Legislator Case Law & Legislation
2-24-132005/7 AI generated

2-24-132005/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-132005/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt J O hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja xxx ja J O vahel 23.01.2024 sõlmitud ostulimiit lepingust nr. xxx-1 tulenev võlgnevus 500 €, viivised

Legislator headnote

AI generated

2-24-132005/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: xxx-1 tulenev võlgnevus 500 €, viivised

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. september 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-132005

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi

J O vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

789,96 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood:

11919806 lepinguline esindaja: T I, e-post: xxx

Kostja: J O, isikukood: xxx

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt J O hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja xxx ja J O vahel

23.01.2024 sõlmitud ostulimiit lepingust nr. xxx-1 tulenev võlgnevus 500 €, viivised

156,30 €, sissenõudekulud 15 € ning viivis põhinõudelt 500 € kuni põhinõude 500 € jäägi

täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% aastas, alates 06.06.2025.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt J O hageja AS PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena 509

eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb J Ol tasuda AS-ile PlusPlus Capital alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Kostja ja xxx (registrikood xxx; xxx) sõlmisid 23.01.2024 ostulimiitlepingu nr. xxx-1

(Leping), mille kohaselt võimaldas XXX kostjale ostulimiidi 500,00 € kasutamist, et osta

kaupu edaspidi xxx kuuluvates xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx kauplustes maksepäeva

edasi lükates. xxx ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes xxx sooritatud

jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses. Kostja kohustus jooksva kuu

ostude eest tasuma arvega järgmise kuu alguses. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega

muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või

tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või kui kohus hindab, et tegemist on

tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks 0%.

Kuna lepinguga ei olnud määratud sooritatud ostude eest tasumist osamaksetena, vaid

esitatud arve alusel 7 päeva jooksul, siis ei rakendu lepingule VÕS § 416 kitsendust

lepingu ülesütlemise piirangute kohta, sest lepingus ei ole määratud üksteisele järgnevaid

tagasimakseid. Eelnevale tuginedes on hageja arvamusel, et XXX ja kostja vahel

sõlmitud lepingule ei kohaldu tarbijakrediidilepingu sätted, kostja on kinnitanud

lepingule alla kirjutamisega, et on selle ja selle tingimustega tutvunud ning nõustunud.

Kostja asus XXX poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama ja kasutas ostulimiiti perioodil

23.01.2024 -31.01.2024 500 €. Tingimuste punkti 4.1. alusel esitab XXX kõikide ühes

kalendrikuus xxx sooritatud ostude eest tasumiseks ostule järgneva kuu alguses kliendile

koondarve. Punkti 4.1.2 kohaselt kohustus kostja tasuma arve sellel näidatud rekvisiitidel

ja tähtajaks. Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud xxx sooritatud

ostude eest kostjale esitatud arve nr xxx alusel tähtajaks 10.02.2024. Hageja rõhutab, et

kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arves toodud kaupade eest nõutud tasus.

Nimetatud arve ei sisaldanud intressi ega muid kõrvalkulusid, vaid tegemist on kaupade

ostuhinnaga. XXX loovutas 26.04.2024 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus

kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud

talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.

Hageja palub kostjalt J O hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja xxx ja J O vahel

23.01.2024 sõlmitud ostulimiitlepingust nr. xxx-1 tulenev võlgnevus 500 €, viivised

156,30 €, sissenõudekulud 15 €; viivis põhinõudelt 500 € kuni põhinõude 5 0 0 € jäägi

täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% aastas, alates 06.06.2025;

menetluskulud: riigilõiv summas 245 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 € ning õigusabikulu summas 427 € ning

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus a ning menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 14.08.2025. Kostjal

oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Kostja ja xxx sõlmisid 23.01.2024 sõlmitud ostulimiitleping nr. xxx-1, mille kohaselt

võimaldas XXX Kostjale ostulimiidi 500 € kasutamist. Kostja rikkus lepingu tingimuste

punkti 4.1.2 kuna ei tasunud xxx sooritatud ostude eest kostjale esitatud arve nr xxx

alusel tähtajaks 10.02.2024 nõutud tasu. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid

lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid kõrvalkulud või

tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr ja kohtu hinnangul ei ole tegemist

tarbijakrediidilepinguga.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 245 eurot

ja esindustasu 427 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 245 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 245 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on esindustasu J O

kohtumenetluses 2-24-132005: dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse

koostamine ja esitamine, 3,5 h, 100 eur/h summas 350 eurot+km. Kohus arvestab

lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda,

hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus,

ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu

alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 244 eurot

(2*100+km). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid

maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 509 eurot

(245+244+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (509

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik