2-25-105502/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt B. S. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 511,25 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas.
Legislator headnote
AI generated2-25-105502/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt B. S. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 511,25 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. september 2025.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-105502
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finance Group hagi B. S. vastu
võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1000,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood
10746479; lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema,
e-post: XXX;
Kostja: B. S., isikukood XXX
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt B. S. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus
511,25 eurot, intressivõlgnevus 33,42 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivis 293,47 eurot ning viivised alates 13.05.2025 kuni põhinõude summas
511,25 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas.
3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
4. Välja mõista kostjalt B. S. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena
riigilõiv 500 eurot.
5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb B. S.-il tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le
alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni
viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.
7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem
kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui
tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast
põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata
jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui
isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud
seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30
päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva
jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud, nõue
Nõude aluseks on kostja ja T AS vahel sõlmitud lepingud. 3.04.2021 sõlmiti
kliendileping, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid T AS poolt pakutavate
teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. 20.07.2021
sõlmiti järelmaksuleping seadme Samsung Galaxy S21+ ja Tab A7 ostmiseks, mille
netohind on 1049,00 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud
maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas. Lepingutasu 19,90 eurot, mille eest
kohutus tasuma järgmise arvega. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 25,78%
aastas. T AS on saatnud kostjale 10.10.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti
kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.10.2022. Kuna kostja ei ole
võlgnevust likvideerinud ka täiendava tähtaja jooksul, ütles T AS kostjaga sõlmitud
lepingud üles. T AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved:
20220715414760,
20220816149468,
20220916968192,
20221017713185,
11202211347944. Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga järelmaksulepingust tulenev
põhivõlgnevus summas 511,25 eurot. Lisaks on kostjal järelmaksulepingust tulenev
intressivõlgnevus 33,42 eurot. T AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva
Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja ei täitnud kohustusi
tähtaegselt. Vastavalt T AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste
punktile 10.8.1. Kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on T AS-l
õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud
viivisemääras. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve
maksetähtajale järgnevast päevast 21.12.2022 a põhisummalt 511,25 eurot kuni
hagiavalduse esitamise kuupäevani 12.05.2025, s.o kolmekordne seaduses sätestatud
viivisemäär, mis kehtis arvete tasumise tähtajal 24% aastas. Hagiavalduse esitamise
päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 293,47 eurot.
Hageja palub mõista kostjalt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja
põhivõlgnevus 511,25 eurot, intressivõlgnevus 33,42 eurot, sissenõudmiskulud 40,00
eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 293,47 eurot; viivised alates 13.05.2025 kuni
põhinõude summas 511,25 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o
24% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 280,00 eurot ja hageja
õigusabikulud 358,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude
suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtu põhjendused
Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 20.06.25.a ning
menetluskulude nimekiri 22.06.25.a. avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli
kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole
tänaseni vastust esitanud.
Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha
kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks
menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi
asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.
3.04.2021 sõlmiti kostja ja T AS vahel kliendileping, mille alusel oli kostjal õigus
sõlmida lepinguid T AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus
kasutada ka muid tasulisi teenuseid. 20.07.2021 sõlmiti järelmaksuleping seadme
Samsung Galaxy S21+ ja Tab A7 ostmiseks, mille netohind on 1049 eurot. Kostja
kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär
21,90% aastas. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi
kulukuse määra (25,78%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1
kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi
kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase
kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse
määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.21.a määratud
eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 18,68%. 20.07.21 sõlmitud
lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 25,78%. Nimetatud määrad vastasid
Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra
kolmekordsele määrale (18,68*3=56,04%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse
määra on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.
Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud
Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid
maksehäireid polnud. Taotluses esitatud andmete alusel kostja keskmiseks sissetulekuks
oli 1500 eurot, järelmaksu summaks kujunes 26,69 eurot. Seega on hageja hinanngul on
kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja
majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.
Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud
summas järelmaksuga lepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti
vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise
taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja
läbivaatamise kulud.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 280 eurot ning
õigusabikulud 358 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 280 eurot, siis peab kohus põhjendatuks
hageja kulutusi riigilõivule summas 280 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja
mõista.
Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku
leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile
sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks
põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud
teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda
ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist
menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses. Käesoleva
vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on
telekommunikatsiooni lepingust tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus
lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.
Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate
alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja
koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2 h,
169 eur/h summas 338 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel
asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,
käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega
istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud
ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt
TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.
Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 500 eurot
(280+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud
isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib
kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni
täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (500
eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik