3-25-2760/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

09.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2760

Haldusasi

Infragreen OÜ ja Lodjakoda OÜ kaebus riigihangete

vaidlustuskomisjoni 11.08.2025 otsuse nr 167-25/295085

tühistamiseks ning nõudes jätta jõusse hankija 02.07.2025

otsus ühispakkujate Infragreen OÜ ja Lodjakoda OÜ

kvalifitseerimise kohta

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ BauEst, esindaja

vandeadvokaat Taivo Ruus

Vastustaja (hankija) – Transpordiamet, esindaja Ene

Lillipuu

Kolmandad isikud (kaebuse kohtusse esitajad) –

ühispakkujad Infrageen OÜ ja Lodjakoda OÜ, volitatud

esindajad vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-2760 menetlus.

2. Tühistada Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 11.08.2025 otsus vaidlustusasjas nr

167-25/295085.

3. Tagastada Infrageen OÜ-le ja Lodjakoda OÜ-le kaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv summas 640 eurot.

4. Mõista Transpordiametilt OÜ BauEst kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud

lepingulise esindaja kulud summas 2100 eurot (käibemaksuta).

5. Mõista Transpordiametilt OÜ BauEst kasuks välja kohtumenetluses kantud

lepingulise esindaja kulud summas 1021,25 eurot (käibemaksuta).

6. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1 ja lg 2, §

155 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet (hankija) avaldas 12.05.2025 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Eesti Värava kanali hooldussüvendus-tööd“

(viitenumber 295085) (riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke

alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, s.o 09.06.2025 esitasid pakkumuse neli

pakkujat, nende hulgas OÜ BauEst ja ühispakkujad Infragreen OÜ ja Lodjakoda OÜ.

2. Hankija tunnistas 02.07.2025 korraldusega nr 1.3-1/25/0340 kõik pakkumused

vastavaks ning edukaks ühispakkujate Infragreen OÜ ja Lodjakoda OÜ pakkumuse. Hankija

02.07.2025 protokollise otsusega kvalifitseeriti ühispakkujad Infragreen OÜ ja Lodjakoda OÜ.

3. OÜ BauEst (vaidlustaja) esitas 11.07.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse hankija otsustele kvalifitseerida ühispakkujad Infragreen OÜ ja Lodjakoda OÜ

(ühiselt kolmas isik) ning tunnistada kolmanda isiku pakkumus edukaks.

4. VAKO rahuldas 11.08.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 167-25/295085 vaidlustaja

vaidlustuse osaliselt ja tunnistas kehtetuks Transpordiameti otsuse ühispakkujate Infragreen

OÜ ja Lodjakoda OÜ kvalifitseerimise kohta ning jättis rahuldamata vaidlustuse kolmanda

isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.

5. Ühispakkujad Infragreen OÜ ja Lodjakoda OÜ esitasid 21.08.2025 Tallinna

Halduskohtule kaebuse, milles paluvad tühistada VAKO 11.08.2025 otsus nr 167-25/295085 ja

jätta jõusse hankija 02.07.2025 otsus ühispakkujate Infragreen OÜ ja Lodjakoda OÜ

kvalifitseerimise kohta.

6. Hankija otsustas 29.08.2025 korraldusega nr 1.3-1/25/0413 tunnistada kehtetuks

02.07.2025 otsuse, kuivõrd hankijale sai vaidlustusmenetluses teatavaks, et referentslepingut,

millele tuginedes kvalifitseeriti edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujad ei ole

Infrageen OÜ täitnud üksinda, vaid teise ühispakkujaga ühiselt ja hankija sai referentsilepingu

tellijalt kinnituse, et Infrageen OÜ ei ole seda täitnud kvalifitseerimiseks piisavas mahus,

mistõttu ei ole 02.07.2025 korraldus, millega edukaks tunnistatud ühispakkujad kvalifitseeriti,

õiguspärane (p 1). Hankija otsustas jätta edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujad

Infrageen OÜ ja Lodjakoda OÜ kvalifitseerimata, kuna ühispakkujad ei vasta

kvalifitseerimistingimustele (p 2), tunnistada edukaks pakkujaks BRG Grupp OÜ pakkumus

( p 3) ja jätta edukaks pakkujaks tunnistatud pakkuja kõrvaldamata ja kvalifitseeriti edukaks

tunnistatud pakkuja.

7. Kohus küsis oma 03.09.2025 määruses menetlusosaliste seisukohta menetluse jätkamise

kohta tekkinud õiguslikus olukorras.

8. Hankija oli seisukohal, et menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 5 alusel lõpetada või

alternatiivselt tuvastada VAKO otsuse õiguspärasus. Nimetatu ei muuda aga õigusi ega

kohustusi, kuna hankija on teinud uued otsused, mille vaidlustamiseks näeb RHS ette esmase

õiguskaitse tee VAKO-s. Sellises olukorras ei ole võimalik saavutada kaebuse algset eesmärki,

sest kohus ei saa jätta jõusse kehtetuks tunnistatud haldusakti. Kaebaja nõustus menetluse

lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna vastustaja on oma 29.08.2025 korraldusega

tunnistanud kehtetuks kolmandate isikute kvalifitseerimise otsuse. Kolmandad isikud leidsid, et

menetlust haldusasjas tuleb jätkata. Kolmandate isikute eesmärk on sõlmida hankeleping ja

menetluse jätkamine on vajalik et saada kohtu seisukoht, kuidas kohaldada Euroopa Kohtu

praktikat. Poolte põhiline vaidlusküsimus on selles, kas ühispakkuja on Enefit Power OÜ-ga

sõlmitud lepingu täitmisel tõhusalt ja konkreetselt osalenud (C-387/14 p 62-65 mõttes) ning

sellest lähtuvalt, kas nad täidavad hankes nõutud tingimust. Olukorras, kus on olemas

jõustunud VAKO otsus, on äärmiselt ebatõenäoline, et samade asjaolude pinnal teeb VAKO

teistsuguse otsuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud.

10. Hankija tunnistas oma 29.08.2025 korraldusega nr 1.3-1/25/0413 kehtetuks 02.07.2025

otsuse, sh otsus p 1.1, millega otsustati kolmandad isikud kvalifitseerida. Nimetatud otsuse

vaidlustamiseks pöördus kaebaja VAKO poole ja VAKO tegi otsuse, millega otsustas

vaidlustuse rahuldada. Seega esineb HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alus menetluse

lõpetamiseks.

11. HKMS § 152 lg-st 2 tulenevalt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste

2(4)

kaitseks. Kaebaja on oma 08.09.2025 vastuses kohtunõudele taotlenud menetluse lõpetamist, st

kinnitanud, et menetluse jätkamine tema õiguste kaitseks vajalik ei ole.

12. Kohtu hinnangul ei ole menetluse jätkamine käesolevas asjas vajalik ka kolmanda isiku

õiguste kaitseks, kuivõrd kohus ei saa tuvastada kehtetuks tunnistatud otsuse õiguspärasust.

Hankija on praegusel juhul tühistanud kolmanda isiku jaoks soodsa haldusakti ning kolmandal

isikul on õigus vaidlustada nimetatud haldusakt VAKO-s. Kuivõrd vaidluse lahendamiseks on

ette nähtud kohustuslik menetlus VAKO-s, siis ei saa kohus käesoleva menetluse raames

menetleda 29.08.2025 otsuse õiguspärasusega seonduvaid küsimusi. Kolmas isik saab

pöörduda VAKO poole ning esitada kõik asjakohased argumendid, miks ta leiab, et otsus ei ole

õiguspärane. Kolmanda isiku õigusi rikub praegusel juhul hankija 29.08.2025 otsustus ning

vaidluse jätkamine käesolevas asjas ei muudaks kolmandate isikute jaoks midagi.

13. Eeltoodut arvesse võttes lõpetab kohus haldusasja nr 3-25-2760 menetluse HKMS § 152 lg

1 p 4 alusel. Menetluse lõpetamise korral ei ole lubatud esitada kohtule uuesti kaebust sama

nõudega samal alusel (HKMS § 43 lg 1 p 2).

14. Riigikohus on oma praktikas (RKHKm 09.06.2021, nr 3-3-1-38-11 p-d 9 ja 10) selgitanud,

et hankeasja menetluse lõpetamise korral või hankija otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb

tühistada ka asjas tehtud VAKO otsus, et tagada õigusselgus ja kõrvaldada asja kohta tehtud

lahendid, mis võiksid jääda menetlusosaliste vahelisi õigussuhteid mõjutama. Seetõttu tühistab

kohus menetluse lõpetamise tõttu ka VAKO 11.08.2025 otsuse nr 167-25/295085.

15. Kaebaja on palunud mõista hankijalt välja menetluskulud summas 1021 eurot

(käibemaksuta) vastavalt lisatud õigusabikulude arvele ja sealt nähtuvale töötundide arvule

4,75 tunni ulatuses. Vastustaja ei ole vaielnud vastu menetluse lõpetamisele käesolevas asjas,

kuid on palunud jätta menetluskulud kaebaja kanda.

16. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab menetluskukud vastustaja, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 aluse, välja arvatud, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine või haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse

esitamisest. RHS § 198 lg 51 reguleerib vaidlustusmenetluses kantud esindajakulude jaotust

olukorras, kus vaidlustus jääb läbi vaatamata. Säte näeb ette, et kui vaidlustusmenetlus lõpeb

RHS § 197 lg 1 p 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke otsuse või

menetluse kehtetuks või vaidlustaja väidetava õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab

vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või

tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus

ulatuses, välja arvatud, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine

või kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Viidatud norme silmas pidades on

oluline, kas vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamise tingis kaebuse/vaidlustuse esitamine.

17. Kohtupraktikas on leitud, et HKMS § 108 lg 6 kohaldamise seisukohast ei ole piisav

üksnes kaebuse esitamise fakt, vaid oluline on ka, kas kaebuses esitatud põhjendused võisid

tingida kohtumenetluse ajal vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise (nt menetluse

lõpetamise või haldusakti kehtetuks tunnistamisena). Olulised on kaebuses toodud põhjendused

ja asjaolu, kas need põhjendused veensid vastustajat kohtumenetluses haldusakti kehtetuks

tunnistama (TlnRgKm 3-23-1619, p 16). Vastustaja ei peaks HKMS § 108 lg 6 alusel kandma

menetluskulusid, kui kaebuses märgitud eesmärgi saavutamine kohtumenetluse ajal ei olnud

seotud kaebuse esitamisega, vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast

kaebusega halduskohtusse pöördumist. Seega eeldab HKMS § 108 lg 6 kohaldamine, et

vastustaja on oma tegevusega kaebuse sisuliselt õigeks võtnud (lahend asjas 3-21-1733, p 15).

18. Kohtu hinnangul on alust arvata, et 29.08.2025 otsuse tegemine on praegusel juhul

ajendatud kaebuse esitamisest. Sellele on vastustaja otsuses ka otseselt viidanud selgitades, et

kontrollis menetluses uuesti üle kolmanda isiku poolt oma kvalifikatsiooni tõendamiseks

3(4)

esitatud dokumendid. Seega ei saa kohtu hinnangul olla mõistlikku vaidlust selles, et

vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine on tingitud selle vaidlustamisest. Seega esineb

kohtu hinnangul alus lähtuda menetluskulude jaotamisel HKMS § 108 lg-st 6.

19. Kaebaja on vaidlustusmenetluses tasunud riigilõivu 640 eurot ning kandnud

menetluskulusid summas 3171,25 eurot käibemaksuta. Kuna VAKO jättis vaidlustuse osaliselt

rahuldamata ja leidis, et kulud on osaliselt ülemäärased, mõistis VAKO kaebaja kasuks

vastustajalt välja riigilõivu summas 640 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 2100 eurot

käibemaksuta. Kohus leiab, et kulutused õigusabile vaidlustusmenetluses summas 2100 eurot

on mõistlikud ja põhjendatud. Kohus nõustub VAKO-ga, et arvestades asja keerukust ja

materjalide mahtu olid kaebaja lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suured. Kohus

nõustub, et mõistlikud kulutused on 10 töötunni ulatuses, mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja

kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 2100 eurot (käibemaksuta) ja need

tuleb hankijalt kaebaja kasuks välja mõista.

20. Kaebaja on tasunud vaidlustust esitades riigilõivu 640 eurot. RHS § 198 lg 51 ei käsitle

vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu menetluskuluna, mis tuleb hankijalt välja mõista.

Kujunenud menetluslikus olukorras, kus hankija on hankemenetluse ise kehtetuks tunnistanud,

tuleb RHS § 198 lg-st 7 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p-st 5 lähtuvalt vaidlustuse

esitamisel tasutud riigilõiv tagastada. Kuna tegemist ei ole kohtu võetava riigilõivuga, ei ole

kohus pädev otsustama vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, vaid sellekohane

taotlus tuleb vastavalt RLS § 12 lg-le 1 esitada riigilõivu võtjale (RLS § 13).

21. RHS § 198 lg 8 sätestab, et kui vaidlustusmenetluses osaleb kolmas isik, mõistab

vaidlustuskomisjon kolmanda isiku poolt vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva

eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud kolmandale isikule välja tema poole vastaspoolelt

samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda

isiku poolt tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud kolmanda

isiku enda kanda. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema

poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama,

jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Kuivõrd hankija tunnistas menetluses

kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti kehtetuks siis jäävad kolmanda isiku poolt vaidlustus- ja

kohtumenetluses kantud lepingulise esindaja, kui kaebaja vastaspoole kulutused tema enda

kanda.

22. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, kui kohus

lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega tuleb kolmandale isikule tagastada

kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 640 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

4(4)