2-24-147591/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Lember

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-147591

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi R. I. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

76,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

Hageja lepinguline esindaja: lepinguline esindaja Carlo Kask

(e-post: XXX)

Kostja: R. I. (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R. I.-lt (R. I.) võlgnevus 44,28 eurot, sissenõudmise kulu 15 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 8,99 eurot AS PlusPlus Capital

kasuks.

3. Välja mõista R. I.-lt viivis alates 17.04.2025 kuni põhinõude summas 44,28 eurot

täitmiseni 0,05% päevas AS PlusPlus Capital kasuks.

4. Jätta menetluskulud R. I. kanda.

5. Välja mõista R. I.-lt menetluskulud 364 eurot AS PlusPlus Capital kasuks.

Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.

6. Välja mõista R. I.-lt viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni AS PlusPlus Capital kasuks.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse

teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

Nõude aluseks on XXX ja kostja vahel 10.03.2023 ja 18.02.2024 sõlmitud lepingud, millega

kohustus XXX pakkuma kostjale sideteenust numbritele XXX ja XXX ning kostja kohustus

tasuma saadud sideteenuste eest. Kostja ei tasunud arveid. XXX luges lepingu üles öelduks

alates 14.05.2024. Kostja ei reageerinud XXX nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus

ning XXX loovutas 26.07.2024 nõude koos kõrvalnõuetega Kostja vastu Hagejale. Nõude

loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult.

Kohus edastas kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi materjalid 28.04.2025 kohtu

infosüsteemi kaudu ja e-postiga aadressile XXX ja XXX. Kuivõrd kostja ei avanud käesoleva

menetluse materjale kohtuinfosüsteemis, siis edastas kohus käesoleva kohtuasja materjalid

kostjale Ametlike Teadeannete kaudu. Kohus avaldas teadeande 28.04.2025, seega saabus

kostjal hagile vastamise tähtaeg 03.06.2025. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et

kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi

rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (03.06.2025) ei vastanud ega esitanud

vastuväiteid.

Kohus edastas 20.06.2025 hagi täienduse kostjale Ametlike Teadannete kaudu 19.07.2025

(kätte toimetatuks lugemine). Kostjal tuli esitada vastus hiljemalt 08.08.2025. Kostja kohtu

poolt määratud tähtajaks ei ole vastanud ega esitanud ka vastuväidet.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt

arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu

100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja

õigusabikulu 427 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

Kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk 20

euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude

hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis

juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu

kiiremenetluse kulud 20 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072

asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid

ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes

kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks

mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat

ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on

erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi

koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja

lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja

sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud

juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide

komplekteerimisele lugeda ühte (2) tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot

tund käibemaksuga peab kohus põhjendatuks.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 244 eurot

käibemaksuta.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 364 (100+20+244) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 364 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

kohtunik