning korra ka jalaga reie

piirkonda. Jalalöögi tagajärjel tundis B.U valu, samuti tuvastati tal parema käe randmel

kriimustus. Samuti süüdistati E. Rootsu selles, et samal ajal ja samas kohtumajas võttis ta

3(18)

1-24-6059

kannatanu J.U käest kinni ja tõukas ta vastu seina, mille tulemusena lõi J.U ära oma pea

ning tundis käes ja peas valu.

8. Kannatanud E.L, Z.L, G.Q, B.U ja J.U esitasid ka tsiviilhagid.

Maakohtu otsus

9. Pärnu Maakohtu 2. aprilli 2025. a otsusega tunnistati E. Roots süüdi KarS § 345 lg 1, §

121 lg 1 ja § 3311 lg 1 järgi. Talle mõisteti liitkaristuseks kaks aastat vangistust, mis jäeti

tingimisi täitmisele pööramata kolmeaastase katseajaga. Lisakaristusena kohaldati E.

Rootsu suhtes ettevõtluskeeldu kaheks aastaks. B.U tsiviilhagi rahuldati ning E. Rootsult

mõisteti tema kasuks välja 215 eurot varalise kahju hüvitiseks. Rahuldati ka J.U tsiviilhagi

ning tema kasuks mõisteti välja 630 eurot varalise kahju ning 500 eurot mittevaralise

kahju hüvitiseks.

10. Süüdistuses KarS § 344 lg 1 järgi lõpetas kohus kriminaalmenetluse eelmenetluses, sest

tegu on aegunud.

11. Süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi mõisteti E. Roots õigeks, sest kuigi talle heideti ette

kannatanute raha omastamist, oli see raha väidetava omastamise hetkeks kantud E. Rootsu

kontole, st see polnud tema jaoks võõras vara. Sellega seoses jäeti kannatanute E.L-i ja

G.Q tsiviilhagid läbi vaatamata.

12. Süüdistuses KarS § 3311 lg 1 järgi mõisteti E. Roots küll süüdi, kuid maakohus ei

tuvastanud, et ta oleks jätnud kohtuotsuse täitmata 6. jaanuaril 2023 ja 13. veebruaril 2023

veebis avaldatud postitustega, sest nende postituste tegemine märgitud aegadel jäi

nõuetekohaselt tõendamata.

13. Süüdistuses KarS § 3811 lg 1 järgi mõisteti E. Roots õigeks, sest süüdistuses kirjeldatud

tegu ei leidnud tõendamist.

E. Rootsu kaitsja Kaire Hänilene apellatsioon

14. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E. Rootsu kaitsja K. Hänilene. Kaitsja palub

tühistada maakohtu otsuse, mõista E. Roots täielikult õigeks ning jätta tsiviilhagid läbi

vaatamata.

15. Süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi märgib kaitsja, et tõendatud pole eesmärk omandada

õigusi ega vabaneda kohustustest. Kuna E. Roots osutas võlanõustamisteenust MTÜ Ps ka

enne täiendkoolituse läbimist, sai järelikult seda teenust osutada ka ilma selleta, et kõik

SHS-s sätestatud nõuded oleks täidetud. Kaitsja arvates tõendatud õigusteenuse vahetu

osutamine SHS § 45 lg 1 p 2 järgi. E. Roots on küll rääkinud võlanõustamisteenuse

osutamisest, kuid ta pole väitnud, et osutab teenust kohaliku omavalitsuse kaudu. Kui

teenust ei osutata kohaliku omavalitsuse kaudu, ei pea teenuse osutaja vastama ka SHS-s

sätestatud nõuetele. Kohus ei arvestanud ka kaitse argumente, et kuigi E. Rootsul endal ei

olnud kõrgharidust, oli tal sõlmitud käsundusleping MTÜ-ga I õigusteenuse osutamiseks.

16. Süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi leiab kaitsja, et kannatanud ei tundnud tegelikult valu

ning selline valu poleks ka põhimõtteliselt E. Rootsu teole objektiivselt omistatav. Igal

juhul ei oleks E. Rootsu tegevus tahtlik ning ka siis, kui jaotada teo koosseisupärasust, on

E. Rootsu käitumine õigustatud hädakaitsega tulenevalt asjaolust, et B.U ja J.U filmisid

teda ootamatult ja vastu E. Rootsu tahtmist.

4(18)

1-24-6059

17. Süüdistuses KarS § 3311 lg 1 pidanuks otsuse resolutsioonis kajastuma süüdistuse mahu

vähenemine. Kaitsja leiab, et süüdistuses ei heidetud tegelikult ette YouTube video

eemaldamata jätmist, vaid üksnes sellele järgnevaid postitusi. 3. jaanuari 2023. a postituse

kuvatõmmiselt ei selgu selle tegemise aeg, samuti ei ole esitatud lehe vaatlusprotokolli,

mistõttu puuduvad tõendid selle kohta, kas ja millal selline postitus tehtud on.

18. Kaitsja vaidlustab eraldi ka lisakaristuse kohaldamist. Kohtu põhjendustest nähtub justkui,

et inimesed ei saanud E. Rootsult abi. Samas ei ole tuvastatud, et ta oleks teenust osutanud

ebakvaliteetselt. Tema teo läbi ei kandnud keegi kahju. Paistab, et tegelikult on

lisakaristus mõistetud justkui tegude eest, milles E. Roots õigeks mõisteti.

Kannatanu J.U lepinguliste esindajate Karmen Turki ja Maarja Pild-Freibergi

seisukoht

19. Kannatanu J.U esindajad leiavad, et kohus on õigesti tuvastanud, et J.U tundis valu,

süüdistatava tegevus oli tahtlik ning õigusvastane ja süüline. Õigesti on lahendatud ka

tsiviilhagi.

Prokuratuuri seisukoht

20. Prokuratuur palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Kannatanu G.Q seisukoht

21. Kannatanu G.Q taotleb, et ringkonnakohus vaataks tema tsiviilhagi uuesti läbi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(I) Sissejuhatus

22. Ringkonnakohus rahuldab apellatsiooni osaliselt.

23. Kannatanu G.Q poolt kaitsja apellatsiooni menetlusse võtmise järel esitatud taotlus on

käsitatav apellatsioonina. Kuna see pole tähtaegne, jääb see läbi vaatamata (II).

Süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi on maakohus õigesti tuvastanud, et E. Rootsul oli

võltsitud dokumendi kasutamisel eesmärk omandada SHS § 45 lg 1 p-s 2 sätestatud õigus

osutada vahetult võlanõustamisteenust. Seega on tema süüditunnistamine seaduslik (III).

Süüdistuses KarS § 3311 lg 1 järgi ei nõustu ringkonnakohus apellandiga, et maakohus on

väljunud süüdistuse piirest. Samuti on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud 3. jaanuari

2023. a postituse tegemise fakti ja aja. Seega on E. Rootsu süüditunnistamine seaduslik.

Küll aga pidanuks süüdistuse mahu vähenemine kajastuma kohtuotsuse resolutsioonis.

Seega täpsustab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni. Väljaspool apellatsiooni piire

asendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhiosa põhjendused selle kohta, et YouTube

postituse eemaldamata jätmine kvalifitseerub jätkuvaks tegevuseks ringkonnakohtu otsuse

põhjendustega (IV). Süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi on E. Roots õigesti süüdi

tunnistatud B.U vastu toime pandud kehalises väärkohtlemises. Ringkonnakohus nõustub

apellandiga, et J.U tõukamine ei olnud sedavõrd intensiivne, et seda saaks käsitada

kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 1 mõttes. Valu ei ole objektiivse kõrvaltvaataja

seisukohast taolise – vähese või mõõduka jõuga – tõukamise tüüpiliseks tagajärjeks. Küll

aga võib E. Rootsu tegevus J.U mobiiltelefoni rikkumisel vastata väärteokoosseisule.

Seega lõpetab ringkonnakohus selles süüdistuses kriminaalmenetluse ja jätab kannatanu

tsiviilhagi läbi vaatamata (V). Kuna ringkonnakohus tühistab E. Rootsu süüditunnistamise

5(18)

1-24-6059

J.U kehalises väärkohtlemises, vähendab ringkonnakohus ka E. Rootsule KarS § 121 lg 1

järgi mõistetud karistust, jättes samas liitkaristuse suuruse muutmata. Kolleegium tühistab

ka E. Rootsule mõistetud lisakaristuse. Kolleegium rahuldab apellatsiooni lisakaristusega

seonduvas. Maakohtu tuvastatud asjaoludel ei olnud süüdistatava poolt KarS § 345 lg 1

järgi kvalifitseeritud teo toimepanemisel sellist seost ettevõtlusega, mis õigustaks E.

Rootsule lisakaristuse kohaldamise (VI). Viimaks muudab ringkonnakohus maakohtu

otsuse osalise tühistamise tõttu ka esimese astme menetluskulude otsustusi ning lahendab

apellatsioonimenetluse kulude küsimuse (VII).

(II) G.Q apellatsiooni läbi vaatamata jätmine

24. Pärast ringkonnakohtu poolt kaitsja apellatsiooni menetlusse võtmist esitas kannatanu G.Q

taotluse, et ringkonnakohus vaataks tema tsiviilhagi uuesti läbi.

25. Maakohtu otsuse terviktekst tehti menetlusosalistele kättesaadavaks 13. mail 2025 ning

samal päeval sai selle Kohtute Infosüsteemi andmetel kätte ka kannatanu G.Q .

Kohtuotsuse vaidlustamiseks oli aega 30 päeva (KrMS § 319 lg 2) ning edasikaebamise

korda selgitati ka maakohtu otsuses. 30-päevane apellatsioonitähtaeg lõppes 12. juunil

2025. G.Q õigeaegselt apellatsiooni ei esitanud, vaid esitas 12. juulil 2025, s.o. pärast

seda, kui ringkonnakohus võttis kaitsja apellatsiooni menetlusse ja andis pooltele tähtaja

seisukohtade esitamiseks, taotluse vaadata tema tsiviilhagi uuesti läbi. Sisuliselt on

tegemist taotlusega maakohtu otsuse tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks ehk

apellatsiooniga. Apellatsiooni oleks saanud aga esitada üksnes apellatsioonitähtaja

jooksul, s.o hiljemalt 12. juunil 2025. Ringkonnakohtu määratud tähtaeg oli mõeldud

selleks, et menetluspooled saaksid väljendada seisukohti kaitsja õigeaegselt esitatud ja

menetlusse võetud apellatsiooni osas. Kuna G.Q apellatsioon ei ole tähtaegne ning

kannatanu ei ole esitanud tähtaja ennistamise taotlust, jätab kolleegium G.Q apellatsiooni

KrMS § 326 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

(III) Võltsitud dokumendi kasutamine (KarS § 345 lg 1)

26. Kaitsja palub maakohtu otsuse tühistada ja E. Roots süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi

õigeks mõista, sest võltsitud dokumendi kasutamisel puudus süüdistataval eesmärk

omandada õigus. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu ning jätab maakohtu otsuse

muutmata.

27. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustest

kuulub KarS § 345 lg 1 subjektiivsesse, mitte objektiivsesse koosseisu. See, kas esitatud

dokumendiga oli ka tegelikult võimalik õigusi omandada, ei ole seega oluline. Määrav on

see, et õiguste omandamise või kohustustest vabanemise eesmärk on liikumapanevaks

jõuks, mis ajendab toimepanijat teadvalt võltsitud dokumenti kasutama (vt mutatis

mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 2019. a otsus nr 1-18-4372/82, p

27).

28. Kaitsja leiab, et e-kirjavahetus E. Rootsu ja EE vahel (III kd, tl-d 87-88) tõendab

vastupidiselt EE ütlustele, et E. Roots osutas võlanõustamisteenust enne nõutava koolituse

läbimist. See tähendab, et võlanõustamisteenust oli võimalik osutada ka nii, et teenuse

osutajal ei ole kõik SHS-st tulenevad nõuded täidetud ning see omakorda tõendab, et

võltsitud dokumendi esitamisega ei soovitud omandada õigusi. Ringkonnakohus selle

arutluskäiguga ei nõustu.

6(18)

1-24-6059

29. Kaitsja esitas tõendi KrMS §-s 297 sätestatud korras selleks, et lükata ümber tunnistaja EE

esitatud väidet, et enne võlanõustajate kursuse läbimist E. Roots võlanõustamisteenust ei

osutanud (III kd, tl 90 pöördel). Sisuliselt soovis kaitsja seeläbi tunnistaja usaldusväärsust

kahtluse alla seada, ent ei kasutanud selleks KrMS § 289 lg-s 3 sätestatud võimalust

kõnesolev dokument ristküsitluse käigus avaldada. Nii ei saanud ka tunnistaja EE

võimaliku vastuolu kohta selgitusi anda. Nimelt väitis EE, et E. Roots läbis

võlanõustajakoolituse 2017. a septembris ning enne seda ta MTÜ-s P ei toimetanud (I kd,

tl 122). Kohtule esitatud e-kirjavahetusest võib justkui kaude järeldada, et tööd võidi teha

ka enne seda. Nimelt on E. Roots 26. oktoobril 2017 saatnud EEle kirja, milles teeb

kokkuvõtte töödest Aug-Okt. Samuti nähtub sealt, E. Rootsu avaldus, et […] saan

ametlikult tunnid kirja panna al 20.10 aga mis saab enne seda […]. Ilma EE ja E. Rootsu

selgitusteta ja muu kontekstita jääb aga e-kirjavahetuse täpne sisu ebaselgeks, mh millal ja

mis töid täpsemalt tehti, kas võlanõustamisteenust osutati vahetult, mida tähendab, et

tunde saab ametlikult kirja panna alates 20. oktoobrist jne. Igal juhul aga ei tõenda see

subjektiivse koosseisu puudumist. Isegi siis, kui EE võimaldas E. Rootsul mõne kuu

jooksul faktiliselt võlanõustamisteenust osutada enne seda, kui E. Roots vastas SHS § 45

lg 1 p-s 2 sätestatud mõlemale nõudele, ei tähenda see, et ülikoolidiplomit ei esitatud

selleks, et omandada õigus vahetult võlanõustamisteenust osutada. Parimal juhul näitab

see, et ajutiselt – kuni koolituse läbimiseni – võidi seaduse nõuetele läbi sõrmede vaadata.

See kirjavahetus aga ei väära maakohtu järeldust, et 10, jaanuaril 2020 edastas E. Roots

võltsitud ülikoolidiplomi just selleks, et tõendada, et ta vastab SHS § 45 lg 1 p 2 nõuetele

ja omab seeläbi õigust osutada MTÜ P nimel vahetult võlanõustamisteenust.

30. Apellant heidab maakohtule ette, et kohus ei arvestanud kaitsja argumenti, et ehkki E.

Rootsul endal kõrgharidust polnud, sõlmis MTÜ Õ käsunduslepingu

MTÜ-ga J. Ajal, mil MTÜ Õ osutas erinevaid teenuseid, oli MTÜ-l olemas jurist. Samuti

on kaitsja arvates kohatu maakohtu etteheide, et tõendamata on käsunduslepingu

olemasolu MTÜ-ga J aastatel 2017-2020, mil E. Roots ka oma väitel

võlanõustamisteenust osutas. Kuna süüdistuses heidetakse ette üksnes perioodi

2020-2021, ei pidanudki kaitsja varasemate perioodide kohta infot esitama.

31. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et maakohtu etteheide käsunduslepingu

puudumise kohta aastatel 2017-2020 ei ole asjakohane, sest süüdistus seda perioodi ei

hõlma. See argument ei olnud aga kaitseväite kummutamiseks keskse tähtsusega.

Ringkonnakohtu hinnangul käsitles maakohus apellandi kaitseväidet piisava

põhjalikkusega. Maakohus põhjendas, millistele tõenditele tuginedes võib järeldada, et

võlanõustamisteenust osutas E. Roots isiklikult. Kolleegium rõhutab siiski, et kuivõrd

õiguse omandamise eesmärk kuulub KarS § 345 lg-s 1 sätestatud kuriteo subjektiivsesse

koosseisu, ei olegi tegelikult määrav mitte see, kuidas võlanõustamisteenust päriselt

osutati, vaid see, mis ajendas E. Rootsu võltsitud dokumenti esitama. Dokumendi

esitamisele järgnenud tegevused (s.o võlanõustamisteenuse tegelik korraldus) võivad olla

üksnes abipakkuvateks asjaoludeks, mille abil tuvastada, mis eesmärgil võltsitud

dokumenti kasutati. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ehkki MTÜ P ja MTÜ S

sõlmisid tunnistajate ütluste järgi lepingud E. Rootsu esindatud MTÜ-ga Õ ja OÜ-ga N,

on nii kandideerimisprotsessi (enda CV saatmine, enda kohta dokumentide edastamine,

isiklikult koolituse läbimine) kui ka EE ja JM ütluste põhjal ilmne, et

võlanõustamisteenust pidi tegelikult osutama E. Roots, mitte mingi muu MTÜ jurist.

Esitades võltsitud ülikoolidiplomi seadis seega E. Roots eesmärgiks omandada õiguse

osutada võlanõustamisteenust vahetult.

32. Samadel põhjustel jääb edutuks kaitseargument, et kuna kohtu viidatud E. Rootsu

7(18)

1-24-6059

sotsiaalmeedias tehtud postituste põhjal pole võimalik tuvastada, et E. Roots osutas

võlanõustamisteenust kohaliku omavalitsuse kaudu, kinnitavad postitused üksnes seda, et

ta nõustas inimesi neil tekkinud võlgnevustega seoses. Apellatsioonis ei seata kahtluse

alla, et MTÜ P ja MTÜ S osutasid SHS-s reguleeritud võlanõustamisteenust. See

tähendab, et nimetatud MTÜ-de nimel vahetult võlanõustamisteenust osutavad isikud

pidid vastama SHS § 45 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Maakohus on õigesti tuvastanud, et

võltsitud diplomi esitamisel soovis E. Roots nimetatud MTÜ-de nimel vahetult

võlanõustamisteenust osutada. Selleks, et näidata, et ta vastab SHS § 45 lg 1 p-s 2

sätestatud kõrgharidusnõudele, esitas ta mõlemale MTÜ-le võltsitud ülikoolidiplomi.

Seega oli tal võltsitud dokumendi kasutamisel eesmärk omandada õigus osutada vahetult

SHS §-s 44 nimetatud võlanõustamisteenust.

33. Kokkuvõttes ei eksinud maakohus E. Rootsu KarS § 345 lg 1 järgi süüdi tunnistades.

(IV) Kohtulahendi täitmata jätmine (KarS § 3311 lg 1)

34. Kaitsja palub E. Rootsu süüdistuses KarS § 3311 lg 1 järgi õigeks mõista.

35. Apellant märgib esiteks, et kuigi maakohus ei tuvastanud süüdistatava süüd 6. jaanuari

2023. a ning 13. veebruari 2023. a tegude osas, puudub see seisukoht nii kohtuotsuse

põhi- kui ka resolutiivosast. Süüdistuse mahu vähenemine peaks aga nähtuma ka

kohtuotsuse resolutsioonist.

36. Ehkki see küsimus ei saanud maakohtu menetluses erilist tähelepanu, näib et maakohus

käsitas E. Rootsule süüdistusaktis KarS § 3311 lg 1 järgi kvalifitseeritud osategusid ühe

jätkuva kuriteona. Sellist käsitlust ei ole keegi menetlusosalistest ka vaidlustanud. Jätkuva

kuriteo mõne osateo äralangemine ei tingi küll süüdistatava osalist õigeksmõistmist, ent

kaitsja märgib õigesti, et süüdistuse mahu vähenemine peab kajastuma otsuse

resolutsioonis (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 2021. a otsus nr 1-20-470/34, p-

d 25 ja 28). Maakohtu otsuse resolutsiooni järgi tunnistati E. Roots KarS § 3311 lg 1 järgi

süüdi. Otsuse põhiosast aga nähtub, et maakohus ei lugenud tõendatuks süüdistuses

kirjeldatud etteheiteid 6. jaanuari 2023. a ning 13. veebruari 2023. a postituste kohta (vt

maakohtu otsuse p 3.24). Kolleegium järeldab maakohtu otsuse põhiosa lugedes, et E.

Roots tunnistati KarS § 3311 lg 1 järgi süüdi selles, et ta jättis pärast sunniraha

kohaldamist eemaldamata YouTube video pealkirjaga „Infotund KL’st!“ ning selles, et ta

tegi 2023. a jaanuaris ERA Nõustamine kasutajakontol postituse RL kohta. Seega vähenes

süüdistuse maht, ent see jäi otsuse resolutsioonis kajastamata. Süüdistuse mahu

vähenemise otsuse resolutiivosas kajastamata jätmine on oluline kriminaalmenetlusõiguse

rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes, mille ringkonnakohus saab KrMS § 337 lg 1 p 4, §

338 p 3 ning § 340 lg 2 p 3 järgi apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Selles osas kaitsja

apellatsioon rahuldatakse ning ringkonnakohus täpsustab maakohtu resolutsiooni.

37. Teiseks leiab kaitsja, et süüdistuses ei heideta E. Rootsule ette YouTube postituse

eemaldamata jätmist. Maakohus tuvastas aga E. Rootsu süü ka selles osateos.

Apellatsioonis tuuakse välja, et süüdistuses on küll kirjas, et E. Rootsule määrati kahel

korral sunniraha, mida ta ei tasunud ega täitnud ning E. Roots jätkas peale sunniraha

määramist RL kohta info avaldamist kõrvalistele isikutele. Kaitsja toob aga välja, et

sellele järgneb süüdistuses täiendus, et E. Roots jätkas postituste tegemist ning välja on

toodud konkreetsed kolmel kuupäeval tehtud postitused. Seega ei ole apellandi hinnangul

E. Rootsule ette heidetud seda, et ta oleks jätnud YouTube video kustutamata. Maakohus

tugines aga süüdistuse lausele Eneke Roots jätkas peale sunniraha määramist sihilikult ja

8(18)

1-24-6059

järjekindlalt kohtutäitur RL kohta (väär)info avaldamist kõrvalistele isikutele ning leidis,

et [p]ostituse eemaldamata jätmine kvalifitseerubki jätkuvaks tegevuseks, kuivõrd

avaldatud infole oli ligipääs isikutel, kellele kohtumääruse kohaselt Eneke Roots RL kohta

infot avaldada ei võinud.

38. Ringkonnakohus möönab, et süüdistusakti sõnastus ei ole õnnestunud. Siiski sisaldab see

kõiki faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad anda karistusõigusliku hinnangu ka sellele, et

E. Roots jättis vaidlusaluse YouTube video eemaldamata. Nii on kõnesoleva

süüdistuspuntki sissejuhatuses märgitud, et E. Rootsul oli Pärnu Maakohtu määrusest

tulenevalt keelatud RL kohta andmeid avaldada, kuid ta jätkas avalikkusele info

edastamist RL kohta, tegutsedes järgnevalt: (ringkonnakohtu allajoonimine). Seejärel

kirjeldatakse süüdistuses nii YouTube video üles laadimist kui ka seda, et talle määrati

kaks korda sunniraha, mida ta ei tasunud ega täitnud. Kolleegium mõistab süüdistust

sarnaselt maakohtuga nii, et kaitsja viidatud järgnev kirjeldus andmete avaldamisega

jätkamise ning konkreetsete postituste osas on täiendav etteheide, mis lisandub YouTube

video eemaldamata jätmisele. Täiendavalt märgib kolleegium, et kohtulikus eelmenetluses

vaieldi hoopis selle üle, et kolme postituse tegemise etteheide on (võrreldes kohtueelses

menetluses esitatud kahtlustusega) ootamatu. Samas märkis kaitsja eelistungil: Mis

puudutab KarS § 331¹ lg 1 järgi esitatud süüdistust, siis olen ma jätkuvalt sellel

seisukohal, et süüdistus on erinev kahtlustuses märgitud ja ette heidetud teoga, mistõttu

on see Eneke Rootsu jaoks arusaamatu, et talle heidetakse ette ka midagi muud kui ainult

video postitamist (ringkonnakohtu allajoonimine) (I kd, tl 30 pöördel). Nii nähtub ka

kaitsja poolt eelistungil väljendatust, et süüdistust mõisteti siiski nii, et ette heidetakse nii

video postitamist kui ka järgnevaid postitusi. Kolleegiumile ei näi, et segadus süüdistuse

sõnastuse üle oleks takistanud kaitseõiguse teostamist. Neil põhjusil jagab kolleegium

maakohtu seisukohta, et süüdistusakti piiresse jääb ka E. Rootsule tehtud etteheide

YouTube video eemaldamata jätmise kohta.

39. Väljaspool apellatsiooni piire ei nõustu ringkonnakohus aga maakohtuga selles, et

postituse eemaldamata jätmine kvalifitseerub jätkuvaks tegevuseks. Ringkonnakohus

leiab, et vaidlusaluse kuriteokoosseisu eripära arvestades on teo raskuspunkt postituse

eemaldamata jätmisel, s.o tegevusetusel.

40. Esmapilgul räägib tegevuse kasuks Riigikohtu seisukoht mõneti analoogses küsimuses,

kus vaidluse all oli vaenu õhutava teksti internetis avaldamine ning asjaolu, et see oli

aastate jooksul inimestele kättesaadav. Riigikohus selgitas, et tegemist oli tegevusega

toimepandud kuriteoga, ent hilisem passiivseks jäämine, s.o teksti eemaldamata jätmine

enda kontrolli all olevalt veebilehelt, muutis teo vältavaks. Sealjuures ei olnud üheaegselt

tegemist tegevuse ja tegevusetusega, sest teo raskuspunkt oli tekstide ülespanekul ning

hilisem passiivseks jäämine ei muuda delikti tegevusetusdeliktiks (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 2006. a otsus nr 3-1-1-117-05, p 14). Ringkonnakohus

märgib, et Riigikohtu seisukoht, mille järgi hilisem passiivseks jäämine ei muuda

tegevusdelikti tegevusetuseks, ei kehti eranditeta. Üheks selliseks erandiks on olukord,

kus hilisem tegevusetus on algsest tegevusest kvalitatiivselt erinev (vt samamoodi

õiguskirjanduses J. Sootak – J. Sootak (koost). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018,

lk 467 vnr 18). Sellise juhtumi tavapäraseks näiteks on olukord, kus aktiivse teo

toimepanemise hetkel puudub toimepanijal koosseisus nõutav tahtlus, mis hilisemalt

passiivseks jäädes on olemas. Näiteks sõidab toimepanija ettevaatamatusest jalakäijale

otsa ning põgeneb sündmuskohalt, jättes kannatanu surema. Kuna tahtlus tuleb tuvastada

teo toimepanemise aja hetkel, ei vastuta toimepanija tegevusega tapmise eest. Otsasõidust

tekib toimepanijal aga garandiseisund ning ta on kohustatud kannatanut abistama

9(18)

1-24-6059

(ingerents ja liiklusseaduse § 168). Kui ta seda ei tee – ning eeldusel, et ka kõik teised

tegevusetusdelikti eeldused on täidetud – tuleb kõne alla sündmuskohalt lahkunud

toimepanija vastutus tegevusetusega tahtliku tapmise eest olgugi, et põhjuslik ahel

käivitati aktiivse teoga.

41. Kvalitatiivselt erinevad ka selline tegu ja hilisem tegevusetuks jäämine, millest

süüteokoosseisule vastab vaid viimane. KarS § 3311 lg 1 järgi on tsiviilasjas tehtud

kohtulahendi, millega kohustatakse hoiduma toimingu tegemisest, täitmata jätmine

karistatav üksnes siis, kui selle paneb toime toimepanija, keda on selle eest

täitemenetluses trahvitud või kui tema suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud

sunniraha või aresti. 25. juunil 2022 YouTube postituse tegemine ei vastanud KarS § 3311

lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule, sest E. Rootsule kohaldati sunniraha alles 16. augustil

2022. Niisiis sai koosseisu täita üksnes E. Rootsu käitumine, mis järgnes 16. augustile

2022. See oli tegevusetus, ehk postituse eemaldamata jätmine.

42. Ehkki süüdistuses ja maakohtu otsuses ei ole tegevusetusdelikti eeldustega põhjalikult

tegeletud, sisaldab süüdistusakt kõiki nõutavaid faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad E.

Rootsu vastutust jaatada ka tegevusetuse vormis toime pandud kuriteo eest (vrd

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. jaanuari 2024. a otsus nr 1-20-3487/398, p 40).

Tuvastatud on see, et kõnesoleva YouTube postituse tegi E. Roots 25. juunil 2022 (II kd,

tl 136), s.o pärast seda, kui tal keelati Pärnu Maakohtu 14. aprilli 2022. a määrusega asjas

nr 2-22-1159 RL kohta andmeid kõrvalistele isikutele avaldada (II kd, tl 123).

Apellatsioonimenetluses ei vaidlustata seda, et tulenevalt eespool viidatud Pärnu

Maakohtu määrusest, ei oleks E. Roots tohtinud seda postitust teha. Tuvastatud on ka see,

et E. Rootsule tehti YouTube video tõttu 7. juulil 2022 sunniraha määramise hoiatus ning

talle anti võimalus kohtulahendi vabatahtlikuks täitmiseks hiljemalt 6. augustini 2022. 16.

augustil 2022 kohaldati E. Rootsule kohtutäituri poolt sunniraha, sest ta ei eemaldanud

videot (II kd, tl-d 127-128). 26. augustil 2022 kohaldati E. Rootsule uuesti sunniraha, sest

ta ei olnud endiselt videot kõrvaldanud (II kd, tl-d 131-132). Apellatsioonis ei vaidlustata

maakohtu järeldust, et videos avaldati RL kohta andmeid, mida E. Roots teha ei tohtinud.

E. Rootsu õiguslik kohustus tegutseda tulenes nii Pärnu Maakohtu 14. aprilli 2022. a

määrusest 2-22-1159 kui ka 16. augusti 2022. a sunniraha määramise otsusest (TMS §

261), misjärel vastas ta süüteokoosseisus sätestatud erisubjekti tunnustele – isik, kelle

suhtes on tsiviilasjas tehtud kohtulahend, millega kohustatakse teda hoiduma toimingu

tegemisest ning kellele on selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha. KarS § 3311 lg

1 on tegevusetuse osas ehtne tegevusetusdelikt ning E. Rootsu tegutsemiskohustus tulenes

tema erilisest isikutunnusest. Tõendatud on ka see, et E. Roots jättis nõutava teo (postituse

eemaldamata jätmine) tegemata ning puudub kahtlus selles, et postituse eemaldamata

jätmine olnuks mingil moel võimatu.

43. Kokkuvõtvalt ei nõustu ringkonnakohus sellega, et maakohus väljus süüdistuse piirest, kui

tunnistas E. Rootsu süüdi ka YouTube video eemaldamata jätmises. Selles osas jääb

kaitsja apellatsioon rahuldamata. Küll aga asendab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 3

alusel maakohtu põhjendused selle kohta, et YouTube postituse eemaldamata jätmine

kvalifitseerub jätkuvaks tegevuseks, ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.

44. Viimaks leiab apellant, et 3. jaanuari 2023. a postituse osas ei ole tõendatud kas ja millal

selline postitus tehti, sest tõendina esitatud RL kirjast ei nähtu postituse tegemise aeg ning

lisaks ei ole kohtule esitatud vastava Facebooki lehe vaatlusprotokolli. Ringkonnakohus

kaitsjaga ei nõustu. Kolleegium jagab prokuröri seisukohta, et tõendina esitatud

kuvatõmmis ei jäta kõrvaldamata kahtlust selles, et postitus on tehtud kõige varasemalt

10(18)

1-24-6059

2023. a alguses.

45. RL poolt 3. jaanuaril 2023 politseile esitatud kuvatõmmisest nähtub ERA NÕUSTAMINE

profiililt tehtud postitus, mille sisuks on: „Kuidas algas Pärnu piirkonna kohtutäitur RL

2023 aasta – öö arestimajas (lisatud kätt suu ees hoidev naerev emotikon)“. Ehkki

kuvatõmmiselt ei nähtu selle tegemise kuupäeva, on näha, et postitus on tehtud

kuvatõmmise tegemise päevast üks päev tagasi (1d), samuti on näha, et sellele eelnev

postitus on tehtud 29. detsembril 2022 (29 Dec 2022) (II kd, tl 141). Postituse sisu – see,

kuidas algas 2023. a – ei oleks aga kuidagi loogiline, kui see poleks tehtud 2023. aastal.

Seega on kolleegiumi arvates selge, et postitus tehti vahemikus 1-3. jaanuar 2023, s.o igal

juhul pärast sunniraha kohaldamist. Ühtki tõsiseltvõetavat kahtlust selles, et RL edastatud

kuvatõmmis ei kajasta tegelikult ERA NÕUSTAMINE profiilil tehtud postitust,

tõusetunud ei ole. Kuna muid asjaolusid selle postitusega seoses ei vaidlustata, jääb

maakohtu otsus E. Rootsu süüdi tunnistamise osas muutmata ning apellatsioon

rahuldamata.

46. Kokkuvõtvalt jääb E. Rootsu süüditunnistamine KarS § 3311 lg 1 järgi muutmata, kuid

ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni tuues seal välja, et E. Roots

tunnistatakse süüdi 25. juunil 2022. a tehtud YouTube postituse eemaldamata jätmises

pärast 16. augusti 2022. a sunniraha määramise otsust ning 2023. a jaanuaris ajavahemikul

1-3. jaanuaril tehtud postituse avaldamises. Samuti asendab ringkonnakohus maakohtu

põhjendused selle kohta, et YouTube postituse eemaldamata jätmine kvalifitseerub

jätkuvaks tegevuseks, enda põhjendustega.

(V) Kehaline väärkohtlemine (KarS § 121 lg 1)

47. Kaitsja vaidlustab E. Rootsu süüditunnistamise nii B.U kui ka J.U suhtes toime pandud

kehalises väärkohtlemises. Kummalgi juhul pole kaitsja arvates tõendatud

koosseisupärased tagajärjed – tervisekahjustus ega valu. Lisaks puudus E. Rootsul

apellandi arvates ka tahtlus. Kaitsja märgib sedagi, et isegi kui süüteokoosseisu jaatada, ei

oleks E. Rootsu tegu õigusvastane, sest see oli õigustatud hädakaitsega või vähemalt

eksimusega õigusvastasust välistavas asjaolus.

48. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga osaliselt. E. Roots tunnistati õigesti süüdi B.U

kehalises väärkohtlemises (1), ent J.U tõukamine ei vasta kolleegiumi hinnangul KarS §

121 lg-s 1 sätestatud koosseisule (2).

(1) Kannatanu B.U

49. Apellant leiab, et B.U ütlused valu tundmise kohta ei ole usaldusväärsed, sest kaitsja

esitatud tõendist nähtub, et konflikti provotseerimine ning selle hilisem võimendamine

kuulub B.U tööalase käitumise mustrisse. Kolleegium rõhutab sarnaselt maakohtule, et

süüdistuses kirjeldatud sündmuste käik on jäädvustatud nii maakohtu turvakaamera

salvestistele kui ka B.U tehtud jäädvustustele. See annab võimaluse B.U ütluste

kõrvutamiseks objektiivse tõendiga. Kolleegium, olles salvestistega tutvunud, peab

kannatanu väidet selle kohta, et E. Rootsu jalalöök tekitas valu, usutavaks. Tegemist ei

olnud erakordselt tugeva löögiga, ent see oli piisavalt jõuline, et B.U-le valu tekitada.

Valu võib pidada videolt nähtava löögi tüüpiliseks tagajärjeks ning seda põhjendas

nõuetekohaselt ka maakohus. Samas nõustub ringkonnakohus apellandiga, et maakohtu

põhjendus selle kohta, et B.U pükstele jäänud jälg viitab jõulisele löögile, ei ole õige. Ka

kolleegiumi elukogemuse järgi sõltub jälje tugevus pigem sellest, kui tolmune oli jalg,

11(18)

1-24-6059

mitte sellest, kui tugevasti jalg vastu pükse puutus. Küll aga kinnitab jalatsijälg seda, et

videolt nähtud löök tõepoolest kannatanut tabas. Kuna löögi jõulisus on piisavalt tajutav

ka videosalvestiselt, ei tingi aga maakohtu poolt sellele argumendile tuginemine otsuse

tühistamist.

50. Apellant väidab, et B.U läbivaatusel tuvastatud kriimustus ei võimalda teha järeldusi selle

tekkimise ajast ega tekkemehhanismist ning ühestki tõendist ei ole võimalik järeldada, et

vigastuse tekitas E. Roots. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kriimustus tuvastati B.U

läbivaatusel, mis toimus vahetult kallaletungi järel (II kd, tl 14), B.U andis tunnistajana

ütlusi, et randmel olev kriimustus tekkis kallaletungi tagajärjel (II kd, tl 57 pöördel) ning

ka videokaamera salvestise põhjal on taolise vigastuse tekkimine usutav ja tõenäoline.

Maakohus ei teinud vigu, kui tuvastas kirjeldatud tõendikogumi põhjal, et kriimustus

tekkis E. Rootsu rünnaku tagajärjel. Seega jääb apellatsiooni seisukoht edutuks.

51. Samuti ei jaga kolleegium apellandi seisukohti subjektiivse koosseisu osas.

Ringkonnakohus mõistab, et E. Rootsu peamine eesmärk oli, et B.U lõpetaks

jäädvustamise, ent kolleegiumi jaoks on ilmne, et B.U-d videol nähtud moel jalaga lüües

pidas E. Roots võimalikuks, et viimane võib tunda valu ning E. Roots kiitis selle tagajärje

heaks ehk möönis seda. Niisamuti pidas ta võimalikuks ja möönis, et valimatult ja

korduvalt kätega B.U käte pihta lüües võib sellega kaasneda kriimustusi. Seega oli tal

kaudne tahtlus ka tekitatud tervisekahjustuse osas. Maakohus ei ole tahtluse tuvastamisel

eksinud.

52. Tagajärjetuks jäävad ka apellandi väited hädakaitseseisundi kohta. Kolleegiumi hinnangul

on maakohus E. Rootsu teo õigusvastasust nõuetekohaselt põhjendanud. Ringkonnakohus

nõustub nende põhjendustega ega korda neid enda otsuses. Ehkki ringkonnakohus

möönab, et teatud juhtudel võib ajakirjaniku pealetükkiv ja agressiivne filmimine olla

käsitatav õigusvastase ründena (nt intervjuust keeldunud inimesele järeleandmatu

järelkäimine, talle kaamera korduv näkku surumine jmt), ei saa millestki sellisest praegu

kõnelda. Videost on näha, et B.U astub E. Rootsu juurde, filmib teda ja küsib kas tegemist

on E. Rootsuga, mispeale E. Roots teda ka kohe ründab. Rünnaku ajal ütleb B.U E.

Rootsu küsimise peale, et on ajakirjanik, kuid ta ei saaks ka parema tahtmise juures

filmimise eesmärki E. Rootsu ründe tõttu edasi selgitada (II kd, tl-d 38-45). Sellist

kannatanu käitumist avalikult kasutatavas ruumis ei saa käsitada õigusvastase ründena.

Oluline on seegi, et E. Roots ei andnud B.U-le isegi võimalust filmimise põhjust selgitada.

53. Kokkuvõtvalt ei eksinud maakohus, kui tunnistas E. Rootsu süüdi B.U vastu toime pandud

kehalises väärkohtlemises. Apellatsioon jääb selles osas rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata.

(2) Kannatanu J.U

54. Kolleegium nõustub apellandiga, et E. Rootsu poolt J.U tõukamine ei ole käsitatav

kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 1 mõttes.

55. Vaidlusküsimuseks on see, kas J.U tundis E. Rootsu teo tagajärjel valu ning kui jaa, siis

kas valu on objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise

tagajärjena ehk E. Rootsule tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav.

56. Maakohus tuvastas, et J.U tundis valu eeskätt kannatanu enda ütluste järgi, kuid märkis

lisaks: Turvakaamera salvestiselt on näha, kuidas Eneke Roots haaras kahe käega J.U

12(18)

1-24-6059

õlavarre/käe piirkonnast tõugates kannatanu vastu kohtusaali seina, misjärel liikus

kannatanu pea kohtuseina pihta ja kannatanu sülearvuti surus kannatanule

rinnapiirkonda – see kinnitab kohtule ründe intensiivsust ning seeläbi valu põhjustamist.

Kohtu hinnangul on selliselt on valu hinnatav ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast teo

tüüpilise tagajärjena. Valu tekitamist J.U-le on oma ütlustes avaldanud ka rünnet vahetult

pealt näinud B.U.

57. Nagu Riigikohus on varemgi selgitanud, on valulävi subjektiivne nähtus, mis erinevate

inimeste puhul erineb (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2010. a otsus nr 3-

1-1-60-10, p 16). Erinev võib olla ka see, mida keegi valuks nimetab. Lisaks valulävele

võib kogetu kirjeldamine valuna sõltuda ka füüsilise kontakti sotsiaalsest kontekstist.

Füüsiline aisting, mida inimene tunneb, võib põhimõtteliselt olla sama nii sõbraga

käeplaksu lüües kui ka konflikti käigus lahtise käega kergemat sorti obaduse saamisel.

Ometigi on kolleegiumi kogemuse põhjal tõenäolisem, et valutundena kirjeldatakse pigem

viimast, sest esimene – ehkki aisting võis olla sama – ei ole oma konteksti tõttu tajutav

ebameeldivana.

58. Sellistes piirsituatsioonides ongi oluline täiendavalt hinnata, kas valu on objektiivse

kõrvaltvaataja seisukohast süüdistatava teo tüüpiliseks tagajärjeks. Riigikohus on

selgitanud, et karistatava teona KarS § 121 mõttes pole alust käsitada tegusid, mis

seisnevad teise isiku keha vähese intensiivsusega mõjutamises (nt kinnihoidmises,

pigistamises, tõukamises või trügimises), kui sellega ei kaasne objektiivse kõrvalseisja

seisukohast tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut. Selle lisanõude

eesmärk on vältida isiku alusetut süüditunnistamist kuriteos nendel juhtudel, mil nn

sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab

karistusõiguslikult relevantse tagajärje (nt valu) tekkimise võimalikkust (vt koos viidetega

varasemale praktikale Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2017. a otsus nr 1-16-

10326/51, p 27).

59. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kolleegium tutvus nii B.U tehtud salvestistega kui ka

kohtumaja turvakaamera salvestistega korduvalt, sealjuures vaatas kaadreid nii

suurendatult kui ka aeglustatult. E. Roots tõukab J.U-d samal ajal kui viimane taganeb

ning J.U puutub osalt taganemise ning osalt tõukamise tõttu vastu seina, kuid ei tõuge ega

puude seina vastu ole sellised, mille puhul oleks kolleegiumi arvates valu tundmine

tõenäoline. Kolleegium nõustub apellandiga ka selles, et videolt ei ole võimalik tuvastada,

et J.U pea liikus vastu seina ning seda ka videokaadreid suurendades. Vähemasti esineb

selles osas kõrvaldamata kahtlus, mis tuleb KrMS § 7 lg 3 järgi tõlgendada süüdistatava

kasuks. Tulenevalt eespool märgitud valuläve subjektiivsusest ei tähenda see, et J.U

ütlused oleksid valed. Küll aga on kolmeliikmeline kolleegium üksmeelsel veendumusel,

et E. Rootsu tegu – ehkki taunimisväärne – on käsitatav eespool märgitud teise isiku keha

vähese intensiivsusega mõjutamisena, millega ei kaasne objektiivse kõrvalseisja

seisukohast tüüpilise tagajärjena valu. Seega ei ole KarS § 121 lg-s 1 sätestatud

kuriteokoosseis täidetud. Sealjuures ei oma tähtsust maakohtu viidatud B.U arvamus, et

tema arvates tundis J.U valu (II kd, tl 57). Tagajärje objektiivne omistamine on õiguslik

otsustus, mille teeb kohus (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2024. a

otsus nr 1-23-1176/70, p 16). Praegusel juhul oli kohtu käsutuses kaks videosalvestist, mis

jäädvustasid ründe käigu täies ulatuses ning neist on ilmne, et ründe vähese intensiivsuse

tõttu ei ole valu E. Rootsu teo tüüpiliseks tagajärjeks.

60. Küll aga võis E. Rootsu käitumine vastata väärteo tunnustele. Nimelt lõhkus ta sama teoga

J.U mobiiltelefoni. Arvestades mobiiltelefoni väärtust, võib tegemist olla väheväärtusliku

13(18)

1-24-6059

asja rikkumise või hävitamisega ehk KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärteoga (vt KarS §

203 lg 1 ja KarS § 218 lg 4). Teo pani E. Roots toime 20. juunil 2023. Kuigi tänaseks on

möödunud KarS § 81 lg-s 3 sätestatud kaheaastane aegumistähtaeg, peatus aegumine

KarS § 81 lg 7 p 2 alusel 20. juunil 2023, mil alustati kriminaalmenetlus (vt nt sel

kuupäeval kohtueelses menetluses koostatud isiku läbivaatuse protokolli – II kd, tl 46).

Aegumise uuenemist ei välista ka KarS § 81 lg 8, sest võimaliku väärteo lõpuleviimisest

ei ole möödunud kolme aastat.

61. Eespool toodud põhjustel tühistab ringkonnakohus KrMS § 338 p 2 alusel maakohtu

otsuse osas, millega maakohus tunnistas E. Rootsu süüdi J.U kehalises väärkohtlemises.

Selles osas teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 ja KrMS § 340 lg 2 p 2 alusel uue

otsuse, millega tunnistab E. Rootsu süüdi vaid B.U kehalises väärkohtlemises ning lõpetab

J.U kehalise väärkohtlemise osas kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 alusel, sest

süüdistatava tegevus võib vastata väärteo tunnustele. Kaitsja apellatsioon rahuldatakse

osaliselt.

62. Kuna kohus tühistab E. Rootsu süüditunnistamise KarS § 121 lg 1 järgi ning lõpetab selles

osas kriminaalmenetluse, langeb ära ka alus kannatanu tsiviilhagi rahuldamiseks. Seega

tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka osas, millega maakohus rahuldas J.U

tsiviilhagi (nii varalise kui ka mittevaralise kahju nõudes) ning teeb uue otsuse, millega

jätab tsiviilhagi KrMS § 2962 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Kannatanu võib hagi esitada

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(VI) Karistus

(1) Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise mõju karistusele ja liitkaristusele

63. Maakohus mõistis E. Rootsule nii B.U kui ka J.U kehalise väärkohtlemise eest karistuse

sanktsiooni keskmises määras, s.o kuuekuulise vangistuse. Maakohus ei tuvastanud ühtegi

karistust raskendavat ega kergendavat asjaolu. Kolleegium leiab, et kriminaalmenetluse

lõpetamine tingib ka maakohtu otsuse tühistamise E. Rootsule mõistetud karistuse osas.

B.U suhtes tarvitatud vägivald oli kergemapoolsem. Vaid ühe kehalise väärkohtlemise

episoodi puhul loeb kolleegium E. Rootsu süüle vastavaks karistuseks veidi alla

sanktsiooni keskmäära jäävat karistust. Ringkonnakohus mõistab E. Rootsule B.U

kehalise väärkohtlemise eest karistuseks neljakuulise vangistuse.

64. E. Rootsule KarS § 121 lg 1 järgi mõistetud vangistuse vähendamine kahe kuu võrra ei

tingi talle mõistetud liitkaristuse vähendamist. Maakohus mõistis liitkaristuse KarS § 64 lg

1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Arvestades E. Rootsule KarS § 345

lg 1 järgi mõistetud vangistust 1 aasta 6 kuud, KarS § 121 lg 1 järgi (ringkonnakohtu

otsuse järel) mõistetud vangistust 4 kuud ning KarS § 3311 lg 1 järgi mõistetud vangistust

6 kuud, vastab liitkaristus – 2 aastat vangistust – endiselt E. Rootsu süüle. Muutmata jääb

ka maakohtu otsustus E. Rootsu vangistusest tingimisi vabastamise kohta.

(2) Lisakaristus

65. Maakohus kohaldas E. Rootsule lisakaristusena kaheks aastaks ettevõtluskeeldu. Kaitsja

hinnangul ei ole lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Lisakaristuse kohaldamist

võimaldab üksnes E. Rootsu süüditunnistamine KarS § 345 lg 1 järgi, samas ei ole

tuvastatud, et E. Roots oleks osutanud teenust ebakvaliteetselt või kellelegi kahju

14(18)

1-24-6059

tekitanud. Kaitsjale jääb mulje, et E. Rootsule mõisteti tegelikult lisakaristus nende tegude

eest, milles ta õigeks mõisteti.

66. Ringkonnakohus meenutab esmalt, et kohtul on karistuse mõistmisel antud avar

kaalutlusruum. See tähendab, et liigilt ja/või määralt erinevaid õiguspäraseid karistusi,

mille vahel kohus võib seadusest tulenevates piirides valida, on peaaegu alati mitu (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 2021. a otsus nr 1-19-4150/132, p-d 26-28).

Ka lisakaristuse kohaldamisel on maakohtul teatav kaalutlusruum, millesse

apellatsioonikohus ei sekku isegi siis, kui ringkonnakohtu koosseis ehk ise poleks

lisakaristust kohaldanud.

67. Vaatamata avarale kaalutlusruumile leiab ringkonnakohus, et maakohus on lisakaristuse

kohaldamisel tuginenud osaliselt sobimatutele argumentidele ning seeläbi teinud

kaalutlusvea. See tingib E. Rootsule mõistetud lisakaristuse osas maakohtu otsuse

tühistamise ja kaitsja apellatsiooni rahuldamise.

68. KarS §-s 491 sätestatud ettevõtluskeeld tähendab, et E. Roots ei saa kohtu määratud

ajavahemikul, s.o kaks aastat, olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise

isiku likvideerija ega prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises.

Maakohus leidis, et E. Roots tuleb ettevõtlusest ajutiselt kõrvaldada, sest ta on käitunud

ebaausalt. Sealjuures arvestas maakohus seda, milline oli Eneke Rootsu ebaausalt

ettevõtluses tegutsemise valdkond ja tegevusala. Kohus leidis, et tuleb piirata E. Rootsu

võimalust kasutada äriühinguid taolisteks tegudeks lähitulevikus.

69. Maakohtul on õigus, et kõnesoleva lisakaristuse esmaseks eesmärgiks on tagada, et

süüdistatav ei saaks tulevikus samalaadseid kuritegusid toime panna. Samas tuleb ka

lisakaristust kohaldades silmas pidada, et see ei piiraks süüdistatava tegutsemisvabadust

ebaproportsionaalselt palju (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2012. a otsus

nr 3-1-1-63-12, p 9). Kolleegiumi arvates peab lisakaristuse preventiivne mõju olema

üldjuhul seostatav toimepandud kuriteoga. Ehkki E. Rootsu süüdistati mitmes

ettevõtlusega seotud kuriteos (KarS §-de 201 ning 3811 järgi kvalifitseeritavad kuriteod),

mõisteti ta neis süüdistustes õigeks (omastamises süüditunnistamine ei võimaldaks ka

ettevõtluskeeldu kohaldada). Osas, milles E. Roots süüdi tunnistati, puudus aga

märkimisväärne seos ettevõtlusega. Kuigi kohtumenetluses selgus, et E. Roots sõlmis

MTÜ-dega P ja S lepingud OÜ N ja MTÜ Õ esindajana, oli see asjaolu pigem kõrvaline,

sest süüdistuse raskuspunkt oli sellel, et E. Roots osutas võlanõustamisteenust isiklikult

(ning eespool märgitud MTÜ-de P ja S nimel). Tunnistaja JM ülekuulamisest selgus, et

koostöövorm, mille järgi leping sõlmiti E. Rootsu kontrollitava MTÜ-ga, oli tingitud

sellest, et vastasel juhul oleks E. Roots tulnud palgale võtta (I kd, tl 119). Ka tunnistaja

EE ütluste järgi oli lepingu eesmärgiks - hoolimata sellest, et teiseks lepingupooleks oli

juriidiline isik - see, et võlanõustamisteenust osutaks üksnes E. Roots isiklikult (I kd, tl-d

122 pöördel – 123). Ka süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi ei märgita midagi selle kohta, et

E. Roots oleks võlanõustamisteenust osutades tegelenud ettevõtlusega. Pigem osutus

asjaolu, et E. Roots sõlmis MTÜ-dega P ja S lepingud juriidiliste isikute esindajana,

hoopis (edutuks) kaitseargumendiks selle kasuks, et E. Roots ei pruukinud osutada

võlanõustamisteenust vahetult. Prokuratuuril oli aga tarvis tõestada seda, et

võlanõustamisteenust osutati just E. Rootsu poolt isiklikult ning MTÜ-de P ja S nimel.

Olemuslikult käituski E. Roots MTÜ-de P ja S nimel võlanõustamisteenust osutades nagu

palgatöötaja, kes soovis osutada teenust, mida ta poleks tohtinud. Neil asjaoludel ei nähtu

ettevõtlusega tegelemise ning E. Rootsu KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegude

15(18)

1-24-6059

vahel sellist seost, mis õigustaks lisakaristuse kohaldamist ning sellega kaasnevat

ulatuslikku riivet ettevõtlusvabadusele.

70. Kokkuvõtvalt rahuldab ringkonnakohus selles osas kaitsja apellatsiooni ning tühistab

KrMS § 338 p 2 alusel maakohtu otsuse E. Rootsule mõistetud lisakaristuse osas.

