2-25-10863/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada Z.N ’i hagi Q.C vastu elatise suurendamise nõudes tagaseljaotsusega. Muuta Pärnu Maakohtu 04.12.2023 maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas 2-23-
Legislator headnote
AI generated2-25-10863/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Muuta Pärnu Maakohtu 04.12.2023 maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas 2-23-
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Jaanika Kõrgmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. september 2025, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-10863
Kohtuasi
Z.N-i hagi Q.C vastu elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja hind
372,69 eurot (41,41 eurot x 9 kuud)
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
Z.N (ik XXX; elukoht XXX )
Hageja seaduslik
esindaja:
Q.G (ik XXX; elukoht XXX ; e-
post XXX )
Kostja
Q.C (ik XXX; elukoht XXX )
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Z.N ’i hagi Q.C vastu elatise suurendamise nõudes tagaseljaotsusega.
2. Muuta Pärnu Maakohtu 04.12.2023 maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas 2-23-
144077 Q.C-lt Z.N-i kasuks määratud igakuise elatise suurust.
3. Mõista Q.C-lt (ik XXX) Z.N-i (ik XXX) kasuks alates 08.07.2025 kuni Z.N-i
täisealiseks saamiseni (22.02.2034) välja igakuine elatis 301,74 euro (282,316 euro
(baassumma)+ 59 euro 43 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta
Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)- 40
euro (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma
indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-
tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)
suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. Elatis tasuda Pärnu Maakohtu 04.12.2023 maksekäsu kiirmenetluse kohtumääruses
märgitud viisil.
5. Kohtuotsuse täitmisena tuleb arvestada Q.C poolt menetluse ajal tehtud võimalikke
elatise makseid.
6. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).
8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hagejatel on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või
selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab
riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100
eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr
EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr
EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).
Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada
andmed riigilõivu tasumise kohta.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Z.N (hageja) esitas 08. juulil 2025 Viru Maakohtule hagi Q.C (kostja) vastu elatise
suurendamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab Q.G hageja seadusliku esindajana
lapse nimel muuta Pärnu Maakohtu 04.12.2023 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluses
tsiviilasjas nr 2-23-144077 määratud igakuise elatise suurust. Hageja nõuab kostjalt elatise
väljamõistmist summas 301,74 eurot(miinimumsummas) alates hagiavalduse esitamise
päevast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis palutakse välja mõista muutuva suurusena,
määrates, et elatis, muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja
brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse
(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates
lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagiavalduse kohaselt on alates Pärnu
Maakohtu 04.12.2023 kohtumäärusest suurenenud miinimumelatis, miinimumpalk ja
tarbijahinnaindeks. See tähendab, et tavapärased ja vältimatud kulud on kasvanud.
Kohus võttis 6. augusti 2025 määrusega hageja 8. juuli 2025 hagi menetlusse. Kohus
kohustas kostjat esitama 20 kalendripäeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kohtule
kirjaliku vastuse hagiavaldusele. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 9. augustil 2025
KÄPO kättetoimetamisportaali kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata
jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse
vastust tähtajaks, s.o 29. augustiks 2025 ei esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte
toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel
juhul loetakse hagejate faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult
hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse
korral õiguslikult põhjendatud.
Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja
kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja
lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1
kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg
1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.
Et hagejatel on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle
vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §
468 lg 1 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Kõrgmaa
kohtunik