2-24-131731/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse kuupäev

10.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-131731

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Q.T vastu 45

euro saamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 18.07.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.T 28.08.2025 apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Osaühing EUROPARK ESTONIA

(10811490), esindaja Elari Arjakas

Kostja (apellant) Q.T (XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta Q.T apellatsioonkaebus menetlusse.

2. TsMS § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal

3. Harju Maakohtu 18.07.2025 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav

kasutaja leppetrahvi väljastamise kuupäeval. Kostja sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale

parkimisalale 14.07.2022, Pärnu mnt 142, Tallinn. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et

sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimise algusaega ei olnud

parkimiskellaga fikseeritud ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse

järgi ei olnud alustatud ka mobiilset parkimist. Kostja parkis parkimistingimusi rikkudes,

jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist

leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, leppetrahv on tasumata.

Leppetrahvi number oli 1351 4072 2152 0445, maksetähtaeg 28.07.2022, võlgnevuse summa

30 eurot. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Kostja

leppetrahvi ei tasunud.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et parklas oli rumala kokkusattumuse tõttu

tekkinud olukord, kus ei olnud parkides võimalik näha liiklusmärke, kuna täpselt vaatevälja,

liiklusmärgi ette, oli pargitud auto. Täiendavate selgituste järgi ei olnud olemasoleva

märgistuse põhjal võimalik mõista, kuhu ja kuidas tuleb parkimise eest tasuda. Kuna ei olnud

selgelt nähtav ja üheselt mõistetav teavitus, eeldas kostja, et parkimisaeg fikseeritakse

elektrooniliselt ning vajadusel on võimalik tasuda pärast parkimise lõppu, nagu see on

tavapärane paljudes kaubanduskeskuste parklates. Esitatud pretensioonile laekus sisuliselt tühi

vastus, milles ei selgitatud, milles seisnes kostja eksimus. Pärast seda esitatud täpsustavale

päringule ei saadud enam vastust. Kostja leiab, et teda on tahtlikult eksitatud. Olukord oli

kujundatud viisil, mis võimaldas sihilikult jätta külastajaid eksiteele, eesmärgiga suurendada

ettevõtte tulu parkimistrahvide kaudu. Kostja leiab, et on võimalik, et tegemist on hageja

mustrilise tegutsemisega, mis viitab inimeste sihilikule eksitamisele ja süsteemsele

ärakasutamisele.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi mõistis kostjalt hageja kasuks välja 45 eurot, menetluskulud

jättis kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitatavad menetluskulud 958 eurot

ja viivise menetluskulude tasumisega viivitamisel.

APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda, alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja

saata asi uueks arutamiseks maakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse ja lahendab asja TsMS § 646

alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tühistatakse menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses ja asi saadetakse

läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 656 lg 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

6. TsMS § 441 lg 1 kohaselt vormistatakse kohtuotsus eesti keeles ja otsuse teinud kohtunik

varustab selle digitaalallkirjaga. Kohus registreerib otsuse viivitamata kohtute infosüsteemis.

7. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagi menetletud ja tsiviilasi on otsusega lahendatud.

Otsus on kooskõlas TsMS § 441 lg-ga 1 registreeritud kohtute infosüsteemis, kuid otsus on

jäänud kohtuniku poolt digitaalselt allkirjastamata. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud

TsMS § 441 lg-t 1. Järelepärimisele vastas asja menetlenud maakohtunik, et teadmata on mis

põhjusel puudub otsusel allkiri. TsMS § 656 lg-st 2 tulenevalt võib ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsuse ja saata

asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka TsMS § 656 lg-s 1 nimetamata

2 (3)

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Praegusel juhul on maakohus rikkunud kohtuotsuse

allkirjastamise nõuet, otsus ei ole allkirjastatud digitaalselt ega ka paberil. Taolist minetust ei

ole ringkonnakohtul võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Sellest tulenevalt tuleb

maakohtu otsus tühistada ning tsiviilasi saata tagasi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Eelmärgitut arvestades ei käsitle ringkonnakohus käesolevas otsuses

apellatsioonkaebuse muid väiteid.

8. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)