Legislator Case Law & Legislation
2-25-105502/6 AI generated

2-25-105502/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-105502/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt B. S. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 511,25 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas.

Legislator headnote

AI generated

2-25-105502/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt B. S. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 511,25 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. september 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-105502

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi B. S. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1000,84 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood

10746479; lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema,

e-post: XXX;

Kostja: B. S., isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt B. S. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus

511,25 eurot, intressivõlgnevus 33,42 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 293,47 eurot ning viivised alates 13.05.2025 kuni põhinõude summas

511,25 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt B. S. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena

riigilõiv 500 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb B. S.-il tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Nõude aluseks on kostja ja T AS vahel sõlmitud lepingud. 3.04.2021 sõlmiti

kliendileping, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid T AS poolt pakutavate

teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. 20.07.2021

sõlmiti järelmaksuleping seadme Samsung Galaxy S21+ ja Tab A7 ostmiseks, mille

netohind on 1049,00 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas. Lepingutasu 19,90 eurot, mille eest

kohutus tasuma järgmise arvega. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 25,78%

aastas. T AS on saatnud kostjale 10.10.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 24.10.2022. Kuna kostja ei ole

võlgnevust likvideerinud ka täiendava tähtaja jooksul, ütles T AS kostjaga sõlmitud

lepingud üles. T AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved:

20220715414760,

20220816149468,

20220916968192,

20221017713185,

11202211347944. Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga järelmaksulepingust tulenev

põhivõlgnevus summas 511,25 eurot. Lisaks on kostjal järelmaksulepingust tulenev

intressivõlgnevus 33,42 eurot. T AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva

Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja ei täitnud kohustusi

tähtaegselt. Vastavalt T AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste

punktile 10.8.1. Kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on T AS-l

õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud

viivisemääras. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve

maksetähtajale järgnevast päevast 21.12.2022 a põhisummalt 511,25 eurot kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 12.05.2025, s.o kolmekordne seaduses sätestatud

viivisemäär, mis kehtis arvete tasumise tähtajal 24% aastas. Hagiavalduse esitamise

päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 293,47 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 511,25 eurot, intressivõlgnevus 33,42 eurot, sissenõudmiskulud 40,00

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 293,47 eurot; viivised alates 13.05.2025 kuni

põhinõude summas 511,25 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o

24% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 280,00 eurot ja hageja

õigusabikulud 358,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 20.06.25.a ning

menetluskulude nimekiri 22.06.25.a. avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

3.04.2021 sõlmiti kostja ja T AS vahel kliendileping, mille alusel oli kostjal õigus

sõlmida lepinguid T AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus

kasutada ka muid tasulisi teenuseid. 20.07.2021 sõlmiti järelmaksuleping seadme

Samsung Galaxy S21+ ja Tab A7 ostmiseks, mille netohind on 1049 eurot. Kostja

kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär

21,90% aastas. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi

kulukuse määra (25,78%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1

kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.21.a määratud

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 18,68%. 20.07.21 sõlmitud

lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 25,78%. Nimetatud määrad vastasid

Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

kolmekordsele määrale (18,68*3=56,04%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse

määra on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Taotluses esitatud andmete alusel kostja keskmiseks sissetulekuks

oli 1500 eurot, järelmaksu summaks kujunes 26,69 eurot. Seega on hageja hinanngul on

kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja

majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.

Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud

summas järelmaksuga lepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti

vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 280 eurot ning

õigusabikulud 358 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 280 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 280 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses. Käesoleva

vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on

telekommunikatsiooni lepingust tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2 h,

169 eur/h summas 338 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega

istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud

ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt

TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 500 eurot

(280+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (500

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik