2-21-10661/299 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Mati Maksing ja kohtunik Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

10.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10661

Kohtuasi

D.L avaldus ainuotsustusõiguse saamiseks H.H

koolivaliku ja elukoha määramise küsimustes

E.J-i avaldus D.L vastu ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks alaealise lapse H.H suhtes lapse

igakordse viibimiskoha ja haridusküsimuses ning selle

ainuhooldusõiguse üleandmiseks E.J-ile ning

suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

D.L määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): D.L (isikukood XXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki

Siht

Puudutatud isik I: H.H (isikukood XXX, elukoht Eestis:

XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaadi abi Toomas Metsma

Puudutatud isik II: E.J (isikukood XXX, elukoht XXX)

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Eestkosteasutus: Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu)

(registrikood 75000064, aadress Suur-Sepa 16, Pärnu

linn, Pärnu linn, Pärnu maakond), lepinguline esindaja

Greete Kera

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 20.05.2025 määrus jätta muutmata.

2. D.L määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud puudutatud isiku I esindamisega riigi õigusabi korras seotud

menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus kaevatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on D.L (isa, kohtumenetluses avaldaja) avaldus

ainuotsustusõiguse saamiseks H.H (laps, kohtumenetluses puudutatud isik I) koolivaliku ja

elukoha määramise küsimuses ja ema avaldus isa vastu ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ühise lapse suhtes lapse igakordse viibimiskoha ja haridusküsimuses ning selle

ainuhooldusõiguse üleandmiseks emale ning suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

2. Vanematel on XX.XX.XXXX aastal sündinud lapse suhtes ühine hooldusõigus.

Tsiviilasjas nr 2-18-9499 on Pärnu Maakohus 16.01.2019 määranud vanemate suhtlemise

korra lapsega selliselt, et alates lapse kolme aastaseks saamisest kuni lapse seitsme aastaseks

saamiseni viibib laps kummagi vanema juures vahelduvate kahe nädala pikkuste perioodide

kaupa. Määrus jõustus 26.02.2020.

3. Isa pöördus 06.07.2021 avaldusega kohtusse saamaks endale ühekordse otsustusõiguse

lapsele Šveitsi sissekirjutuse saamiseks ja alternatiivselt otsustusõiguse saamiseks lapse

lasteaiavaliku tegemiseks Šveitsis ja/või otsustusõiguse saamiseks panna laps SSS eelkooli.

Isa esitas 18.08.2021 esialgse õiguskaitse taotluse hariduslike küsimuste lahendamiseks.

Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjendusel, et isa taotlus ei järgi kohtu

poolt 16.01.2019 tsiviilasjas 2-18-9499 kindlaksmääratud lapse viibimise korda, kuna

taotluses esitatud eelkoolis ei ole lapsel võimalik käia 2 nädalaste perioodidega.

4. Isa esitas 30.09.2021 esialgse õiguskaitse taotluse saamaks ühekordse otsustusõiguse lapse

haridusküsimuse üle. Asjaolude kohaselt soovis isa panna lapse CCC lasteaed-eelkooli,

millises saaks laps käia kooskõlas 16.01.2019 määratud suhtlemiskorraga. Kohus jättis

esialgse õiguskaitse taotluse põhinõudes rahuldamata, kuna see kattus põhiavalduses esitatud

alternatiivse nõudega ning alternatiivse nõude rahuldamata seoses vajaduse ära langemisega.

Pärast CCC lasteaed-eelkooliga ühenduse saamist andis ema nõusoleku lapse osalemiseks

CCC lasteaed-eelkooli õppetöös.

5. Isa esitas 29.06.2023 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub anda ajal, mil laps elab

Šveitsis (elukoht XXX), isale ühekordne otsustusõigus 2023/2024 õppeaastaks lapse

haridusvalikul otsuse tegemiseks ning anda isale ühekordne otsustusõigus otsuse tegemiseks,

mille kohaselt läheb laps 2023/2024 õppeaastaks (21.08.2023) CCC AG kooli esimesse klassi,

millise kohus rahuldas tingimusel, et 16.01.2019 määratud vanemate suhtlemise kord lapsega

jätkuks samadel tingimustel.

6. Isa esitas 06.12.2023 kohtule õiguskaitse taotluse, milles palub osaliselt muuta esialgse

õiguskaitse korras tsiviilasjas 2-18-9499 Pärnu Maakohtu 16.01.2019 määrusega ja Tallinna

Ringkonnakohtu 20.11.2019 määrusega kindlaksmääratud suhtluskorda. Alternatiivselt

kohaldada lapse huvide tagamiseks muud esialgse õiguskaitse abinõud kohtu parimal

äranägemisel selliselt, et lapsel oleks võimalik ajavahemikul 26.01.2023 kuni 01.03.2024 käia

vähemalt ühe nädala Šveitsis koolis. Kohus jättis 15.12.2022 määrusega taotluse rahuldamata

põhjendusel, et kehtiva suhtluskorra muutmine põhjusel, et Šveitsi koolis on vaheaeg, on

põhjendamatu.

7. Ema esitas 22.04.2024 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus anda emale

otsustusõigus koolivaliku osas, alternatiivselt anda emale esialgse õiguskaitse korras

otsustusõigus otsustada, et laps õpib alates 2024/2025 PPP Põhikoolis ning määrata kindlaks

vanemate ja lapse suhtluskord. Isa esitas 30.05.2024 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse,

milles palub määrata esialgse õiguskaitse korras, et 2024/2025 õppeaastal käib laps koolis

Tallinnas (Kadrioru Saksa Gümnaasiumis või Pirita Majandusgümnaasiumis), et 2024/2025

õppeaastal kehtib vanematel lapse suhtes esialgse õiguskaitse taotluses nimetatud suhtluskord.

Juhul, kui ema avaldab vastuseks isa esialgse õiguskaitse taotlusele, et ei ole nõus 2024/2025

õppeaasta alguseks kolima Tallinnasse ning ema ei võimalda lapsel käia Tallinnas koolis,

anda isale ühekordne otsustusõigus 2024/2025 õppeaastaks lapse haridusvalikul otsuse

tegemiseks; anda isale ühekordne otsustusõigus 2024/2025 õppeaastaks otsuse tegemiseks,

mille kohaselt läheb laps kooli Zürichis „CCC´i“ kooli ning määrata esialgse õiguskaitse

korras 2024/2025 õppeaastaks kindlaks suhtluskord lapse ja vanemate vahel. Kohus rahuldas

vanemate taotlused osaliselt, andis emale ühekordse otsustusõiguse 2024/2025 õppeaastaks

lapse haridusvalikul otsuse tegemiseks ning määras kindlaks lapse ja vanemate suhtluskorra.

8. Isa esitas 07.05.2025 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub anda temale

ühekordne otsustusõigus alates 18.08.2025 lapse haridusvalikul otsuse tegemiseks 2025/2026

õppeaastal ning määrata kindlaks lapse suhtluskord vanematega alates 18.08.2025. Kohus

jättis 08.05.2025 määrusega taotluse rahuldamata, kuna vajadus reguleerida olemasolevat

olukorda esialgse õiguskaitse raames puudus.

9. Kohtu nõudel esitasid vanemad 23.01.2023 avalduste terviktekstid. Isa palub anda temale

ainuotsustusõigus lapse koolivaliku ja elukoha määramise küsimuses alates lapse 7-aastaseks

saamisest, so alates 29.03.2024. Samuti palub isa anda talle ainuotsustusõigus määrata laps

Zürichis asuvas kooli „SSS“ (aadress XXX) nimekirja või alternatiivselt muu isa

elukohajärgse kooli nimekirja (IV kd tl 10-10 pöördel). Ema palub lõpetada vanemate ühine

hooldusõigus lapse viibimiskoha, sh elukoha ja haridusasutuste, sh huvihariduseasutuse

määramise osas ning anda nende küsimustes ainuotsustusõigus emale. Alternatiivselt palub

ema anda talle ainuotsustusõigus koolivaliku ja elukoha määramise osas. Samuti palub ema

määrata kindlaks lapse suhtluskord vanematega.

10. Isa põhjendab ainuotsustusõiguse üleandmist temale sellega, et ta on näidanud ennast

vastutustundliku ja hooliva lapsevanemana, kellel on lapsega väga lähedane suhe. Isa on väga

motiveeritud ning võimeline lapse eest hoolitsema väga heal tasemel. Laps on isale korduvalt,

ilma mistahes isapoolsete mõjutusteta kinnitanud, et soovib minna kooli Šveitsis ning elada

isaga. Ajal mil vanemad võtsid vastu otsuse ühise lapse saamiseks, elas ja töötas isa Šveitsis

ning vanemate kokkulepe oligi, et lapse elu hakkab olema korraldatud nii Šveitsis kui ka

Eestis. Seega ema on pidanud algusest peale arvestama sellega, et laps võib minna kooli

Šveitsis isa juures elades. Samuti pole vanemate vahel tehtud eelnevaid kokkuleppeid lapse

kooli osas, mistõttu puuduvad asjaolud mis takistaksid lapse kooliminekut Šveitsis isa juures.

Lapse elutingimused Zürichis on väga head. Zürichi koolisüsteemis õppides on lapsel oluliselt

paremad võimalused pääseda õppima maailma tippülikoolidesse, kui seda oleks Eesti

koolisüsteemis. Laps osaleks Šveitsis elades ja õppides Šveitsi koolisüsteemis ja

ühiskonnaelus, samas saaks laps ka vajalikke teadmisi Eesti keskkonnast: kuna lapse huvides

on jääda õppima Šveitsi, tagab isa talle eesti keele eraõppe või lisaõppe eesti keeles. Kui

asuda seisukohale, et Eestis koolis käies saaks laps paremas eesti keelse keskhariduse kui ta

saaks seda Šveitsis koolis käies, siis on ilmne, et sellisel juhul kaotaks laps võimaluse

omandada kõrgtasemel haridust Šveitsis isa juures elades ning seeläbi kõrgtasemel võõrkeeli

ning osa ühest maailma parimast lapsekesksest hariduskorraldusest. Šveitsis on lapsel sõpru ja

mängukaaslasi, kellega laps saab väga hästi läbi. Šveitsi koolis käies on lapsel võimalik

omandada mitmeid võõrkeeli, lapse huvides on alustada muude keelte õpinguid juba varases

eas. Šveits on üks maailma parimaid kohti elamiseks. Laps alustaks kooliteed Zürichis kodu

läheduses asuvas piirkonnakoolis. Isal on parem vaimne valmisolek hooldusõiguse

teostamiseks. Isa ei ole erinevalt emast teinud takistusi, et laps saaks vabalt, ajal mil laps

viibib Eestis, omandada alusharidust Eesti lasteaias. Isal on emaga võrreldes paremad

majanduslikud võimalused lapse eest hoolitsemiseks ning lapse isal on rohkem aega lapsele

pühendumiseks. Šveitsi konföderatsiooni on ohutumaks piirkonnaks kui Eesti. Puuduvad

tõendid, mis kinnitaksid, et Eesti koolisüsteem oleks Šveitsi koolisüsteemist paindlikum.

11. Ema hinnangul on lapse huvides praegune elukorraldus, s.o elamine ema juures, õppimine

PPP Põhikoolis, lapsele meeldivate huvitegevustega (laul,mine, tšello, akrobaatika,

teadusring) tegelemine ja regulaarne suhtlemine isaga.. Laps on emale avaldanud, et soovib

elada emaga ja käia Eesti koolis. Lapse ema leiab, et laps peaks omandama põhihariduse

Eestis, kuna on oluline, et H.H ei kaotaks oma rahvuslikku indentiteeti, et ta omandaks head

teadmised eesti kultuurist ja tavadest, sh saaks osa eesti kultuuriruumis olulistest

tähtpäevadest ja sündmustest ning valdaks eesti keelt. Kui laps õpiks Šveitsis, tähendaks see

eesti kultuurist ja rahvusest tulenevast identiteedist kaugenemist. Selleks, et laps omandaks

eesti keele samasugusel tasemel, sh samasuguse sõnavaraga, kui tema Eestis elavad eestlastest

eakaaslased, on vajalik, et ta õpiks eesti keeles. See, et laps räägib vanema või vanematega

eesti keeles, ei asenda eestikeelset õpet ega eestikeelses keskkonnas elamist. Ema juures

elades säiliksid lapse suhted sugulaste ja sõpradega. Kui laps hakkaks käima koolis Šveitsis,

kahjustaks see lapse suhet ema ja teiste sugulastega, sest kokkusaamised nendega oleksid

võimalikud vaid koolivaheaegadel ning laps saaks osaleda vaid neil sündmustel ja üritustel,

mis toimuvad ajal, mil ta Eestis viibib. Kui laps hakkab käima koolis Eestis, on mõlema

vanema kaasatus lapse haridusküsimustesse ja võimalus osaleda lapse kasvatamises ning tema

eest hoolitsemises oluliselt suurem kui siis, kui laps hakkaks õppima Šveitsis. Lapse ema

leiab, et tulenevalt sellest, et vanemad ja Eesti koolide õpetajad räägivad ühes keeles, sh on

neil sarnane kultuuritaust, on infovahetus vanemate ja kooli vahel efektiivsem siis, kui laps

käib koolis Eestis. Šveitsis tekiks olukord, kus lapse emal puuduks võimalus lapsega koos

õppida ja õppematerjalide sisu üle arutada. Lapse ema ei mõistaks ka lapse poolt tehtud töid,

nende sisu. Puudub mistahes alus väita, et Šveitsis saaks laps parema hariduse kui Eestis. Pole

alust asuda seisukohale, et Eesti koolisüsteem on lapse koolis kohal käimise osas paindlikum

kui Šveitsi koolisüsteem. Lapse ja ema vahel on lähedane ja tugev emotsionaalne side.

Lapsele meeldib emaga koos olla. Ta tunneb end emaga olles turvaliselt ja hästi. Laps on

emale korduvalt avaldanud, et soovib tema juures elada. Lapse ema arvestab lapsesse

puutuvate otsuste tegemisel lapse ea, arenguga ja omadustega. Lapse elamisel ema juures

oleks lapse huvid ning mõlema vanema osalemine lapse elus paremini tagatud. Ema on

seisukohal, et lapse huvides ei ole elada vanema juures, kes peab ennast teisest vanemast

olulisemaks ja jagab vastavaid seisukohti ka lapsega. Lapse isa on lapsele põhjendamatult

halvustanud Eestit ja ülistanud Šveitsi. Lapse isa tegevus ei viita sellele, et ta peaks lapse ja

ema suhtlemist oluliseks. Arvestades vanemate vaheliste erimeelsuste ulatust, vanemate

vahelisi keerulisi suhteid ning seda, kuivõrd komplitseeritud on vanematel last puudutavates

küsimustes kokkuleppeid sõlmida, tuleks vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha, sh

elukoha ja lapse haridusasutuste, sh huviharidusasutuste määramise osas lõpetada, anda

ainuotsustusõigus nendes küsimustes emale ning määrata kindlaks suhtlemiskord.

12.H.H on 2024/2025 õppeaastal käinud PPP koolis ning kool meeldib talle (seda on näha ka

27.03.2025 ärakuulamise protokollist). Laps saab õppetööga hästi hakkama. Oluline on ka

see, et tal on klassikaaslaste seas sõpru ja valdavalt head suhted kõigi klassikaaslastega.

I3.Isal on olnud võimalik lapsega vastavalt esialgse õiguskaitse korras määratud

suhtluskorrale koos olla ja kohtuda. Kõikidel koolivaheaegadel, mil laps pidi isa juures

viibima, on laps viibinud isa juures Šveitsis. Samuti on isa kohtunud lapsega Eestis. Emast

tulenevalt ei ole ühtegi isa ja lapse kokkusaamist ära jäänud. Kui isa on soovinud kohtuda

lapsega väljaspool suhtluskorras ette nähtud aega, on ema seda võimaldanud. Ema peab lapse

ja isa suhet oluliseks ning on lapse ja isa suhtlemist ja suhet toetanud. Ema on korraldanud ja

taganud lapsele võimaluse tegeleda huvitegevustega, millega laps on soovinud tegeleda.

Samuti on ema taganud lapsele saksa keele tunnid, et säilitada ja arendada lapse saksa keele

oskust. Ema on seisukohal, et lapse praeguse elukorralduse puhul on tagatud lapse heaolu, sh

hea ning lähedase suhte säilimine mõlema vanemaga. Ema juurde elama jäädes saab laps

jätkata elamist ema juures, keskkonnas, kus toetatakse tema suhet mõlema vanemaga. Laps

saab jätkata elamist ja kasvamist Eesti kultuuriruumis ning talle säilib väljakujunenud

sotsiaalvõrgustik (sugulased ja sõbrad). Ema juurde elama jäädes saaks laps jätkata õppimist

oma praeguses koolis, mis talle meeldib ning mõlemale vanemale oleks tagatud kaasatus lapse

õppetegevusse ja kooliellu. Ema hinnangul ei ole lapse praeguse elukorralduse muutmine nii,

et laps asub elama ja õppima Šveitsi, lapse huvides. Isa juures elamine seab lapse ja ema suhte

säilimise ohtu. Isa on käitunud ja käitub ema alandavalt, solvaval ja pisendaval viisil ning teeb

seda lapse juuresolekul. Ema on seisukohal, et isa mõjutab last nii lapse kooli kui edasist

elukohta puudutavates küsimustes sisestades järjepidevalt lapsele, et isa juures elada ja koolis

käia on parem.

14. Vanemad esitasid 22.04.2025 oma lõplikud nägemused suhtlemiskorra osas.

Lapsele RÕA korras määratud esindaja seisukoht

15. Lapsele määratud esindaja toob välja, et laps on eakohase arenguga, laia silmaringiga,

reisinud erinevates riikides, käinud kahes erinevas lasteaias, kohanenud eluga Eestis ema

juures kui Šveitsis isa juures. Laps omandab peale eesti keele veel võõrkeeli – saksa ja inglise

keelt. Lapse esindaja rõhutab, et lapse huvides peab laps käima ühes kindlas koolis, kus

hakkab omandama algharidust. Mõlemad vanemad on lapse jaoks olulised ning laps soovib

omada ja säilitada häid suhteid mõlema vanemaga. Lapse suhe mõlema vanemaga toimib nii

vaimsel kui füüsilisel tasandil. Vanemate omavaheline läbisaamine on problemaatiline ja

halb, mis mõjutab last ning võib olla ka üheks mõjufaktoritest, mis paneb last oma seisukohta

kujundama mitte tema enda huvidest lähtuvalt, vaid vanemate pahameele leevendamise ja

rahu saavutamise eesmärgil.

Rahvus, keel ja kultuur on olulised aspektid ning otsuse langetamisel oleks mõistlik nendega

arvestada. Esindaja nõustub emaga selles, et domineerib selle riigi keele- ja kultuurikeskkond,

kus alaliselt elatakse, käiakse koolis ja/või tööl. Teise riigi keele- ja kultuurikeskkond muutub

tahes tahtmata teisejärguliseks ja saab oluliselt vähem tähelepanu ning keele ja kultuuri

arendamise võimalused on piiratud. Oluline on ka lähisugulastega suhtlemise võimalus ja

lapse sõpruskond.

Suhtlemiskorra osas on esindaja seisukohal, et määratavas suhtluskorras tuleks jätta

vanematele võimalus reguleerida suhtluskorda kokkuleppel ehk olla paindlikud arvestades

lapse huve, õigusi, kohustusi. Logistika peaks olema vanemate vahel jagatud mingil määral

ehk kumbki vanem kannaks logistilisi kulusid lapse liikumisel ühe vanema juurest teise

juurde. Jõulud võiks olla vanemate vahel jagatud nii, et laps saaks mõlema vanemaga jõulude

ajal olla. Muudel õppeperioodidel olevatel vaheaegadel võiks laps suurema osa ajast veeta

lahusoleva vanemaga. Samas ei pooldad sellist suhtluskorra tingimust, et nagu lapse isa on

välja toonud, et koolivaheaeg oktoobris, veebruaris, aprillis veedab laps alati ühe vanemaga

(isaga).

Kohaliku omavalitsuse Pärnu linna seisukoht

16. Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) on seisukohal, et otsustusõigus lapse koolivaliku ja

elukoha määramise küsimuses tuleks anda emale. Lapsel on õigus saada osa oma kultuurist

ning kasutada emakeelt. Olukorras, kus vaidluse all ei ole vanemate lähedane kiindumussuhe

lapsega ega ka vanemate suutlikus tagada lapse arenguks vajalik keskkond ja

elamistingimused, saavad määravaks teised asjaolud, nagu see, et laps ja tema vanemad on

eestlased, lapse emakeel on eesti keel, lapse sugulusring elab Eestis. Märgitust tulenevalt on

lapsel suurem seos Eestiga. Isa elukoht Šveitsis on tingitud isa töökoha valikust.

Vanemate esitatud suhtlemiskorra osas lastekaitsespetsialist nõustub lapse esindaja

seisukohaga selles osas, et logistika ja panus lapse isa juurest ema juurde liikumisel ja

vastupidi, peaks olema jagatud võimalikult võrdselt ehk et kumbki vanem ei kannaks

märkimisväärselt rohkem logistilisi kulutusi. Lapse jaoks on väga oluline mõlema vanema

panus tema ellu, selle planeerimisse ja korraldamisse. Lapse jaoks on oluline teada ka seda,

kes, kus ja millal tema võtab ning aega veedab. Selles osas on vajalik ka lapse

ettevalmistamine ja toetamine. Koolivaheaegade osas on kuupäevaliselt keeruline määratleda,

kus, millal ja kellega laps viibib. Nii Eestis kui Šveitsis on vaheajad liikuvad, s.o muutuvad.

Seega mõistlik on jagada vaheajad vaheaegade kaupa. Seda sama on välja toonud ka lapse

ema oma seisukohas. Lastekaitsespetsialist leiab, et vaheaegade osas võiks olla mõlemal

vanemal õigus võrdselt koos aega veeta. Lastekaitsespetsialist toetab H.H arenguvõimalusi

selles osas, et kui laps peaks viibima suhtlemiskorra raames Eestis, siis tagatud peaks olema

saksa keele tunnid vähemalt 2 korral nädalas. Varasemast vestlusest H.H-ga tekkis

veendumus, et H.H-le meeldib saksa keelt rääkida ja meeldib seda oskust ka demonstreerida.

Lapse jaoks on arendavad igasugused lisaõpingud. Mitme keele oskus annab lapsele

avardatud silmaringi ja eeskätt saksa keel on Euroopas üks enim räägitavaid keeli. Lapse isa

on välja toonud punktis 5.2 välja, et kui isa graafik ei võimalda sõita Eestisse paaris

nädalavahetusel, on tal võimalus selle nädalavahetuse asemel kohtuda lapsega paaritule

nädalavahetusele eelneval või järgneval paaritul nädalavahetusel, teatades sellest emale

vähemalt 4 nädalat ette. Tavapärane on, et alati ei ole võimalik suhtluskorda 100% järgida ja

igapäeva elus võib tulla ette ümberplaneerimisi. Seega lastekaitsespetsialist ei vaidle sellele

vastu. Lapse isa on punktis 5.3 ja 5.4 kirjeldanud seda, kuidas lapsel võiks olla õigus

koduõppele 2x aastas isa juures viibida vähemalt 10 päeva korraga. Lisaks pikendatud

nädalavahetus 1x kuus neljapäevast esmaspäevani. Lastekaitsespetsialist leiab, et sellisel juhul

tuleb leida ja sõlmida kokkulepped kooliga. Tuginedes viimasel istungil räägitule, siis laps on

vestluses kohtunikule väljendanud, et ei soovi koduseid töid järgi teha. Seetõttu peab

arvestama lapse arvamusega ja lapsega läbi rääkima need ajad, kui laps oleks nõus koduõpet

tegema. Iseenesest lastekaitsespetsialist sellele mõttele vastu ei ole, arvestada tuleb vaid seda,

et lapsel ei tekiks koduõppe osas vastumeelsust ja ei väheneks lapse õpiväljundid. Kuna laps

viibiks koduõppel ja pikendatud nädalavahetusel isaga, siis isa kohustub tagama lapse õppe

sel perioodil. Lapse ema on oma seisukohas välja toonud, et vanem, kelle juures laps viibib,

tagab teisele vanemale võimaluse lapsega telefoni teel vähemalt kolmel korral nädalas

suhelda. Lastekaitsespetsialist leiab, et vähemalt kolme korra määratlus on mõistlik. Aset võib

leida ka olukord, kus laps või teine vanem sooviks rohkematel kordadel lahusoleva vanemaga

suhelda, seega sõna „vähemalt“ tagab selle, et vajaduse/võimaluse korral võib see olla ka

rohkem. Kokkuvõtvalt lastekaitsespetsialist leiab, et suhtluskorra kindlaks määramisel tuleb

arvestada lapse arvamusega, lapse huvidega ja mõlema lapsevanema õigusega lapse elus

osaleda.

Kohaliku omavalitsuse Zürichi seisukoht

17. Rahvusvahelise õigusabipalve kaudu saadud Zürichi kantoni 11.05.2022 vastuse kohaselt

teatas Zürichi linna sissekirjutusamet, et kui laps viibib oma isa juures kokku rohkem kui 90

päeva aastas, on tegemist alalise sissekirjutusega ning Zürichi linna sissekirjutuse jaoks ei ole

oluline, kas laps on ka alaliselt sisse kirjutatud mõnes teises riigis. Zürichi kantonis elavatel

lastel on õigus käia riiklikus algkoolis, samas aga on võimalik kohustuslikku haridust

omandada erakoolis. Kehtivas seaduses on sätestatud, et koolikohustus ja õigus koolis käia

kehtib kõigile lastele, kes elavad Zürichi kantonis vähemalt kaks kuud. Seetõttu piisab de

facto elukohast. Seoses vanusega kehtib koolikohustus kõigi Zürichi kantoni laste suhtes, kes

on 31. juuliks saanud nelja-aastaseks (neljas sünnipäev). Kas lapse emale peaks andma

ainuhooldusõiguse koolivaliku tegemiseks Šveitsi ametiasutused vastata ei saa.

Menetlusosaliste seisukohad

18. Vanemad vaidlesid teineteise avaldustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

19.Maakohus jättis rahuldamata D.L avalduse ainuotsustusõiguse saamiseks H.H koolivaliku ja

elukoha määramise küsimuses, rahuldas E.J-i avalduse E.J-i ja D.L ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks H.H suhtes lapse viibimiskoha, sh elukoha ja haridusega, sh

huviharidusega seonduvates küsimustes ning nendes küsimustes E.J-ile ainuhooldusõiguse

üleandmiseks ning suhtlemise korra määramiseks. Lõpetas osaliselt E.J-i ja D.L ühise

hooldusõiguse alaealise lapse H.H suhtes ja andis H.H viibimiskoha, sh elukoha määramise

õiguse ja haridusega, sh huviharidusega seonduvates küsimustes ainuhooldusõiguse üle E.J-ile.

Määras kindlaks H.H suhtluskorra vanemate E.J-i ja D.Lga järgmiselt:

-Koolivaheaegade välisel ajal viibib isa lapsega paaris nädalavahetustel reedest kuni

pühapäevani, kokku kuni kahel nädalavahetusel kuus. Isa teatab oma soovist veeta

nädalavahetus lapsega emale vähemalt 2 nädalat ette e-kirjaga. Kui isa graafik ei võimalda

sõita Eestisse paaris nädalavahetusel, on tal võimalus selle nädalavahetuse asemel kohtuda

lapsega paaritule nädalavahetusele eelneval või järgneval paaritul nädalavahetusel, teatades

sellest emale vähemalt 4 nädalat ette.

-Laps viibib isadepäevale eelneva reedest kuni isadepäevale järgneva nädala pühapäevani isa

juures.

-Emadepäeva nädalavahetuse veedab laps emaga.

-Lapse isal on õigus olla vähemalt 2 korda aastas lapsega koduõppel korraga vähemalt 10

koolipäeva (v.a nendel kuudel kui laps viibib koolivaheajal isaga) kokkuleppel lapse ja

kooliga. Koduõppe periood algab esimesele koduõppe koolipäevale eelneval reedel ja lõpeb

pühapäeval. Koduõppe ajal kohustub isa korraldama lapse õppetöö vastavalt kooli poolt

ettenähtud mahus. Lapse koduõppe soovist teatab isa lapse emale vähemalt 8 nädalat ette.

-Lapse üleandmine toimub lapse isapoolse vanaema elukohas aadressil Tallinnas PPP. Ema

korraldab lapse transpordi oma elukohast Tallinnasse PPP ja Tallinnast PPP oma elukohta ning

kannab sellega seotud kulud. Isa korraldab lapse transpordi oma elukohast Tallinnas PPP ja

Tallinnas PPP oma elukohta ning kannab sellega seotud kulud. Lapse üleandmise kellaajad

isale on reedel kell 16.00 ja emale pühapäeval kell 18.00.

-Lapse transpordi ja üleandmise korraldamisel võivad lisaks vanemale osaleda ka vanema poolt

volitatud isikud. Kui laps on piisavalt vana, et liikuda vanemate vahel ühistranspordiga ilma

saatjata, korraldab vastuvõttev vanem lapse vastuvõtmise sihtkohas. Sellisel juhul peab last

saatev vanem vastuvõtva vanemaga lapse saabumise aja enne ühistranspordile panemist

kooskõlastama.

-Lapse ema korraldab Pärnus lapsele saksa keele individuaalõppe vähemalt 2 tunni ulatuses

nädalas. Saksa keele individuaalõpe peab olema tagatud sellises mahus, mis kindlustaks lapsele

vajaliku saksa keele oskuse taseme, et H.H soovi korral oleks laps võimeline jätkama õppetööd

saksa keeles Šveitsis.

-I (oktoober) ja IV (aprill) vaheajal viibib laps isa juures. III (veebruaris) vaheajal viibib laps

paarisarvuga aastal isa juures ning paaritu arvuga aastatel ema juures.

-Jõuluvaheajal viibib laps paaritu arvuga aastatel isaga. Paaris arvuga aastatel emaga kuni 26.

detsember kella 16.00-ni ning alates 16.00 kuni vaheaja viimase päevani isaga.

-Ema toob isa suhtluskorra ajal lapse Tallinna, PPP vaheajale vahetult eelneva viimasel

koolipäeval ja tuleb lapsele järgi Tallinna, PPP vaheaja viimasel päeval, v.a punktis 5.9

erikord. Lapse üleandmise kellaajad isale on kell 16.00 ja emale kell 18.00.

-Suvevaheajal viibib laps paarisarvuga aastal isa juures 26. nädala reedest kella 16.00-st kuni

34. nädala pühapäevani kella 18.00-ni ja paaritu arvuga aastal 25. nädala reedest kella 16.00-st

kuni 33. nädala pühapäevani kella 18.00-ni. Ülejäänud aja suvevaheajast veedab laps emaga.

Isa suhtluskorra alguseks toob ema lapse Tallinna, PPP ja tuleb suhtluskorra lõpus lapsele

järele Tallinna, PPP.

-Vanem, kelle juures laps viibib, tagab teisele vanemale võimaluse lapsega telefoni teel

vähemalt kolmel korral nädalas suhelda.

-Vanemad hoiduvad lapse kahjustamisest, sh ei halvusta vanem teist vanemat lapse

juuresolekul ega luba kolmandatel isikutel seda teha.

-Vanemad teavitad teineteist last puudutavatest olulistest asjaoludest, edastades lapsesse

puutuvaid teateid teineteisele e-posti või sms-i teel.

-Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

-Jõustumise järel saata määrus 10 päeva jooksul Pärnu Linnavalitsusele hooldusõiguse

andmete muudatuse kandmiseks rahvastikuregistrisse (TsMS § 5631).

-Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a H.Hle määratud riigi õigusabi esindaja

tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Määruse põhjenduste kohaselt on kohtu hinnangul lapse viibimiskoha määramise osas ja

haridusküsimustes ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse huvides, tulenevalt vanemate

omavaheliste ületamatute suhtlemisprobleemide tõttu. Kuigi kohus on järjepidevalt suunanud

vanemaid võtma ühiselt vastu otsustuse selle kohta, kelle elukohas laps koolikohustust täidab,

ei ole vanemad selles küsimuses konsensusele jõudnud. Kumbki vanem peab õigeks, et lapse

permanentne elukoht ja koolikohustuse täitmine oleks tema juures. Olulistes küsimustes

üksmeele puudumise tõttu on kohtul tulnud menetluses lahendada mitmeid esialgse õiguskaitse

taotlusi. Kohtuistungil vanemate ärakuulamise tulemusena on kohus veendumusel, et

praeguseks ei ole olukord muutunud.

Kohus ei tuvastanud menetluses, et kumbki vanem ei hooliks lapsest piisavalt või takistaks

pahatahtlikult teisel vanemal lapsega suhelda või ei oleks suuteline lapse suhtes parimal

võimalikul viisil hooldusõigust teostama, mistõttu sai kohtule otsustuse tegemisel lõpuks

määravaks muud faktorid. Vaidluse all ei ole ka see, et lapsel on tugev kiindumussuhe mõlema

vanemaga ning mõlemad vanemad on loonud lapsele head elamistingimused.

Kohtul ei tekkinud menetluses sellist kahtlust, et lapse vanus ja arengutase ei võimalda tal

edastada adekvaatset arvamust, küll aga on asjas esitatud seisukohtadest märgata järjepidevuse

puudumist valikute tegemisel. Nii on laps avaldanud isale, lastekaitsele ja oma esindajale, et

soovib õppida Šveitsis, emale ja kohtule, et soovib jätkata õpinguid praeguses koolis. Kohtu

hinnangul ei ole asjas lapse selget eelistust koolivaliku osas võimalik välja selgitada, mis on

kohtu jaoks ka mõistetav, sest ärakuulamisel laps korduvalt avaldas, et tema soov oleks olla

võrdselt nii ema kui ka isa juures. Kohus ei välista ka seda, et lapse väidetav väga selge soov

minna õppima Šveitsi, võibolla isa soovi peegeldus. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et

esindajale ja lastekaitsespetsialistile avaldas laps oma soovi veebruaris, kohtunikule märtsi

lõpus.

Kohus peab vajalikuks esile tuua ka seda, et ema on menetluses olnud suutlikum hoida ennast

tagasi isa arvustamast. Üldjuhul on ema esitanud omapoolsed etteheiteid isale vastuväidetena

isa väidetele või käitumisele või kohtu küsimustele. Isa etteheide menetluses emale on, et ema

ei suhtle temaga verbaalselt vaid ainult kirjalikult ning on seisukohal, et see ei ole õige. Kohus

saab isa seisukohast aru ning tavaolukorras oleks selline käitumine ka etteheidetav, kuid

käesolevas asjas on kohtu hinnangul ema käitumine tingitud usalduse puudumisest isa suhtes

ning osaliselt isa käitumise tagajärg. Ka kohus on täheldanud menetluses, et isa võib võtta asju

isiklikult, mille tagajärjeks võib olla sageli väljaöeldu moonutus isa vaatest tulenevalt. Kui

mõlemad vanemad hoolivad ja hoolitsevad lapse eest võrdselt ning on taganud lapsele võrdselt

head elutingimused, hakkab asja lahendamisel olema kaalukausil mh ka vanemate

omavahelised suhted ja suhtumised üksteisesse. Kohtul on tekkinud menetluse jooksul

veendumus, et ema suudab suheldes lapsega olla isa suhtes neutraalsem, mis ilmneb lapse

väljaütlemises ja käitumises. Kohus asub seisukohale, et lapse viibimiskoha, sh elukoha

küsimuse otsustusõigus tuleb anda emale, kuna ema isik on lapse jaoks turvalisem ja ema on

võimeline olema isa suhtes neutraalsem.

Järgmiseks kohus põhjendab ainuhooldusõiguse üleandmist haridusküsimusi puutuvalt.

Käesolevas asjas on lapse elukoha valiku argumendiks isa esitanud selle, et Šveitsis õppides on

lapsel oluliselt paremad võimalused pääseda õppima maailma tippülikoolidesse kuna Šveitsis

on üks maailma paremaid haridussüsteeme. Kohtu hinnangul puudub alus väita, et Eesti tänane

koolisüsteem seda kõike samuti ei paku. Lapse hariduse omandamisel on oluline roll lisaks

haridussüsteemile vanemate suutlikus last tema kooliteel toetada. Kohus jääb nende

põhjenduste juurde, mida kohus 23.07.2024 määruses esile tõi. Nii Šveitsi kui ka Eesti riik on

alaealisele lapsele elamiseks ja hariduse omandamiseks võrdselt sobivad kohad. Asjaolu, et üks

riik on teisest mingites edetabelites kõrgemal kohal ei oma asja lahendamisel kaalu. Asjas ei

ole välja toodud ning ka kohtule ei ole teada, et Eesti või Šveits nii elamiseks kui ka hariduse

omandamiseks ei ole alaealisele lapsele sobiv koht. Õppimine vajab järjepidevust,

keskendumist, püsivust ning ka mõlema vanemapoolset toetust ja abi. Seega lapse huvides on,

et õppimisel oleks võimalikult suur tugi mõlema vanema poolt. Eesti koolis õppimisel saavad

mõlemad vanemad panustada lapse arengusse, abisse, juhendamisse jne. Šveitsi koolis õppides

jääb lapse ema selles osas kõrvale, kuna viimane ei valda saksa keelt. Lapse õpetamise

koormus lasub ja tõuseb seega vaid lapse isal. Lapse ema on avaldanud, et ta soovib osaleda

lapse õppearengus ja olla tema õppimisega kõigiti kursis. Seega Eestis õppides saavad anda

mõlemad vanemad suurema panuse lapse toetamisse, mistõttu kohus leiab, et lapse huvides on

jätkata õpinguid Eestis.

Hooldusõigus ja lapsega suhtlemine peab olema seatud selliselt, et lapse elukorraldus oleks

mõistlik. See, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määratakse, sõltub

eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ning iga konkreetse asja eripärast.

Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse

suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele õiguse säilitada ühest

vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga.

Kohus juhindub suhtlemiskorra määramisel kehtivast suhtlemiskorrast (VII kd tl 52 pöördel),

isa nägemusest suhtlemiskorrast juhul, kui laps elab ja käib koolis Eestis (VII kd tl 117 pöördel

– 118), kui ka ema poolt pakutud suhtlemiskorrast, kui laps elab ja käib koolis Eestis (IV kd tl

48 pöördel – 49), arvestades asjas esitatud seisukohtadega.

Isa on suhtlemiskorras välja toonud, et ema korraldab lapse huvitegevuse Pärnus selliselt, et

lapse huvitegevus ei takistaks suhtlusaega isaga.

Kohtu hinnangul ei pruugi isa nõue, et ema korraldab lapse huvitegevuse Pärnus selliselt, et

lapse huvitegevus ei takistaks suhtlusaega isaga, olla lapse huvides. Huvitegevuses osalemine

sõltub esmaselt lapse soovist ja huvist ning seejärel huvitegevuse korraldajast, mitte emast. Ka

isa peaks olema huvitatud sellest, et laps saaks osaleda teda paeluvatel tegevustel. Kuna isa on

menetluses läbivalt avaldanud, et tal on lapsega usalduslik suhe, ei pea kohus õigeks ega

vajalikuks isa korralduslikku nõuet määrusega kinnitada. Isa saab alati kokkuleppel lapsega

reguleerida lapse huvitegevusel osalemist ajal, kui isal on õigus lapsega suhelda. Lapse areng

ja huvid tuleb seada esikohale.

Määruskaebus

20.Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 20.05.2025 määrus

tsiviilasjas 2-21-1066, teha uus määrus, millega rahuldada isa avaldus ning anda isale

ainuotsustusõigus lapse H.H (edaspidi laps) koolivaliku ja elukoha määramise küsimuses, anda

isale ainuotsustusõigus määrata laps Zürichis isa elukohajärgse kooli nimekirja, määrata

kindlaks H.H suhtluskord vanemate E.J-iga (edaspidi ema) ja D.Lga (edaspidi isa) alates

16.08.2025 vastavalt isa 22.04.2025 avalduse täiendusele (p.-d 4.1 – 4.12). Jätta ema avaldus

rahuldamata. Kui ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu menetlusõiguse normide

rikkumisi ise kõrvaldada, siis saata kohtuasi maakohtu teisele koosseisule tagasi uueks

läbivaatamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus ei ole määruses viidanud mitte ühelegi

sedavõrd kaalukale põhjusele, mis õigustaks ühise hooldusõiguse lõpetamist. Asjaolu, et

kohtule ei meeldi isa isik või see, et isa soovib emaga kokku leppida lapsega seonduvates

küsimustes, ei too kaasa ühise hooldusõiguse lõpetamist. Samuti ei too ühise hooldusõiguse

lõpetamist kaasa asjaolu, et vanemad kohtus vaidlevad või see, et isa ja ema vahel on olnud

konfliktid. Määrusega on paraku leitud, et oma last armastava ning hooliva isa hooldusõigus

tuleks kõige olulisemate küsimustes üldse lõpetada. Laps vajab oma isa sama palju kui ema

ning hooldusõiguse lõpetamine kõige olulisemates küsimustes võtab isalt sisuliselt õiguse

osaleda lapse elukorralduses. Määruse jõustumisel puuduks isal võimalus ja õigus olla

kaasatud lapse õppetöösse, saada teada nt e-koolist lapse hinnetega seonduvalt jne. Veelgi

enam, nii maakohus kui ka ringkonnakohus rõhutasid 23.07.2024 ja 27.09.2024 määrustes, et

lapse arenguks ja heaoluks on oluline, et mõlemad vanemad saaksid aktiivselt panustada tema

haridusteesse ning osaleda lapse juhendamises. Isale jääb määruse motiveerivast osast

arusaamatuks, miks ei võiks mõlemad vanemad võrdselt osaleda lapse elu korraldamises. Seda

isegi juhul, kui kohus peaks määrama lapse elukohaks ema elukoha. Isa sooviks on alati olnud

tagada lapsele parim elukvaliteet. Lapse isa on teinud endast kõik oleneva, et säilitada lapsele

hea ja kvaliteetne suhe mõlema vanemaga ning pakkuda lapsele maksimaalselt tuge ning

emotsionaalset stabiilsust. Isa omab lapse elus samuti olulist rolli ning seda ei tohi vähendada

hooldusõiguse äravõtmise kaudu

Lisaks eeltoodule on isa pakkunud lapse emale lahendust, mille kohaselt ema saaks viibida

lapsega koos olemiseks Zürichis, samas ei ole ema isale sellist lahendust Pärnus pakkunud. Isa

leiab, et lapse ja isa suhtluse piiramine, mis võib tuua kaasa lapse ja isa sedavõrd olulise

kiindumussuhte mõranemise, ei ole õigustatud. Isa on seisukohal, et tal on oma lapsele emaga

võrdväärsed õigused ning isale peab jääma võimalus osaleda oma lapse elus võrdväärselt

emaga täieõigusliku lapsevanemana. Seda isegi siis kui laps elaks alaliselt emaga. Maakohus

on väga selgelt ületanud oma diskretsioonipiire kui lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse

lapse viibimiskohta ja haridust puudutavates küsimustes. Sh ka menetluses lapse huve kaitsma

määratud isikute seisukohtadest nähtub, et ei lastekaitse, ega lapse esindaja ei toeta ühise

hooldusõiguse lõpetamist

Olukorras, kus vaidlus oli üksnes selle üle, kas lapse elukoht peaks olema ema juures Pärnus

või isa juures Šveitsis ning arvestades vahemaade kaugust on ilmne, et elukoha peaks määrama

kas isa või ema juurde, ei olnud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine mitte ühelgi juhul

põhjendatud – eriti veel haridusküsimustes.

Asja materjalist, sh ärakuulamise protokollidest ja menetlusosaliste kirjalikest seisukohtadest

tuleneb, et vanemad vaidlevad selle üle, kummal neist peaks olema õigus määrata lapse

viibimiskoht. Vanemad ei ole eraldiseisvalt vaielnud haridust puudutavate küsimuste üle selles

osas, et kui kohus peaks määrama lapse elukoha isa juures, jätkab laps kooliteed Šveitsis ning

ema juures, jätkab laps kooliteed Pärnus. Arvestades vanemate elukohtade kaugust, on

haridusküsimus olnud paratamatult seotud lapse elukohaga, kuid ei ole olnud iseenesest

iseseisvaks vaidluse objektiks. Isa seisukoht on olnud see, et lapse elukoht peaks olema isa

elukohas ja sellega kaasneb ka isa elukohajärgses koolis käimine. Igal juhul on õigusvastane

maakohtu seisukoht, nagu tuleks ühine hooldusõigus haridusega seotud küsimustes lõpetada,

pidades samas oluliseks, et mõlemad vanemad peavad saama võrdselt lapse hariduselus

osaleda ning seda võimalikult suurel määral.

Kohus on tuvastanud lapse võime oma arvamust selgelt kujundada ja väljendada. Selline selge

ja ühemõtteline hinnang tähendab, et kohus ise tunnustab lapse võimet väljendada oma

seisukohti ning mõista tekkinud olukorda. Samuti kinnitab see, et kohus usaldab lapse

seisukohti. Samal ajal ei põhine kohtu vastavasisulised põhjendused määruses mitte ühelgi

juhul 27.03.2025 ärakuulamise sisulisel analüüsil.

Kohus on lapse tegelikke ütlusi moonutades järeldanud, et laps väljendas 27.03.2025

ärakuulamisel „kindlat“ soovi jätkata õpinguid Pärnus. Protokollist tuleneb siiski aga selgelt, et

laps väljendas mitmeid kordi oma soovi vältida järele õppimist ja koolist puudumist, ning et ta

sooviks käia koolis seal, kus ta parasjagu viibib. See ei tähenda, et laps oleks 27.03.2025

ärakuulamisel eelistanud Pärnut Zürichile, nagu kohus on ebaõigesti määruses märkinud, vaid

tasakaalu otsimist kahe kodu vahel.

Kuivõrd isa vaidlustab lahendi tervikuna, kuulub muutmisele ka kohtu poolt määratud

suhtluskord. Eeltoodust tulenevalt on vaieldamatult lapse parimates huvides rahuldada isa

avaldus, anda isale otsustusõigus lapse elukoha ja koolivaliku küsimuses ning anda lapsele

võimalus elada Šveitsis (nii nagu laps ise tegelikult soovib) ning võimaldada jätkata Šveitsis

kooliteed. Elukoht ja koolivalik Zürichis tagaks lapsele endiselt parimad arenguvõimalused

ning oleks kooskõlas lapse parimate huvidega.

Kohus ei ole sisuliselt kaasanud lapse elukohajärgset omavalitsust Zürichis, seda hoolimata isa

korduvatest taotlustest.

Kohus ei ole samaväärselt tutvunud ning esitanud küsimusi lapse Zürichi elukorralduse kohta.

Andes emale suvel 2024 ühekordse otsustusõiguse lapse haridusküsimuses, tekitas kohus

olukorra, kus ema jättis lapse Pärnus sisuliselt klassikursus kordama, sest ema ei võtnud

arvesse asjaolu, et laps on juba omanud 1. klassi programmi Zürichis. Ema esialgse õiguskaitse

taotlust suvel 2024 rahuldades, katkestas kohus seeläbi juba toimiva lapse koolisuhte, samuti

katkestas lapse sotsiaalsed suhted Zürichis. Nüüd, määruses viitab kohus just sellele, et lapsel

on Pärnus sõbrad ja laps on kooliga harjunud. Selline viide on isa suhtes ebaõiglane, kuna

lapsel olid samamoodi sotsiaalsed suhted Zürichis ning ta oli sealse kooli ja elukorraldusega

harjunud.

Menetlusosaliste seisukohad

21.Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu.

22.Eestkosteasutus Pärnu linn jäi oma varasemalt avaldatud seisukohtade juurde, leides, et

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

23.Lapsele RÕA korras määratud esindaja ei toetanud määruskaebust, palus selle jätta

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Menetluse edasine käik

24.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

1, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le

659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega

ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgnevat.

26.Määruskaebuses leiab isa, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses viidanud ühelegi

kaalukale põhjusele, mis annaks aluse ühine hooldusõigus maakohtu määratud viisil lõpetada

ning selles osas hooldusõigus ühele vanemale üle anda. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Esmalt toob ringkonnakohus esile, et PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes

võrdsed õigused ja kohustused. Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg

1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles,

pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ka juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise

hooldusõiguse korral otsustama lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2

järgi otsustab vanemate lahuselu korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem,

kelle juures laps parasjagu viibib. Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, millised on

konkreetse lapsega seotud olulised ja millised igapäevaelu küsimused (vt Riigikohtu 7.

detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347/128, p 16).

27. Kui kohtule esitatakse PKS § 137 alusel avaldus, nagu see käesoleval juhul ema poolt ka

esitati, peab kohus kõigepealt välja selgitama, kas hooldusõiguse teostamisel esinevad

vanemate vahel erimeelsused ning, juhul kui esinevad, siis millist laadi need on, sest hagita

menetluse põhimõtteid arvestades tuleb PKS § 137 lg 2 p 2, § 137 lg 3 ja § 123 järgi

hooldusõiguse lõpetamise vaidluse lahendamisel teha esmajoones lapse huvidest lähtuv

lahend. See omakorda tähendab seda, et isegi juhul, kui vanemate vahel on erimeelsusi, tuleb

lahendi tegemisel arvestada kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh

vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja

senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Ühise

hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe vanema kõrvalejätmine last

puudutavate otsuste tegemisest peaks tulema kõne alla siis, kui see on lapse huvides

vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates küsimustes

kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda,

kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna puhul

ning hooldusõigust ei pea tervikuna lahendama tingimata ühtemoodi (RKTKm 22.11.2017, 2-

16-5794, p 22.2). Maakohtul tuli seega ema avaldust lahendades hinnata, kas erimeelsuste

iseloomu arvestades on lapse huvides vältimatult vajalik mõnes hooldusõiguse küsimuses

hooldusõigus lõpetada.

28.Asja materjalidest nähtuvalt oli 16.01.2019 määrusega tsiviilasjas 2-18-9499 kehtestatud

suhtluskorra alusel lapsel vahelduv (kahe nädalase perioodiga) elukoht mõlema vanema

juures. Alates 2021.a sügisest käis laps vaheldumisi kahes eelkooliasutuses – Zürichis

lasteaias CCC, hiljem I klassis (kuivõrd vahelduva suhtluskorra alusel oli seal sellises viisil

koolis käimine lubatud) ja Eesti ÜÜÜ lasteaias. 2024/2025 õppeaastal käis laps PPP

Põhikoolis kuna 23.07.2024 määruse alusel andis Pärnu maakohus, määrust korrigeeriti

Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2024 määrusega, 2024/2025 õppeaastaks haridusvalikul

otsuse tegemise emale. Kuivõrd laps omandas I klassi haridust täisajaga PPP Põhikoolis saab

lapse elukohaks lugeda 2024/2025 aastal seega ema elukohta, kuigi laps suhtles sel perioodil

ka isaga (mh sõitis Zürichisse isaga kohtuma, isa käis Eestis).

29.Menetluse jooksul, mis kestis piisavalt pikalt, et kõik olulised asjaolud välja selgitada

leidis tõendamist, et vanemate vahel on ületamatud erimeelsused selles osas, kas laps peaks

elama isa elukohas Šveitsis või ema elukohas Eestis ning sellest tuleneva loogilise jätkuna oli

vaidlus ka selles kumma vanema elukoha juures asuvas koolis või millises koolis üldse laps

peaks käima, sest laps on koolikohuslase eas.

30.Ringkonnakohtu arvates ei saa käesolevas vaidluses piirduda üksnes otsustusõiguse

andmisega ühele vanemale vaidlusalustes küsimustes. Nagu isa tema ärakuulamisel Tallinna

Ringkonnakohtus avaldas on lapsega seotud erinevad vaidlused olnud vanemate erimeelsuste

tõttu kohtute menetluses alates lapse ühe aastaseks saamisest. Laps on käesoleval ajal 8

aastane. Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate

vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja

hoolduskohustuse teostamist. Lapse huvides on tagada temale stabiilsus, turvatunne ning

elukorralduse ettenähtavus, mida ringkonnakohtu arvates võimaldab vältimatult vaid see, et

vanemate ühine hooldusõigus tuleb lõpetada osas, milles üksmeelele jõudmine on asja

materjalidest nähtuvalt võimatu.

31.Kuna koolivaliku osas olid erimeelsused, siis ebaõige isa määruskaebuse väide, et

koolivaliku osas erimeelsused puudusid. Ringkonnakohus ei nõustu isa väitega, et isegi juhul,

kui lapse viibimiskoha osas oli hooldusõiguse üleandmine põhjendatud, tulnuks koolivaliku

osas jätta siiski vanematele ühine hooldusõigus. Asja materjalidest nähtub, et menetluses

väljendas isa ka seisukoha, et juhul, kui laps jääb elama Eestisse, siis peaks laps käima koolis

Tallinnas. See asjaolu viitab sellele, et ka koolivaliku osas olid erimeelsused isegi juhul, kui

lapse viibimiskoha hooldusõiguse küsimus jääks emale. Määruskaebemenetluses selgus ka

asjaolu, et laps ei soovi enam minna kooli, kus ta vahelduva suhtluskorra ajal osaliselt isa

elukohas I klassis käis. Isa leidis lapsele uue kooli, kuid juba esialgse õiguskaitse lahendamise

taotluse lahendamise raames leidis tuvastamist, et lapse ja isa elukorraldus ning kooli kaugus

isa elukohast on ilmselgelt vastuolus lapse huvidega. Asjast nähtuvalt oleks lapse elukorraldus

isa valitud OOO koolis St. Gallenis käimisel, kuna kool asub teises linnas, selliselt, et kooli

sõit toimuks rongiga tund aega, sellele järgneb sõit koolibussiga (mis ootab juba kell 8.30)

kooli ning samamoodi tagasi ka koju igal koolipäeval. Seejuures puudub vaidlus, et ühtegi

lähedast täiskasvanud isikut last kooli saatmas/koolist vastu võtmas ei ole, sest lapse isa

tööpäev kestab tema selgituste kohaselt 8-st kuni 17-ni ning töökoht on Zürichi linnast väljas.

Ringkonnakohtu arvates on sellise koormuse panemine lapsele koolikohustuse täitmiseks

ilmselgelt ebamõistlik. Lapse elukorraldus isa juures koolis käimisel oleks drastiliselt erinev

senisega võrreldes. Peamiselt on lapse isa rõhunud lapse viibimiskoha ja koolivaliku

otsustusõiguse saamisel vajadusega tagada lapsele parem haridus, seega ka perspektiivis

paremad tuleviku väljavaated. Ringkonnakohtu arvates on veenvalt tõendamata, et isa

viidatud kooli õppekava läbimise järgselt saaks laps parema hariduse kui Eestis. Lisaks on

maakohus põhjendatult rõhutanud muudele argumentidele, mis annavad aluse asuda

seisukohale, et ema avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning vaieldavates küsimustes

hooldusõiguse emale andmiseks on põhjendatud. Määruskaebuses väidab isa, et maakohtu

määruse jõustumisel puuduks isal võimalus ja õigus olla kaasatud lapse õppetöösse, saada

teada nt e-koolist lapse hinnetega seonduvalt jne. Sellega nõustuda ei saa, sest isal puuduvad

takistused info saamiseks lapse õppetöö kohta, samuti on isal õigus last õppetöös aidata ja

toetada.

32.Nõustuda ei saa ka isa väitega, et isegi juhul, kui koolivaliku osas jääks hooldusõigus

emale, siis huvihariduse valiku osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohtu arvates on ka huvihariduse valiku osas vanematel erinevaid seisukohad.

Need erimeelsused ei ole olnud akuutsed, sest vanemad on menetluses keskendunud lapse

viibimiskoha ja koolivaliku küsimustele, kuid põhimõttelised erimeelsused, kuidas lapsele

huviharidust valida on siiski ilmsed. Isa on selgelt väljendanud (sh Tallinna Ringkonnakohtus

toimunud ärakuulamisel), et temale ei meeldi lapse soov vahetada pidevalt huvihariduse

valdkondi, samas ema on jälle arvamusel, et lapsele peaks andma võimaluse leida temale

kõige sobivam huvihariduse valdkond. Asjas puudub vaidlus, et senini on laps huvihariduse

valikud vahetanud. Vanemad ei vaidle selle üle, et laps käib huviharidusena saksa keele

tundides ja laulmas aga kas ja millist pillimänguoskust ning spordiala ja muud taolist peaks

laps arendama on jätkuvalt vaidluse all. Seega on ka huvihariduse valiku küsimuse akuutsus

tõusetumas ja lapse huvides ei ole jätkuvad kohtuvaidlused huvihariduse valiku teemal.

33.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma otsustust suhtluskorra määramise osas

piisavalt ja arusaadavalt põhjendanud, selles osas pole määruskaebuses ka kohtu

kaalutulusõigusele otseselt etteheiteid tehtud. Määruskaebuses vaidlustatakse määrust

suhtluskorra osas põhjusel, et isa arvates tuleks tema avaldus rahuldada ning seetõttu määrata

suhtluskord lapse ja ema vahel. Kuna ühise hooldusõiguse lõpetamise ja emale teatud

valdkondades lapse hooldusõiguse üleandmine on põhjendatud nõustub ringkonnakohus

suhtluskorra määramise osas maakohtu seisukohtadega.

34. Määruskaebuses sisalduvad etteheited osas, milles maakohus jättis lapse ja isa suhtlemisel

tekkivad sõidukulud, näiteks Šveitsi ja Eesti (Tallinna) vahel isa kanda. Ringkonnakohus

määruskaebuse etteheitega ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates on isa määruskaebuses esitatud

väited ka vastuolulised. Lapse ema on menetluses korduvalt esile toonud, et tema sissetulek ei

võimalda tasuda lapse lennupiletitele kuluvaid summasid isaga kohtumisteks. Lapse isa on

jälle rõhutanud oma head majanduslikku toimetulekut, leides, et kuna tema saab lapsele

pakkuda majanduslikult paremat elujärge, peaks lapse viibimiskoha ja koolivaliku

otsustusõigus jääma temale. Hoolimata eeltoodust nõuab isa jätkuvalt, et lapse lennupiletite

soetamise kulu kohtumiseks isaga peaksid vanemad kandma võrdselt. Ringkonnakohtu

arvates viitavad eeltoodud asjaolud, et isa soovib kasutada paremat majanduslikku olukorda

survevahendina oma avalduse rahuldamiseks. Selline käitumine on isale etteheidetav.

Ringkonnakohtu arvates ei ole vanemate majandusliku olukorra ebavõrdsus asjaolu, mis

annaks aluse muuta maakohtu otsustust hooldusõiguse osas. Lisaks osutab ringkonnakohus

asjaolule, et lapse emale on suhtluskorra järgimiseks pandud kohustus tagada osaliselt lapse

transport kohtumiseks isaga, transpordikulud Pärnu-Tallinn vahel on jäetud ema kanda.

Kokkuvõtvalt on ringkonnakohtu arvates maakohus transpordikulu lapse kohtumisteks isaga,

mis tulenevad määratud lapse üleandmise kohast, jaotanud vanemate vahel mõistlikult.

35.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette arvestamata jätmist lapse väljendatud

arvamusega. Ringkonnakohus lapse isa seisukohaga ei nõustu. Lapse isa väite kohaselt on

lapsel endal selge soov õppida Šveitsis isa valitud ja maakohtus esile toodud koolis. Laps

kuulati maakohtu menetluse jooksul ära erinevates situatsioonides erinevate isikute poolt

korduvalt. Kokkuvõtvalt tuvastas maakohus, et lapse isa väide, et lapsel on kindlameelne soov

käia koolis lapse isa elukoha lähedal tõendamist ei leidnud. Määruskaebemenetluses on

selgunud lapse soovimatus käia koolis, millele isa maakohtu menetluse jooksul viitas ja mille

kohta tõendeid esitas. Määruskaebemenetluses esitas isa uue kooli kohta andmed, väites, et

laps soovib nüüd sinna õppima minna. See siiski Tallinna Ringkonnakohtus toimunud lapse

ärakuulamisel tõendamist ei leidnud. Ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamiseks avaldas laps koolivaliku arutelule selget ja kindlameelset

vastuseisu. Ringkonnakohus osutab, et juba varasemalt on eestkosteasutus avaldanud

arvamust, et laps võib olla asetatud lojaalsuskonflikti. Asjast nähtub mõlema vanema

intensiivne soov, et laps käiks koolis just tema elukoha juures. Laps soovib oma ellu mõlemat

vanemat, samas ei ole enam koolikohustuse tõttu võimalik, et ta viibiks mõlema vanema

juures võrdse aja. Seetõttu võib küll olla võimalik, et isale on laps avaldanud, et soovib tema

juures elades koolis käia, samas ei ole ta sellist väidet teda ära kuulanud kohtunikele mitte

kunagi avaldanud. Lapse soovid pika menetluse jooksul maakohtus seonduvalt kooliga on

vaheldunud, sellele on oma vastustes viidanud ka lapsele määratud esindaja ja

eestkosteasutus. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et lapse avaldatud arvamust võetakse

arvesse ühe asjaoluna lapse huvide väljaselgitamisel (näiteks RKTKm, 15.02.2023, 2-21-

5895, p 14), kuid eeltoodu tähendab, et lapse arvamus ei ole selleks ainsaks ega ka

primaarseks asjaoluks, millest tema suhtes tehtava otsustuse puhul lähtuda tuleb.

36.Määruskaebuse väidete järgi oleks maakohus pidanud menetlusse kaasama ka isa

elukohajärgse kohaliku omavalitsuse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Menetlusse on

kaasatud lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus kooskõlas TsMS § 552 lg-ga 2, seega

puudus vajadus Zürichi linna kaasamiseks enne lõpplahendi tegemist või

määruskaebusmenetluses. Lisaks toob ringkonnakohus esile, et menetlusse oli selle

algstaadiumis kaasatud Zürichi linn. 04.10.2021 teatas Zürichi linna laste ja täiskasvanute

kaitseasutus (II kd, tlk 101, tõlge pöördel), et kuna lapse elu- ega viibimiskoht ei ole Zürichi

linnas, kuigi laps elab poole ajast emaga ja poole ajast isaga, ei ole asutus pädev vaidluse

kohta arvamust avaldama. 11.05.2022.a e-kirjaga teatati (III kd, tlk 53-54; tõlge tlk 59), et

lapsel on sissekirjutus Zürichi linnas, kuna ta viibib isa juures rohkem kui 90 päeva aastas.

Sama kirjaga teatati, et sisulist vastust ametiasutus vaidlusele ei anna. Kuna alates 23.07.2024

Pärnu Maakohtu määrusega, mida korrigeeriti Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2024

määrusega, viibis laps isa juures vähem kui 90 päeva aastas, ei ole põhjendatud tugineda ka

sellele, et lapse elu- ja viibimiskohaks saab pidada Zürichi linna (tal on seal sissekirjutus).

Seega ei eksinud maakohus, jättes enne lõpplahendi tegemist või määruskaebemenetluses

Zürichi linnalt arvamuse vaidluse kohta küsimata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

37.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule 1 riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste menetlemisega

seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see

on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse lapse huvides.

Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule 1 riigi õigusabi korras määratud esindaja

õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega.

38.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 178 ja § 696 lg 3 esimesest lausest.

/allkirjastatud digitaalselt/