(VII) Menetluskulud

(1) Menetluskulud maakohtus

71. Maakohus mõistis E. Rootsult Eesti Vabariigi kasuks välja 1182 eurot 9 senti määratud

kaitsjale makstud tasu hüvitiseks. Kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasust jäeti 2592

eurot 32 senti jäeti riigi kanda. Kuna apellatsioonimenetluses selgus, et J.U-ga seonduvas

episoodis tulnuks kriminaalmenetlus lõpetada, tuleb uus otsustus teha ka menetluskulude

osas. KrMS § 183 lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi jäävad kriminaalmenetluse lõpetamisel

menetluskulud riigi kanda. KrMS § 183 lg 2 sätestab erandina, et kui kriminaalmenetlus

lõpetatakse ja kriminaalasja materjalid saadetakse väärteomenetluse alustamise

otsustamiseks seoses väärteo tunnuste ilmnemisega, võib nende menetluskulude

kandmise, mis oleksid tekkinud ka väärteomenetluses, jätta otsustamiseks

väärteomenetluse lahendis. See tähendab, et ringkonnakohus peab vaagima, kas ja milline

kulu oleks eelduslikult tekkinud ka väärteomenetluses ning seejärel on võimalik sellise

kulu hüvitamine väärteoasja menetleja otsustada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.

mai 2020. a otsus asjas nr 4-19-1809, p 22). Kuna kaitsepositsioon seisnes selles, et

tegemist polnud kehalise väärkohtlemisega, ei saa väita, et samad menetluskulud oleks

tekkinud ka väärteomenetluses, kus arutataks asja rikkumist või hävitamist. Seega ei jäta

ringkonnakohus kulusid väärteomenetluses otsustamiseks, vaid määrab hinnanguliselt, et

E. Rootsult välja mõistetud menetluskuludest 1/5 seondus J.U kehalise väärkohtlemise

süüdistusega. Seega vähendab ringkonnakohus E. Rootsult Eesti Vabariigi kasuks välja

mõistetud kaitsjatasu 1/5 võrra ning E. Rootsult mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja

945 eurot 67 senti (1182,09 × 0,8 = 945,67). Samavõrra suureneb riigi kanda jäetud

kaitsjatasu suurus, milleks on 2828 eurot 74 senti (2592,32 + 236,42 = 2828,74).

Muutmata jääb maakohtu otsustus selle kohta, et menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale

makstud summa 945 eurot 67 senti ja sundraha 1329 eurot, s.o kokku 2274 eurot 67 senti

(1329 + 945,67 = 2274,67) saab E. Roots tasuda ositi. Küll aga tingib menetluskulude

vähenemine ka osamaksete suuruse vähendamise. Välja mõistetud menetluskulud 2274

eurot 67 senti tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul. Eneke Roots peab tasuma kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15. kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel

üheteistkümnel kuul 189 eurot 56 senti ning viimasel kaheteistkümnendal kuul 189 eurot

51 senti. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja

suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

72. Maakohus mõistis E. Rootsult välja ka kannatanu J.U esindajatele makstud mõistliku

suurusega tasu 3025,6 eurot. Selle menetluskulu suurust ei ole apellatsioonis vaidlustatud.

Kuna maakohus pidanuks tsiviilhagi jätma läbi vaatamata, tuleb see kulu KrMS § 182 lg 5

esimese lause järgi mõista kannatanu kasuks välja Eesti Vabariigilt.

16(18)

1-24-6059

(2) Menetluskulud ringkonnakohtus

(a) E. Rootsu kaitsja riigi õigusabi tasu

73. E. Rootsu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse järgi kulus apellatsioonimenetluses

maakohtu otsusega tutvumisele, analüüsile ning apellatsiooni koostamisele kokku 346

minutit, s.o 5 tundi 46 minutit. Seega taotleb kaitsja, et apellatsioonimenetluses osutatud

riigi õigusabi tasu suuruseks määrataks kokku 416 eurot. Sellele lisandub taotluse järgi

käibemaks summas 91,52 eurot (416 × 0,22= 91,52). Koos käibemaksuga on taotletava

riigi õigusabi tasu suuruseks 507,52 eurot (416 + 91,52 = 507,52). Ringkonnakohus leiab,

et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ning neile

kulunud aeg on mõistlik.

74. Riigi õigusabi tasu kindlaks määramise taotlus esitati 12. juunil 2025 ning selles arvestati

käibemaksumääraga 22%. 1. juulil 2025 jõustus käibemaksuseaduse (KMS)

§ 15 lg 1 muudatus, mille kohaselt on käibemaksumäär 24%. Justiitsministri 26.07.2016

määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“

§ 1 lg 10 kohaselt lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele

kuludele käibemaks. Lisanduv käibemaks tuleb arvestada käibe tekkimise ajal kehtiva

käibemaksumäära järgi. Kuna apellatsioonimenetlus lõpeb septembris ning riigi õigusabi

tasu suurus määratakse kindlaks käesoleva otsusega, on käibe tekkimise ajaks

KMS § 11 lg 4 mõttes 2025. aasta september. Seega juhindub ringkonnakohus alates 1.

juulist 2025 kohalduvast käibemaksumäärast ning suurendab riigi õigusabi tasu 416 eurot

24% ehk 99,84 euro võrra (416 × 0,24 = 99,84). Kokku määrab ringkonnakohus riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks seega 515,84 eurot, sh käibemaks (416 + 99,84 =

515,84). Kuna ringkonnakohus teeb mh KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, jääb see

menetluskulu riigi kanda.

(b) Kannatanu J.U apellatsioonimenetluse kulud

17(18)

1-24-6059

75. Kannatanu J.U lepingulised esindajad paluvad mõista E. Rootsult kannatanu kasuks välja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 1532,48 eurot (sh käibemaks).

76. Kokku osutati apellatsioonimenetluses õigusabi 7 tunni 48 minuti eest tunnihinnaga 160

eurot tund, mis teeb õigusabi maksumuseks 1248 eurot (7,8 × 160 = 1248). Sellele

lisandub käibemaks 24%, mis teeb kogu taotletavaks summaks 1532,48 eurot (1248 ×

1,24 = 1547,52). Ringkonnakohus peab mõistlikuks tunnihinda, kuid mitte kogu ajakulu.

Apellatsioonivastuse lk-d 1-7 langevad pea täielikult kokku maakohtule kohtuvaidlustes

esitatud kirjalike seisukohtadega (vt III kd, tl-d 124-126 pöördel). Apellatsioonivastuse

lk-del 7-9 põhjendatakse seda, miks tsiviilhagi rahuldamine oli õige. Ka need seisukohad

langevad suuresti kokku juba maakohtule esitatud seisukohtadega (vt III kd, tl-d 126

pöördel – 127 pöördel), ent olulisem on see, et tsiviilhagi apellatsioonis ei vaidlustatudki.

Apellant taotles küll tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist, kuid seda vaid seonduvalt sellega,

et ta palus E. Roots süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi õigeks mõista. Sel juhul polegi

kohtul hagi läbi vaatamata jätmise kõrval muud varianti. Sisulisi vastuväiteid tsiviilhagi

rahuldamise osas apellant ei esitanud. Neil põhjustel peab kolleegium mõistlikuks

ajakuluks 3,5 tundi, mis teeb lepingulisele esindajale apellatsioonimenetluses makstud

mõistliku suurusega tasuks 560 eurot.

77. Arvete adressaadiks on Postimees Grupp AS. Menetluskulude taotluses on märgitud:

Menetlusosaline kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Ringkonnakohus märgib, et ehkki kinnituses viidatud

menetlusosaline ehk kannatanu J.U ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on käibemaksukohustuslaste registri järgi AS

Postimees Grupp käibemaksukohustuslasena registreeritud (käibemaksukohustuslasena

registreerimise number EE100281211). Ka siis, kui menetluskulud on kannatanu eest

tasunud kolmas isik, kuulub menetluskulu koos käibemaksuga hüvitamisele üksnes siis,

kui kolmas isik ei ole käibemaksukohustuslane või ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel

menetluskulult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (vt samamoodi

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2023. a määrus asjas nr 1-22-7792, p 18).

Kuna kõnesolev kinnitus AS Postimees Grupp kohta puudub, hüvitatakse menetluskulu

ilma käibemaksuta.

78. Lepingulisele esindajale apellatsioonimenetluses makstud mõistliku suurusega tasuks 560

eurot mõistetakse KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt J.U kasuks välja, sest

ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi.

(allkirjastatud digitaalselt)

18(18)