Legislator Case Law & Legislation
2-25-10428/7 AI generated

2-25-10428/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-10428/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K. G. ja D.N (hageja) esitasid 20.05.2025 hagiavaldused V.Q (kostja) vastu annaku täitmise nõudes. Kohus eraldas 30.06.2025 määrusega tsiviilasjast nr

Legislator headnote

AI generated

2-25-10428/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K. G. ja D.N (hageja) esitasid 20.05.2025 hagiavaldused V.Q (kostja) vastu annaku täitmise nõudes. Kohus eraldas 30.06.2025 määrusega tsiviilasjast nr

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-10428

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

09.09.2025, Tartu kohtumaja

XXX

Tsiviilasi

D.N-i hagi V.Q vastu annaku täitmise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: D.N (isikukood XXX)

Kostja: V.Q (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata D.N-i hagi V.Q vastu annaku täitmise nõudes.

2. Jätta menetluskulud D.N-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib hageja esitada määrusekaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. K. G. ja D.N (hageja) esitasid 20.05.2025 hagiavaldused V.Q (kostja) vastu

annaku täitmise nõudes. Kohus eraldas 30.06.2025 määrusega tsiviilasjast nr

XXX iseseisvaks menetluseks D.N-i hagi V.Q vastu annaku täitmise nõudes ning

jätkas tsiviilasjas nr XXX K. G. hagi menetlemist V.Q vastu annaku täitmise

nõudes. Kohus menetleb D.N-i hagi V.Q vastu tsiviilasjas nr XXX.

2. Kohus jättis 19.08.2025 määrusega hageja hagi käiguta ning kohustas hagejat

kõrvaldama määruses osundatud puudused. Kohus selgitas, et hagejal on annaku

täitmise nõue mõlema pärija, st nii kostja kui K. G. vastu, ning hagejal tuleb

täpsustada, kas hageja soovib esitada hagi mõlema või ainult ühe pärija vastu.

Samuti selgitas kohus, et annaku kui korteriomandi üleandmiseks on vajalik

pärijate ühised tahteavaldused nii asjaõiguslepingu sõlmimiseks kui senise

omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks ning hagejal tuleb

selliste tahteavalduste andmist ka taotleda. Hagejale on puuduste kõrvaldamise

määrus kätte toimetatud 19.08.2025 ning puuduste kõrvaldamise tähtaeg saabus

02.09.2025. Hageja hagis esinevaid puuduseid ei kõrvaldanud.

3. Hageja teatas 04.09.2025 kohtule, et soovib praegu peatada menetluse.

2-25-10428

4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta

hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 340¹ lg 1 ja

2 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei

vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada,

muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud

tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse

võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga

jäetakse läbi vaatamata.

Kohus leiab, et hagis esitatud kujul ei ole hageja nõuetel perspektiivi, sest hageja

taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Hagejal on vaja annaku täitmiseks, st

korteriomandi omanikuks saamiseks, mõlema pärija tahteavaldusi asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Hageja on esitanud hagi aga ainult

ühe pärija vastu ning ainult kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Seega hagi rahuldamise

korral ei saaks hageja kinnisasja omanikuks. Kohus andis hagejale tähtaja hagis

sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja ei täpsustanud enda nõuet ning teatas,

et soovib menetluse peatada. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.

6. TsMS § 168 lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub

avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja

kanda. Kuna kostja ei ole hagimenetluses osalenud, ei ole tal tekkinud ka kulusid,

mida rahaliselt kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 2 ja lg-le 4 tagastab kohus

riigilõivu, kui avaldust ei võeta menetlusse ning üksnes selle menetlusosalise

avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eeltoodust

tulenevalt on hagejal võimalik esitada avaldus hagilt tasutud riigilõivu

tagastamiseks.

8. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast

ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole

olnud kohtu menetluses. Seega võib hageja esitada hiljem uue hagi kohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik