2-24-137078/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. september 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-137078

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi Y.L-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2699 eurot ja 48 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, Tallinn), lepinguline esindaja: Anzhela

Ternikova (e-post XXX)

Kostja: Y.L (isikukood XXX, tegelik elu-/viibimiskoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi Y.L-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Saata otsus kostja teadaolevale e-posti

aadressile. Toimetada otsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Pärnu Maakohtu 06.01.2025 määrusega anti nõue Y.L-i vastu üle menetlemiseks

esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

2. B2 Impact OÜ esitas 15.01.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse Y.L-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. 15.01.2025 määrusega edastati kohtualluvuse järgi asi

lahendamiseks Tartu Maakohtule.

3. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1874,51 eurot, intressi 227,72

eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, kuni 15.01.2025 sissenõutavaks muutunud viivise

353,24 eurot ning edasiulatuva viivise alates 16.01.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS §

113 teises lauses ettenähtud määras.

Hageja nõue tuleneb IPF Digital AS ja kostja vahel sõlmitud järgmistest lepingutest: 1)

17.08.2017 krediidikonto lepingu nr 3186039, millega võimaldati kostjale limiiti kuni 1250

eurot; 2) 26.10.2017 krediidikonto lepingu nr 3255430, millega suurendati limiiti kuni

1500 eurot; 3) 09.05.2018 krediidikonto lepingu nr 3507902, millega suurendati limiiti

kuni 1800 eurot; 4) 09.02.2019 krediidikonto lepingu nr 4257381-1, millega suurendati

limiiti kuni 2000 eurot. Kuivõrd kostja jättis tasumata osamaksed, saatis IPF Digital AS

27.06.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, seega ütles

krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 17.07.2024. Krediidiandja loovutas kostja

vastu nõude hagejale 17.07.2024.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 27.02.2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente

kätte toimetada kohtule teadaoleval kostja aadressil ega kostja sidevahendite andmeid

kasutades.

Eesti Töötukassa vastuse kohaselt on kostja aadress 27.05.2023 seisuga XXX, XXX ning

e-posti aadress 08.02.2011 seisuga XXX. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohaselt on

kostja elukohaks märgitud XXX, XXX, seisuga 26.01.2024. Täpsemad andmed isiku elu-

ja viibimiskoha osas puuduvad.

Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite

andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni.

Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus hagimaterjalid

ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale

hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.05.2025 ning luges menetlusdokumendid kostjale

kättetoimetatuks 29.05.2025, s.o 15 päeva möödumisel. Viimane päev hagile kirjaliku

vastuse esitamiseks oli 18.06.2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil

hagile reageerinud.

5. Kohus andis 19. augusti 2025 selgitusmääruses hagejale tähtaja esitada täiendavaid

tõendeid ja asjaolusid krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohta ja/või tegi ettepaneku esitada nõude ümberarvestus vastavalt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 4034 lg-le 7.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on tsiviilasja

menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt

seaduses sätestatule.

7. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist

tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS §

4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste

rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C 679/18,

OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus kohtuasjas nr

2-21-13098, p-d 13, 25).

8. Hageja märgib 22. augusti 2025 vastuses, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping

16.08.2017 tunduvalt varem, kui Riigikohus oma seisukohti väljendama hakkas ja puudub

alus kahelda, et sellel ajal tegutses krediidiandja laenu väljastamisel seadusega sätestatust

ja sisereeglitest tulenevalt.

Kohus selgitab, et krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 01.01.2007 kehtivas

krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis. VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku

laenamise põhimõtted kehtivad alates 21.03.2016. Krediidiandjate ja vahendajate seadus

(KAVS) jõustus 29.03.2015 ning osaliselt 21.03.2016. Seega kehtisid kõik nõuded

vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmiseks kostjaga lepingute sõlmimisel ja nende

järgmine oli krediidiandjale kohustuslik.

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja

hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva

krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi

tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma

vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus

kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu

tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse

suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka

KAVS § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab

asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes

tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-

te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb

seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et

kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu

24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal

(hagejal).

17.08.2017 lepingu osas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta hageja

märkinud laenutaotluse ja pensioniregistri andmed. Taotluse kohaselt oli kostja sissetulek

1100 eurot, majapidamiskulud 400 eurot, ülalpeetavad 0, töökoht XXX. Pensioniregistri

kohaselt on keskmine sissetulek 2000, ülalpeetavad 0, esitatud sissetulek 2000, keskmised

kulud 550, keskmine rahandus 0, kinnitatud sissetulek 882, sissetulek kasutatud

programmis 2000. Creditinfo andmebaasi päringu vastusest ei olnud kostja kohta avaldatud

aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid.

26.10.2017 lepingu osas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta hageja

märkinud laenutaotluse andmed, s.o sissetulek 1100 eurot, majapidamiskulud 400 eurot,

finantskohustused 123 eurot, ülalpeetavad 0, töökoht XXX. Creditinfo andmebaasi päringu

vastusest ei olnud kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke

teadaandeid.

09.05.2018 lepingu osas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta hageja

märkinud laenutaotluse andmed, s.o sissetulek 1100 eurot (kinnitatud sissetulek

Pensioniregistri andmete alusel 707,80 eurot), majapidamiskulud 400 eurot,

finantskohustused 123 eurot, ülalpeetavad 0, töökoht XXX. Isikutuvastus on tehtud

telefoni teel. Creditinfo andmebaasi päringu vastusest ei olnud kostja kohta avaldatud

aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid.

09.02.2019 lepingu osas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta hageja

märkinud laenutaotluse andmed, s.o sissetulek 1100 eurot (kinnitatud sissetulek

Pensioniregistri andmete alusel 1233,39 eurot), majapidamiskulud 250 eurot,

finantskohustused 300 eurot, ülalpeetavad 0, töökoht XXX. Pensioniregistri kohaselt on

keskmine sissetulek 1100 eurot, ülalpeetavad 0, esitatud sissetulek 1100, keskmised kulud

250, keskmine rahandus 300, kinnitatud sissetulek 1233, sissetulek kasutatud programmis

1100. Creditinfo andmebaasi päringu vastusest ei olnud kostja kohta avaldatud aktiivseid

maksehäireid ega ametlikke teadaandeid.

Hageja on veendunud, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Pensionikeskusest saadavad andmed on piisavad, et saada ülevaade kostja sissetulekust ja

kostja poolt teatatud andmed kohustuste kohta on piisavad analüüsimaks kostja kohustusi,

kuivõrd kostjal kui laenusaajal lasub kohustus esitada tõeseid andmeid enda kohustuste jms

kohta. Krediidiinfost saadavad andmed võimaldavad krediidiandjal kontrollida

laenutaotleja maksekäitumist reaalajal.

Riigikohus on 24. novembri 2023. a lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning

muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5) (vt

Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute

sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet

krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohtu

hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks

lugeda piisavaks vaid kostja enda avaldatut ning päringute tulemusi (nt pensioniregister,

krediidiinfo). Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021

otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Käesolevalt ei nähtu, et laenuandja oleks kostja

kohustusi üldse mingil viisil kontrollinud. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2

tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe

kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel

tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4

kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo

31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

Kohtu hinnangul ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest enne krediidi

väljastamist ei kontrollinud krediidiandja teavet kostja kohustuste ja regulaarsete kulude

kohta. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud

vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

11. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude

maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja teinud kostja arvelduskontole väljamakseid

perioodil 20.08.2017 kuni 28.06.2023 kogusummas 12 477,86 eurot. Hageja märgib 22.

augusti 2025 täpsustusest, et ei saa ümberarvestuse esitamise kohtunõuet täita, kuivõrd

juhul, kui kohus siiski leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud, tuleb lugeda nõue tasutuks.

Kuivõrd kohus on seisukohal, et laenu andmisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, tuleb eeltoodut arvestades lugeda kogu nõue tasutuks. Kostja ei ole seega oma

kohustust rikkunud. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

12. Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale

kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht muul

viisil (vt põhjendava osa punkti 4), peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale

kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole

menetluses osalenud, ei saa tal olla hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik