3-24-2162/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

09.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2162

Haldusasi

B.G taotlus trahvida Harju Maakohut Tallinna

Halduskohtu 13.03.2025 otsuse täitmata jätmise eest

haldusasjas 3-24-2162

Menetlusosalised

Kaebaja – B.G

Vastustaja – Harju Maakohus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.07.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

B.G määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse B.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.07.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-2162.

2. Jätta B.G määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.07.2025 määrus

haldusasjas nr 3-24-2162 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.G (kaebaja) esitas 24.06.2024 Harju Maakohtule pöördumise, milles palus saata Harju

Maakohtu 31.08.2023 otsus asjas 4-23-742.

2. Harju Maakohus vastas kaebajale 05.07.2024 vastuskirjaga nr 4-23-742 ning keeldus

küsitud otsuse väljastamisest.

3. Kaebaja esitas 24.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse

nõudes kohustada Harju Maakohut kaebaja 24.06.2024 pöördumist uuesti läbi vaatama või

selles pöördumises küsitud teavet täies ulatuses väljastama.

3-24-2162

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.03.2025 otsusega nr 3-24-2162 kaebuse ja kohustas

Harju Maakohut kaebaja 24.06.2024 pöördumist uuesti läbi vaatama ja selles pöördumises

küsitud teabe väljastamise üle uuesti otsustama (resolutsiooni p 1) ning mõistis Harju

Maakohtult kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 eurot (resolutsiooni p 2).

5. Kaebaja esitas 26.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse trahvida Harju Maakohut

Tallinna Halduskohtu 13.03.2025 otsuse osalise täitmata jätmise eest asjas 3-24-2162.

Taotluse kohaselt tuleb Harju Maakohut trahvida, kuna 25.05.2025 seisuga ei olnud

maakohus tasunud kaebajale menetluskulu (riigilõiv) 20 eurot.

6. Tallinna Halduskohus jättis 22.07.2025 määrusega taotluse rahuldamata. HKMS §-s

248 sätestatud trahvi määramine on ette nähtud juhtudeks, kui kohtulahend jäetakse sisuliselt

täitmata, st kohtulahendis sisalduv ettekirjutus. Kohtukulude sissenõudmiseks on

alternatiivseid ning efektiivsemaid vahendeid kui trahvi määramine. Kaebaja ongi käesoleval

juhul seda kasutanud, pöördudes kohtulahendi täitmiseks kohtutäituri poole. Kaebaja on

09.06.2025 kohut teavitanud, et temale on 29.05.2025 Rahandusministeeriumi arvelduskonto

kaudu kantud üle 20 eurot, st vastustaja on 13.03.2025 otsusega määratud kohustuse täitnud.

Tegemist pole halduskohtu arvates niivõrd pika kohustuse täitmisega viivitamisega, mis

eeldaks vastustajale trahvi määramist. Seega jääb kaebaja 26.05.2025 taotlus rahuldamata.

7. Kaebaja esitas 06.08.2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu

22.07.2025 määruse peale, milles taotleb maakohtule trahvi määramist. Trahvi ei saa jätta

määramata põhjusel, et kaebaja taotleb trahvimist menetluskulude maksmata jätmise tõttu.

See on ettekirjutuse osa. Maakohtul oli kohustus menetluskulud õigel ajal ära maksta. Kuna

maakohus seda ei teinud, on maakohus viivituses ja see on õigusvastane. Kaebaja ei saa aru,

miks peab jätma trahvi määramata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 248 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

9. Kaebaja taotles halduskohtult Harju Maakohtu trahvimist selle eest, et viimane ei olnud

hüvitanud kaebajale 26.05.2025 taotluse esitamise ajaks menetluskulu (riigilõiv) 20 eurot ehk

täitnud 13.03.2025 otsuse resolutsiooni punkti 2.

10. Jõustunud kohtulahendi täitmata jätmine tähendab kohtulahendi resolutsioonis sisalduva

ettekirjutuse täitmata jätmist (vt ka Riigikohtu 28.03.2006 määrus nr 3-3-1-27-06, p 12).

HKMS § 248 lg 1 esimese lause kohaselt määrab kohus kohtulahendi täitmata jätmise eest

süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. HKMS § 248 lg 2 järgi võetakse

rahatrahvi määramisel arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid,

mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust. Kohtuotsuse täitmata jätmine

hõlmab nii olukorda, kus menetlusosaline ei ole kohtu ettekirjutust üldse täitma asunud

(tegevusetus), kui ka olukorda, kus menetlusosaline on küll asunud ettekirjutust täitma, kuid

ei ole seda mõistliku aja jooksul täielikult täitnud (viivitus) (nt Riigikohtu 03.04.2003 otsus nr

3-3-1-22-03, p 16). Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on

sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku

funktsiooni (nt Riigikohtu 08.08.2013 määrus nr 3-3-1-21-13, p 18; 28.03.2006 määrus nr 3-

3-1-27-06, p 13). Olukorras, kus vastustajale trahvi määramisel saaks olla üksnes karistuslik

2(3)

3-24-2162

eesmärk, peaks kaebaja ühtlasi põhjendama, miks on vastustaja trahvimine vajalik

kohtulahendi täitmisest sõltumata ja kuidas see aitab edaspidi kaitsta kaebaja õigusi.

Seejuures juhul, kui kohtulahendi õigeaegse täitmata jätmisega on menetlusosalisele tekitatud

kahju, on isikul võimalik taotleda kahju hüvitamist selleks ettenähtud korras väljaspool trahvi

määramise menetlust (nt Riigikohtu 27.10.2020 määrus nr 3-19-1656, p 21; 08.08.2013

määrus nr 3-3-1-21-13, p 20).

11. Tallinna Halduskohtu 13.03.2025 otsuse resolutsiooni p-ga 2 mõisteti Harju Maakohtult

kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 eurot. Seega tuli Harju Maakohtul Tallinna

Halduskohtu 13.03.2025 otsuse resolutsiooni p-i 2 täitmiseks hüvitada kaebajale

menetluskulu 20 eurot. Tallinna Halduskohtu 13.03.2025 otsus jõustus 15.04.2025. Vaidlust

ei ole, et Harju Maakohus oli enne 26.05.2025 trahvitaotluse esitamist ja täitemenetluse nr

027/2025/1437 algatamist tegevusetu kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulu tasumise

küsimuses. Samas on kaebaja halduskohtule 09.06.2025 teada andnud, et vastustaja on

29.05.2025 Rahandusministeeriumi arvelduskonto kaudu kandnud kaebajale üle 20 eurot.

Samuti on asja materjalide juurde esitatud Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 10.06.2025 otsus

täiteasjas 027/2025/1437 (dtl 55), millega lõpetati võlgniku (Harju Maakohtu) suhtes

algatatud täitemenetlus. Seega on halduskohtu 13.03.2025 otsuse resolutsiooni p 2 täidetud

ning vastustajale trahvi määramisel ei saaks enam olla kohtuotsuse täitmisele suunavat

funktsiooni, vaid tegemist oleks üksnes sanktsiooniga. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks

Harju Maakohtule karistusliku eesmärgiga rahatrahvi määramine põhjendatud. Karistusliku

funktsiooniga trahvi määramisel tuleb muu hulgas arvestada nii rikkumise olulisust kui ka

rikkumisega kaasnenud tagajärje raskust, samuti süü suurust. Vaatamata sellele, et maakohus

on olnud kohtuotsuse resolutsiooni p-i 2 täitmisel tegevusetu ning ei tegutsenud lahendi

täitmiseks kohustatud menetlusosaliselt oodatava hoolsusega (vt võlaõigusseaduse § 104 lg

3), ei saa vastustaja süüd pidada kuigi suureks. Arvestada tuleb, et lahendi resolutsiooni p 2

täideti 29.05.2025. Tegemist ei ole niivõrd pika viivitusega, mis õigustaks karistusliku

eesmärgiga rahatrahvi määramist. Samuti tuleb arvestada kaebaja kasuks välja mõistetud

rahasumma väiksust. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada,

et halduskohtu 13.03.2025 otsuse resolutsiooni p-i 2 täitmisel esinenud viivitus oleks

põhjustanud talle mingeid raskeid majanduslikke tagajärgi. Seega ei oleks vastustajale

rahatrahvi määramine eesmärgipärane.

12. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.07.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)