3-22-1744/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1744

Haldusasi

X. X kaebus Tallinna Vangla 02.06.2022 käskkirja nr

5-2/22/217 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika

Raiendik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.12.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.12.2023

otsus haldusasjas nr 3-22-1744 muutmata.

2. Jätta kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud riigi kanda ja

menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 10.10.2025 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-22-1744

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav X. X-i karistati Tallinna Vangla 02.06.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/217

„Kinnipeetavale X. X-ile distiplinaarkaristuse määramine“ vangistusseaduse (VangS) § 67 lg

1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks ja Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1

rikkumise eest noomitusega. Käskkirja kohaselt nõudis X. X 13.05.2022 kella 11.03 paiku

jalutuskäigult tulles, et vanemvalvur vahetaks kummikindad ära. Vanemvalvur selgitas, et

kindad on tema kaitseks ja neid kinnipeetava nõudmise peale ei vahetata. Kinnipeetav

jätkuvalt keeldus läbiotsimisest, misjärel vanemvalvur teostas X. X-ile täieliku läbiotsimise 1.

korruse laoruumis (ilma kaamerata). Kinnipeetav ütles vanemvalvurile: „Tahad näha, edaspidi

hakkad asju tegema, nagu mina ütlen“. Nii kinnipeetava allumatus seaduslikule korraldusele

kui ebaviisaka ehk ähvardava sisuga väljendi kasutamine vanemvalvuri hirmutamise

eesmärgil on vastuvõetamatu käitumine, mida ei saa aktsepteerida. Seaduslikule korraldusele

mitteallumine seab otseselt ohtu vangla julgeoleku ning võib viia uute süütegude

toimepanemiseni. Viisakusreeglite ning ühiskonnas heakskiidetud käitumisnormide kohaselt

ei kasutata ametlikus vestluses ähvardavaid väljendeid. Ametnike suhtes ebaviisakas

suhtlemine ja suhtumine ametnikesse, samuti ametnikuga vaidlemine ja korraldustest

keeldumine teiste ees annab negatiivset eeskuju teistele kinnipeetavatele.

2. X. X esitas 08.06.2022 Tallinna Vanglale vaide 02.06.2023 käskkirja tühistamiseks, mis

jäeti Tallinna Vangla 15.07.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/190-3 rahuldamata.

3. X. X esitas 16.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (hiljem täiendatud) Tallinna

Vangla 02.06.2023 käskkirja nr 5-2/22/217 tühistamiseks.

Kaebaja küll alguses keeldus läbiotsimisest, sest valvur ei vahetanud kindaid ega

desinfitseerinud käsi, kuid nõustus täieliku läbiotsimisega. Seega ei ole kaebaja tegelikult

läbiotsimisest keeldunud, vaid saavutas kokkuleppe. Väljend „Tahad näha, et edaspidi hakkad

asju tegema, nagu mina ütlen“ ei ole ähvardav. Kaebaja selgitas valvurile, et kinnaste

vahetamise ja käte desinfitseerimise nõudmisel tugines ta Justiitsministeeriumilt saadud

juhistele ja see ei olnud isiklik arvamus. Kaebaja ei ole rikkunud vangla kodukorra p-i 1.13.1.

Kaebajat on karistatud alusetult, sest kõikidest materjalidest nähtuvalt allus kaebaja ametniku

korraldusele astuda kõrvale ning läbis ka täieliku läbiotsimise protseduuri pärast seda, kui

ametnik vahetas ära kummikindad. Ebaõige on vangla seisukoht, et kaebajal ei ole õigust

nõuda ametnikult kummikinnaste vahetamist või nende desinfitseerimist ehk elementaarsete

hügieeninõuete täitmist enne tema läbiotsimist pärast teiste kinnipeetavate läbiotsimist. Isegi

kui oletada, et kaebaja oma tervise kaitseks keeldus algselt läbiotsimisest, siis sellises

olukorras kartserikaristuse määramine on ilmselgelt ebaproportsionaalne.

4. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vaidlusaluse käskkirjaga karistati kaebajat distsiplinaarkorras selle eest, et ta ei allunud pärast

jalutuskäiku vanglaametniku korraldusele läbiotsimiseks ning suhtles vanglaametnikuga

viisakusreegleid eirates. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus

vanglas“ (määrus nr 44) § 32 p 5 kohaselt on vanglasisesel saatmisel kinnipeetava

läbiotsimine kohustuslik. Kuna jalutuskäigud toimuvad selleks ettenähtud aladel väljaspool

eluosakonda, on vanglaametnikul vastavalt määruse nr 44 § 32 p-le 5 kohustus kinnipeetav

pärast jalutuskäigu lõppemist läbi otsida. Vanemvalvur JR 13.05.2022 ettekandest nr 1-22-

2(5)

3-22-1744

4479 nähtub, et 13.05.2022 kella 11.03 paiku keeldus X. X jalutuskäigult tulles läbiotsimisest.

Kaebaja on talle etteheidetava teo toime pannud ning ei nähtu selliseid asjaolusid, mis seaksid

vanglaametniku ettekandes ja täiendavates selgitustes kajastatud teabe usaldusväärsuse

kahtluse alla. Arvestades, et kaebaja viibib Tallinna Vanglas alates 28.12.2020 ning

igakordselt teostatakse jalutuskäigu järgselt kõigi kinnipeetavate läbiotsimine, ei saanud

kaebajale juba ainuüksi seetõttu jääda korraldus arusaamatuks. Kuna VangS-st ega vangla

sisekorraeeskirjast ei tulene kinnipeetavale õigust ja seaduslikku alust oma äranägemisel

valida, millal ta vanglaametniku korraldust täidab, ei ole rikkumise toimepanemise

seisukohast oluline, et kaebaja allus hiljem täielikule läbiotsimisele. Vanemvalvur JR

13.05.2022 ettekande nr 1-22-4479 kohaselt ütles kinnipeetav pärast läbiotsimist ametnikule:

„Tahad näha, edaspidi hakkad asju tegema, nagu mina ütlen“. Ilmselgelt sisaldab selline lause

üleolevat suhtumist ning on üheselt käsitatav ebaviisakusena kodukorra p 1.13.1 tähenduses.

Kaebajat ei ole karistatud ühe ja sama asja eest kaks korda. VangS § 63 ei piira mitme

distsiplinaarkaristuse määramist mitme erineva rikkumise eest. Kaebajat on karistatud selle

eest, et ta ei allunud vanglaametniku korraldusele alluda läbiotsimisele ning hiljem pärast

täielikku läbiotsimist suhtles vanglaametnikuga ebaviisakalt. Tegemist on kahe erineva

rikkumisega, mille eest võis kaebajale määrata distsiplinaarkaristuse.

Ametniku korraldus lasta ennast läbi otsida tuli kaebajal täita põhjendamatu viivituseta, mida

kaebaja ei teinud. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et tal puudub subjektiivne õigus

ametnikult enne tema läbiotsimist igakordselt kinnaste vahetamist nõuda. Kohustust enne iga

läbiotsimist kindaid vahetada (või üleüldse kindaid kanda), ei tulene ühestki õigusaktist ning

ka hügieeninõuete järgimise seisukohast ei ole vajadust pärast iga kinnipeetava riietega

läbikompamist kindaid vahetada.

5. Tallinna Halduskohus jättis 04.12.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

Distsipliinirikkumised on fikseeritud vangla teise üksuse vanemvalvuri JR 13.05.2022

ettekandega nr 1-22-4479. Distsipliinirikkumisest on kaebajat vastavalt VangS § 64 lg-le 2

informeeritud vastava teatisega, millele kaebaja oli keeldunud allkirja andmast. Kaebaja ei ole

soovinud distsipliinirikkumiste kohta selgitusi anda. Distsiplinaarmenetluse protokolliga on

võimaldatud kaebajal tutvuda 30.05.2022, mille allkirjastamisest kaebaja keeldus. Kaebajal on

olnud võimalik esitada oma vastuväiteid vaidemenetluse raames ja kaebaja on seda ka teinud.

Seega ei ole vastustaja selgitamis- ja ärakuulamiskohustust või omapoolset uurimispõhimõtet

eiranud.

Kinnipeetav on kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele,

korraldustele allumise kohustus on oluline korra tagamiseks vanglas ning nende eiramist

loetakse raskeks rikkumiseks. Vangla peabki taolistele juhtumitele reageerima, sest

sisekorraeeskirjade eiramise või korraldustele allumata jätmise puhul on tegemist vangla

üldist julgeolekut ohustava rikkumisega. Vanglateenistuse ametniku korralduse seaduslikkust

eeldatakse (kui vastupidine ei ole ilmselge) ning kinnipeetav on kohustatud talle antud

korralduse täitma sõltumata oma subjektiivsest arusaamast ja arvamusest korralduse

seaduslikkuse kohta. Rikkumist ei saanud õigustada asjaolu, et kaebaja arvates oli vaja enne

läbiotsimist kindaid vahetada.

Vangla on karistanud kaebajat kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks, arvestades

seejuures rikkumise iseloomu. Vastavalt VangS § 63 lg 1 p-le 4 võib vangla

sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada

distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Seega ei saa rikkumise

raskust arvestades asuda seisukohale, et vangla oleks teinud kaalutlusvigu ja kartserikaristus

3(5)

3-22-1744

oleks olnud ilmselgelt ebaproportsionaalne. Distsiplinaarkaristuse valikut on vaidlustatud

haldusaktis piisavalt põhjendatud.

Kirjeldatud väljendi (lause) kasutamises ei ole vaidlust. Tegemist ei olnud kahe karistuse

määramisega ühe rikkumise eest, sest viisakusreeglitele mittevastava väljendi kasutamine

toimus esimese korruse laoruumis aset leidnud täieliku läbiotsimise raames, kusjuures

esialgsest läbiotsimisest keeldumise ning hilisemalt toimunud täieliku läbiotsimise vahel oli

arvestatav ajavahemik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. X. X palub 28.12.2023 apellatsioonkaebuses (täiendatud 06.07.2025) halduskohtu otsus

tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.

Halduskohus on leidnud, et distsiplinaarsüütegu on tõendatud, kuid arusaadav ei ole, kuidas

kohus sellele järeldusele jõudis. Kaebaja ei ole tegelikult läbiotsimisest keeldunud, sest

nõustus täieliku läbiotsimisega. Samuti ei ole arusaadav, milles väljendub üldtunnustatud

viisakusreeglite järgimata jätmine. Kaebajal on õigus nõuda võimalikult nakkusohutuid

kinnipidamistingimusi nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 17 alusel.

Justiitsministeeriumi 18.02.2022 vastusest nähtub, et läbiotsimise ajal kinnaste kasutamisel ja

nende vahetamisel tuleb lähtuda hügieeni tagamise vajadusest. Samade kinnastega ei tohi läbi

otsida erinevaid kinnipeetavaid. Valvuri tegevus oli ebainimlik, ei hoolinud kaebaja tervisest

ja elust, alandas inimväärikust ja rikkus isiklikke piire, mis põhjustas kaebajale ärevust,

vaenulikkust, alandust ja hirmu.

7. Tallinna Vangla palub 19.02.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Distsiplinaarmenetlus viidi läbi ja karistused määrati õiguspäraselt. Järgitud on vormi- ja

menetlusnõudeid ning käskkiri on asjakohaselt põhjendatud. Karistused ei ole rikkumisi

arvestades ebaproportsionaalsed. Ühtegi vanglaametniku korralduse tühisuse alust ei nähtu, sh

ei saa sellist alust tuletada kaebaja esitatud Justiitsministeeriumi 18.02.2022 vastusest.

Kaebaja oli jalutusalalt tulles esimene kinnipeetav, kelle vanglaametnik oleks riiete

kompamise teel läbi otsinud, seetõttu on Justiitsministeeriumi vastuses toodud seisukohast

lähtumine ka ilmselgelt otsitud. Tõendatud on ka kaebaja teine distsipliinirikkumine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

9. Et kaebaja keeldus vanglaametniku esmase korralduse peale läbiotsimisest, pole vaidlust.

Kaebaja leiab aga, et kuna ta hiljem nõustus täieliku läbiotsimisega, siis ei oleks tohtinud teda

karistada. See seisukoht on väär. Kaebaja täieliku läbiotsimise vajaduse tõigi kaasa fakt, et

kaebaja oli keeldunud algsest läbiotsimisest. Keeldudes läbiotsimisest, keeldus kaebaja

vanglaametniku korralduse täitmisest (VangS § 67 p 1).

10. Vanglaametniku korraldus läbiotsimiseks oli seaduslik. Tegemist oli jalutuskäigult

naasvate kinnipeetavate rutiinse läbiotsimisega kompamise teel. Ükski õigusnorm ei näe ette

sellise läbiotsimisviisi puhul igakordset kinnaste vahetust või käte desinfitseerimist. Kas ja

millal kindaid vahetada, on vanglaametniku otsus, mis sõltub ennekõike läbiotsimise viisist ja

konkreetsest olukorrast, nagu kaebajale on asjast nähtuvalt vangla poolt ka korduvalt

selgitatud. Justiitsministeeriumi ametniku arvamus selles küsimuses (dtl 115) ei ole määrav

ning selles ei ole ka viidatud ühelegi õigusnormile, millele viidatud arvamus võiks tugineda.

4(5)

3-22-1744

Kohustus vahetada kindaid pärast iga kinnipeetava läbiotsimist kompamise teel ei tulene ka

kaebaja 06.07.2025 menetlusdokumendis tsiteeritud õigusaktidest. Kaebaja ei ole väitnud ega

tõendanud, et ebahügieenilise läbiotsimisega oleks ohtu seatud tema tervis. Vanglaametniku

seadusliku korralduse täitmata jätmise eest määratud 3-päevane kartserikaristus oli

proportsionaalne, arvestades, et 03.02.2022 oli kaebajale juba määratud noomitus samalaadse

rikkumise eest ning teiste VangS § 63 lg-s 1 sätestatud karistuste kohaldamine ei oleks

vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud erinevatel põhjustel olnud tulemuslik.

11. Kaebaja ei vaidle, et ütles vanglaametnikule: „tahad näha, edaspidi hakkad asju tegema,

nagu mina ütlen“. Tegemist on ilmselge vanglaametnikule suunatud ebaviisakuse ja üleoleva

suhtumise väljendusega, mis Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 kohaselt on keelatud.

Karistusena noomituse määramine sellisele rikkumisele oli proportsionaalne. Kaebajat

karistati kahe erineva distsipliinirikkumise eest.

12. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud jäävad riigi kanda

(HKMS § 118 lg 3) ja muud menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 108 lg 1

ja § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)