2-25-102904/8 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.09.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-102904

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagiavaldus XX vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

3659,21

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja EE

Kostja: XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista XX-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Swedbank AS ja kostja vahel

31.01.2017 sõlmitud väikelaen lepingust nr. x ja 10.04.2017 sõlmitud lepingu lisast tulenev

põhinõue 1678,16 eurot, intressid 267,89 eurot, viivised 1678,16 eurot, sissenõudekulud 35

eurot.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud XX kanda.

6. Välja mõista XX-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud kokku summas 902

eurot.

7. Välja mõista XX-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 05.05.2025 hagiavalduse XX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja Swedbank AS ja kostja

vahel 31.01.2017 sõlmitud väikelaen lepingust nr. x ja 10.04.2017 sõlmitud lepingu lisast

tulenev põhinõue 1678,16 eurot, intressid 267,89 eurot, viivised 1678,16 eurot, sissenõudekulud

35 eurot.

2. Hageja nõue tuleneb Swedbank AS ja kostja vahel 31.01.2017 sõlmitud väikelaen lepingust

nr. x ja 10.04.2017 sõlmitud lepingu lisast. Kostjale väljastatu laen 5500 eurot. Kostja kohustus

laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 11.ks kuupäevaks alates 11.03.2017

summas 141,07 eurot kuni viimase osamakseni 11.02.2022 summas 140,34 eurot. Lepingujärgne

krediidi kulukuse määr on 19,81% aastas ja krediidi kogukulu 8463,47 eurot. 10.04.2017

muutsid pooled lepingut, muutes üksnes igakuise tagasimakse tingimusi sõnastuses:

laenusumma tagastamise tähtpäevad ja tagastamise alguskuupäev: Iga kuu 31 kuupäev või kui

kuus on vähem päevi, siis kuu viimane kuupäev alates 30.04.2017. Kostja tasus osamakseid kuni

10.01.2019 osamakseni, mida laenuandja arvestas maksegraafikujärgsete osamaksete katteks.

Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud osamakseid alates 30.11.2017 osamaksest. Lähtudes kostja

poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas laenuandja lepingu

ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks 03.01.2018 ning

kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles laenuandja lepingu üles. 22.04.2018

loovutas laenuandja nõude hagejale. Peale loovutust on kostja tasunud hagejale 3416 eurot, mis

on arvestatud põhisumma katteks. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad

summad: 1) põhivõlgnevus: 1678,16 eurot 2) intressid: 267,89 eurot 3) viivised: 1678,16 eurot.

3. Laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja

arvelduskonto väljavõtte alusel. Samuti kasutas laenuandja kostja krediidivõimelisuse

analüüsimisel nii sisemisi kui ka pangale kättesaadavaid avalikke andmebaase, s.o Politsei- ja

Piirivalveameti register, Rahvastikuregister, Creditinfo Eesti AS ja taust.ee maksehäireregistrid,

karistusregister ja ametlikud teadaanded. Pank kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid

kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud

laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, maksehäirete

olemasolu. Pank kontrollis kostja arvelduskonto väljavõtet perioodi 30.07.2016 - 30.01.2017

kohta ja tuvastas, et kostja keskmine töötasu laenu taotlemisele eelneval viiel kuul oli 629,54

eurot neto ja kostja muud finantskohustused moodustasid konto väljavüttelt nähtuvalt 42,25

eurot kuus. Pangal ei tekkinud kahtlust kostja esitatud andmete õigsuses, kuna kostja

laenutaotlusel kajastatud sissetulek ühtis EMTA andmetega ja kostjal ei olnud ühtegi aktiivset

maksehäiret. Seega pidas pank päringutele automaatvastustena kogutud teavet ja kostja enda

poolt esitatud teavet piisavaks laenuotsuse tegemiseks. Pank arvestas kostja finantskohustusena

kostja laenutaotluses märgitud andmeid ehk 85 eurot. Kogutud andmeid analüüsides jõudis pank

järelduseni, et kostja koondreiting on aktsepteeritav, kostja on krediidivõimeline ja suuteline

tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 193,82 eurot. Kostja finantskohustused

moodustasid pärast lepingu sõlmimist kokku 31% tema igakuisest sissetulekust.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 28.05.2025 määrusega, andis kostjale 14 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude

kostjale kostja poolt avaldatud e-postiaadressile x ja luges dokumendid kättetoimetatuks

11.06.2025 juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 3 p 2. Viimane päev

hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli seega 25.06.2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust

ega muul viisil hagile reageerinud.

5. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

6. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

7. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu

tarbijakrediidilepingust. Hageja esitas kohtule kohtu poolt nõutud selgitused ja tõendid. Kohtu

hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõuetekohase hoolsusega ning järgis võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 sätestatud nõudeid. Ka

muud tehingu tühisuse alused puuduvad.

8. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava

osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

9. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2

tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

11. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt,

maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s

4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas

kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

12. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

13. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

14. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja

kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

15. Hageja on esitanud menetluskulude arvestuse 05.05.2025. Menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 455 eurot, lepingulise esindaja õigusabi tasu 427

eurot (käibemaksuga) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja taotleb menetluskulude

väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa

õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

16. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 3659,21 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 455 eurot. Seega on hagilt

tasutud riigilõiv 455 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

17. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot

kokku 427 eurot (käibemaksuga) järgmiselt: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi

ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi.

18. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud

õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud.

19. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja

tasumäär 100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks

tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga

ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Tallinna

Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et

mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud

(vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh

lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on

kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

20. Kohus leiab, et hageja tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud.

21. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide

kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, hagiavalduses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks hagiavalduse täiendamist ja kohtule seisukoha esitamist. Kohtu hinnangul on

käesolevas asjas põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 3,5 tundi, mis vastab ka

menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise

esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 425 eurot (3,5 tundi × 100 eurot

x km 22%).

22. Põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu juhindudes TsMS § 4842 ja § TsMS 172 lg

9. 23. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 902 eurot.

24. Arvestades, et kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda juhindudes TsMS

§ 162 lg 1.

25. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 902 eurot.

26. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled on menetluskuludelt

viivise väljamõistmist taotlenud.

27. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

28. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas.

29. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik