2-25-105587/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.09.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-105587

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi E K vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

3851,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

PLACET GROUP OÜ (registrikood:

11198910; asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, 10120

TALLINN)

Hageja lepinguline esindaja: D K (e-post: xxx)

Kostja: E K (isikukood xxx; aadress xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt E K hageja Placet Group OÜ kasuks välja krediidikonto lepingust nr

xxx tulenev põhivõlgnevus 2930 eurot ning intress 53,93 eurot.

3. Mõista kostjalt E K hageja Placet Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuse

tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.05.2025

kuni põhivõlgnevuse 2930 euro tasumiseni.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta kõik menetluskulud E K kanda.

7. Mõista kostjalt E K hageja Placet Group OÜ menetluskulu summas 455 eurot.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

2-25-105587

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on PLACET GROUP OÜ hagi E K vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja PLACET GROUP OÜ 11.07.2024 krediidikonto

lepingu nr xxx, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1200 eurot. 12.07.2024 sõlmiti

krediidikonto lepingu nr xxx muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti

3000 euroni. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga.

Krediidikonto lepingu nr xxx sõlmimisel oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks

48,08%, intressimäär aastas 40% ja 0,11% päevas.

Vastavalt 12.07.2024 sõlmitud krediidikonto nr xxx lepingu muutmise kokkuleppele oli

lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 47%, intressimäär aastas 39,23% ja 0,11% päevas.

Lepingu nr xxx kohaselt kaasneb maksete hilinemisega krediidiandja õigus nõuda viivist

iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Viivise määr on 0,021% põhisummalt iga

laenu tagastamisega viivitatud päeva eest.

3. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja

omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste

kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest

andmebaasidest.

4. Lepingu nr xxx alusel teostas krediidiandja kostjale väljamakseid summas kokku 3000

eurot.

Krediidilepingu nr xxx alusel oli kostja viivituses oktoobri, novembri, detsembri, jaanuari

ja veebruarikuu osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei

tagastanud kogu saadud laenu ning krediidiandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi,

2-25-105587

millest on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest

võlgnevus likvideerida.

Kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus 15.12.2024, milles kostjale oli antud

täiendav tähtaeg kuni 29.12.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei

tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 25.02.2025 üles. Ülesütlemisavaldus edastati

krediidikonto taotluses märgitud e-postile.

5. Kostja teostas krediidikonto lepingu xxx alusel tagasimakse summas 70 eurot. Hageja

luges teostatud makse arvelt tasutuks 60 euro ulatuses põhiosa, 5 euro ulatuses intresse ja

5 euro ulatuses sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud

tagastamata krediidiandjale põhiosa 2940 eurot (3000 – 60).

6. Tasumata intress on 527,27 eurot, mis koosneb oktoobri intressimaksest summas 57,12

eurot, novembri intressimaksest summas 101,35 eurot, detsembri intressimaksest summas

98,08 eurot, jaanuari intressimaksest summas 100,39 eurot, veebruari intressimaksest

summas 96,25 eurot ja intressimaksest kuni 24.02.2025 summas 74,08 eurot.

Hageja arvestas intressi alates võlgnevuse tekkimise järgnevast päevast, s.o 12.09.2024

arvestades põhiosa jääki kuni 24.02.2025 (perioodis intressipäevi kokku 166),

intressimääraga 0,11% päevas.

7. Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 26.11.2024 kostja e-postile: xxx edastatud

meeldetuletuse eest võlgnevuse sissenõudmise kulud summas kokku 5 eurot. Varasem

tasuta meeldetuletuskiri oli edastatud kostja e-posti aadressile 15.11.2024.

8. Hageja arvestas viivist alates ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26.02.2025,

põhivõlgnevuselt 2940 eurot kuni 20.05.2025 (perioodis viivitatud päevi kokku 84),

viivisemäär 0,021% päevas). 20.05.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 51,86

eurot.

9. Lisaks sellele hageja taotleb edasiulatuva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt VÕS §

113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 21.05.2025 kuni selle tasumiseni.

10. Hageja esitas alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

Krediidikonto lepingu alusel teostas hageja väljamakseid summas kokku 3000 eurot.

Kostja teostas lepingu alusel tagasimakse summas 70 eurot. Eeltoodust tulenevalt kostja

poolt on jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 3 000 – 70 = 2930 eurot.

Hageja arvestas tasumata intressi põhiosa jäägilt alates 12.07.2024 kuni 24.02.2025.

Intressi suurus 24.02.2025 seisuga on 53,93 eurot.

Lisaks sellele hageja nõudis edasiulatuva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt, s.o

2930 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 21.05.2025 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

Hageja teatas, et alternatiivse nõude arvestus ei mõjuta krediidilepingu xxx ülesütlemist.

Kohtu seisukoht

2-25-105587

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud TsMS § 326 lg 1

alusel 14.08.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi

põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

12. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse

nõude osas tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused

13. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled lepingu nr xxx, mille alusel võimaldati

kostjale laenulimiiti 1200 eurot. 12.07.2024 sõlmiti krediidikonto lepingu nr xxx

muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 3000 euroni. Kostja pidi

tasuma hagejale krediidi eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et

kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.

Kohtu hinnangul vastab leping nr xxx ja selle muutmise kokkulepe tarbijakrediidilepingu

tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos

olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning

krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja

§ 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1)

ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

14. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

2-25-105587

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis hageja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste

suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust ning avalikest andmebaasidest nähtuvast.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole

piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul hageja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud

sellele, et hageja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja

jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

15. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS

§ 4034 lg-t 6.

16. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

2-25-105587

17. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et

algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

palus alternatiivselt mõista kostjalt välja:

-

põhivõlgnevuse 2930 eurot;

-

intressi 53,93 eurot;

-

edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 21.05.2025 kuni põhivõlgnevuse rahuldamiseni.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.

18. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2)

täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja

täiendava tähtaja määramine.

19. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu,

haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24).

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo

05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja

29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).

20. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai 3000 eurot laenu ning on kohustuste katteks

tagasimakseid 70 euro ulatuses. Seega kostja põhivõlg on 2930 eurot.

21. VÕS § 94 sätestatud intressimäära kohaselt kogunes intress kuni laenulepingu

ülesütlemiseni kokku summas 53,93 eurot. Intressi nõue on VÕS § 397 lg 1 kohaselt

põhjendatud.

22. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist lepingust tulenevalt põhivõlgnevuselt summas 2930

eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.05.2025 kuni põhinõude

rahuldamiseni. Hageja nõue on TsMS § 367 alusel põhjendatud.

23. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi esemest ning rahuldab hageja alternatiivse

nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja:

-

põhivõlgnevuse 2930 eurot;

-

intressi 53,93 eurot;

-

edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 21.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

2-25-105587

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

25. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulu 150

eurot. Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

Kohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lõige 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga

seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. TsMS § 175

lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse

üksnes sõidukulud. See tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei hüvitata

esindajakulusid.

Kohus leiab, et taotletavad õigusabikulud 150 eurot ei ole põhjendatud. Hageja ei ole

esitanud kohtule menetluskulusid tõendavaid dokumente. Hagiavaldusest ei tulene, et

hageja lepinguline esindaja esindaks hagejat mõne õigusbüroo kaudu. Seega loeb kohus,

et lepinguline esindaja on hageja töötaja ja õigusabikulud 150 eurot hüvitamisele ei kuulu.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 455 eurot.

26. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3

kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik