3-25-2027/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2027

Määruse kuupäev

9. september 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva

laste kasvatamise tuvastamiseks

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja nr 3-25-2027 menetlus.

2. Tagastada kaebajale enam tasutud riigilõiv 20 eurot.

3. Asendada kohtumääruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 26. aprillil 2025 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse pensioni

määramiseks alates 26. oktoobrist 2025. Kaebaja taotles kolme lapse kasvatamise eest

soodustingimustel vanaduspensioni ja pensionistaaži/lisa. Avalduse kohaselt ei ole teise

lapsevanema nõusolekut kolme lapse pensionistaaži arvestamiseks vaja, kuna teine vanem

lapsendas ühe lapse 12-aastaselt ning ei oma seega soodusõigust kolme lapse kasvatamise eest

vähemalt kaheksa aastat. Ta ei ole ka lapse bioloogiline isa.

2. SKA vastas 18. juuni 2025. a kirjaga kaebajale, et on tema avalduse kätte saanud ja

menetlusse võtnud. Soodustingimustel vanaduspensioni määramise ja laste kasvatamise eest

pensionilisa arvestamisel võtab SKA aluseks rahvastikuregistris olevad andmed.

Rahvastikuregistrisse on kõigi kolme lapse isana märgitud sama isik. Registris olevate

andmete alusel on ka laste isal õigus soodustingimustel pensionile ning pensionistaaži ja -lisa

arvestamiseks pensioniõigusliku staaži hulka. Kui samade laste suhtes on kahel vanemal õigus

taotleda soodustingimustel vanaduspensioni ning pensionistaaži ja -lisa laste kasvatamise eest,

siis lepivad õigustatud isikud kokku selles, kes seda õigust kasutavad. Kui kokkulepet ei

saavutata, jaotatakse need aastad, mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile

enne vanaduspensioniikka jõudmist, õigustatud isikute vahel võrdselt. Samuti jaotatakse

3-25-2027

nõusoleku puudumisel laste kasvatamise eest saadav pensionistaaž ja -lisa võrdselt mõlema

vanema vahel. Teise vanema nõusolekuta on kaebajal õigus jääda soodustingimustel

vanaduspensionile pool aastat enne vanaduspensioniiga, s.o alates 26. aprillist 2026.

Pensioniõiguslikku staaži ja -lisa laste kasvatamise eest arvestatakse teise vanema nõusoleku

puudumisel 50% ulatuses. Kaebaja 18. juunil 2025 esitatud avaldusel kinnitab kolmas isik, et

on lapse isa ja avaldab soovi kanda ennast isana lapse sünniakti. Avaldus on allkirjastatud nii

kaebaja kui lapse isa poolt. Võttes aluseks rahvastikuregistris olevad andmed ja eelkirjeldatud

avalduse, siis on nii kaebajal kui ka kolmandal isikul õigus soodustingimustel

vanaduspensionile ning pensionistaažile ja -lisale laste kasvatamise eest. SKA palus kaebajal

teada anda, kas ta esitab teise vanema nõusoleku või esitab uue avalduse pensionile jäämiseks

alates 26. aprillist 2026.

3. Kaebaja teatas 18. juuni 2025. a vastusega SKA-le, et peab ilmselt pöörduma

halduskohtusse.

4. Kaebaja esitas 18. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ei nõustunud SKA 18.

juuni 2025. a kirjaga, millega käsitletakse teist lapsevanemat kui õigustatud isikut

soodustingimustel pensionile jäämiseks. SKA ei ole arvestanud riikliku pensionikindlustuse

seaduse § 10 lg 1 p-ga 3, mille kohaselt peab vanem olema kasvatanud vähemalt kaheksa

aastat kolme last. Kaebaja palub tunnistada, et kolmas isik on kasvatanud vähemalt kaheksa

aastat ainult kahte last, ühte last on ta kasvatanud üksnes seitse aastat ning see laps ei ole tema

bioloogiline laps. Lapse nime muudeti, kui ta oli 11-aastane. Selle lapse kasvatamine algas

siis, kui laps oli 11-aastane ning seega peaks teise vanema õigus ära langema. Kaebaja palub

teise vanemaga mitte kontakteeruda, kuid kui kohus otsustab, et SKA-l on selline õigus, siis

kaebaja lepib sellega.

5. Tartu Halduskohus jättis 5. septembri 2025. a määrusega kaebuse käiguta ning andis

kaebajale tähtaja kaebuse nõude täpsustamiseks ja seoses kolmanda isiku kaasamise

vajadusega kohtu selgitustega tutvumiseks. Kohus tõlgendas, et kaebaja soovib HKMS § 37

lg 2 p 6 alusel tuvastada, et tal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile üks aasta enne

vanaduspensioniikka jõudmist, kuna kaebaja on samade laste suhtes ainus vanem, kes

kasvatas kolme last vähemalt kaheksa aastat. Kohus palus kaebajal teatada, kas ta nõustub

kohtu tõlgendusega. Ühtlasi selgitas kohus, et kuna kohus otsustab haldusasja lahendamisel

teise isiku õiguste ja kohustuste üle, siis peab kohus asja sisuliselt menetledes selle isiku

haldusasja menetlusse kolmanda isikuna kaasama.

6. Kaebaja esitas 5. septembril 2025 avalduse, milles teatab, et peab kolmanda osapoole

kaasamisest ja temaga suhtlemisest mõttekamaks taotleda sooduspensionit alates 26. aprillist

2026 ehk pool aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist ning saada natukene vähem

pensionit.

7. Tartu Halduskohus teatas 8. septembri 2025. a kohtunõudes kaebajale, et mõistab tema

avaldust kaebusest loobumise tahteavaldusena ning selgitas loobumise tagajärgi. Kohus palus

kaebajal kohtule teatada, kas kohus on tema tahet õigesti mõistnud ning kas loobumise

tagajärjed on arusaadavad.

8. Kaebaja nõustus 8. septembri 2025.a vastuses kohtu seisukohtadega ning teatas, et mõistab

kaebusest loobumise tagajärgi ning on nendega nõus. Kaebaja märkis ka arvelduskonto

numbri, kuhu riigilõiv tagastada.

3-25-2027

KOHTU SEISUKOHT

9. HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud

lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 järgi võtab kohus

kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (HKMS §

152 lg 1 p 3). Kaebusest loobumine ei riku antud juhul vastustaja ega muude isikute õigusi.

Kohus selgitas kaebajale HKMS § 155 lg-st 4 juhindudes kaebusest loobumise tagajärgi ning

kaebaja on kohtule teatanud, et on nendest teadlik.

10. Eelnevat arvestades võtab kohus kaebusest loobumise vastu ning lõpetab HKMS § 152 lg

1 p 3 ja § 155 lg 4 esimese lause alusel haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le

2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

11. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 8

tulenevalt on kaebus riigilõivuvaba, mistõttu tuleb enam tasutud riigilõiv kaebajale HKMS §

104 lg 5 p 1 alusel tagastada.

12. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3,

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider