2-25-584/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

09.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-584

Kohtuasi

Mittetulundusühingu

EDU

VALEM

saneerimismenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Gelmett Consult Osaühingu 09.06.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Ettevõtja Mittetulundusühing EDU VALEM (registrikood

80148142), seaduslikud esindajad P.D, L.R ja W.I

Saneerimisnõustaja vandeadvokaat Vahur Kivistik

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Võlausaldaja I OÜ Edu24 Invest (registrikood 10691850)

Võlausaldaja II Gelmett Consult Osaühing (registrikood

11545116), seaduslik esindaja B.W

Võlausaldaja III Osaühing LaineLand (registrikood

10486771)

Võlausaldaja IV aktsiaselts MAXILLA (registrikood

10050708), seaduslik esindaja L. A

Võlausaldaja V OÜ Menetlus (registrikood 11053318)

Võlausaldaja VI Metro24 Osaühing (registrikood

11094671)

Võlausaldaja VII NK Koolituse Osaühing (registrikood

10099590)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte menetleda aktsiaseltsi MAXILLA 28.07.2025 esitatud seisukohale lisatud

tõendeid (lisa 1–7). Tagastada eelnimetatud tõendid aktsiaseltsile MAXILLA

elektrooniliselt.

2-25-584

2. Jätta Harju Maakohtu 23.05.2025 määrus muutmata.

3. Jätta Gelmett Consult Osaühingu määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus algatas 30.01.2025 Mittetulundusühingu EDU VALEM (ettevõtja)

saneerimismenetluse ning nimetas saneerimisnõustajaks vandeadvokaat Vahur Kivistiku.

2. 21.04.2025 esitas saneerimisnõustaja kohtule kinnitamiseks vastuvõetud saneerimiskava.

Saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja tema

kasumlikkuse taastamine saneerimiskava alusel võimalik. Mittetulundusühingu

majandustegevus koolieelse lasteasutuse ja erakooli pidajana on jätkusuutlik. Õppetegevust

finantseeritakse läbi lastevanemate igakuiste õppemaksude, riigieelarvelise toetuse

eraüldhariduskoolide pidamiseks ja läbi kohalike omavalitsuste toetuste. Kulude kokkuhoiu ja

õpilaste arvu suurenemisega on võimalik saavutada majandusliku olukorra parandamine ja

soovitud tulemuslikkus ning hakata võlgasid osade kaupa tagasi maksma. Õpilaste arv

erakoolis ja lasteaias on stabiilne ning tõusvas trendis. Kulude optimeerimiseks kolis

mittetulundusühing 2024. a sügisel kogu erakooli üle üüripinnale Pallasti 41, Tallinn, mida

üürib Tallinna Haridusametilt tähtajalise üürilepingu alusel ning kus juba varasemalt tegutses

mittetulundusühingu peetav koolieelne lasteasutus. Igakuine üürikulu on sellega oluliselt

väiksem, samuti on kokkuhoid kommunaalkuludes. Lähtudes 2024. a andmetest prognoosib

ettevõtja tuludeks 2025. a I poolaastaks 108 580 eurot kuus ja kuludeks 98 480 eurot kuus

(tööjõukulud, kommunaalkulud ja tegevuskulud). Ettevõtja prognoosib tuludeks 2025. a II

poolaastal ja 2026. a I poolaastal 112 960 eurot kuus ja kuludeks 98 480 eurot kuus, tulem on

positiivne, summas ca 15 000 eurot. Seega tekib ettevõtjal igakuiselt positiivne tulem, millest

plaanib tasuda varasemate võlgade katteks ca 10 000 eurot kuus ja ülejäänud tulemi osas

moodustada reservi ettenägematuteks vajadusteks, kuludeks ja investeeringuteks, et tagada

erakooli jätkusuutlik majandamine. Saneerimiskava täitmine on võimalik 5 aasta jooksul.

Saneerimisnõustaja hindab ettevõtte prognoosi realistlikuks lähtudes ettevõtte senisest

majandustegevusest.

3. Saneerimisnõustaja hinnangul olid ümber kujundatud nõuded tõendatud ja õiguspärased.

Saneerimisnõustaja viis end põhjalikult kurssi ettevõtte tegevuse ning majandusandmetega,

ettevõtte vastu esitatud nõuete suuruste ja põhjendatusega, välja on saadetud saneerimisteated.

4. Saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja suhtes on järgitud võlausaldajate huvide

testi. Saneerimisnõustaja koostöös ettevõtjaga on tehtud analüüsi tulemusena välja pakkunud

realistliku saneerimiskava. Saneerimisnõustaja rõhutas, et saneerimiskava on mõistlikuks ja

2-25-584

realistlikuks parimaks võimalikuks lahenduseks, mis on samaaegselt nii võlausaldajate kui ka

mittetulundusühingu, selle töötajate ja õpilaste huvides. Saneerimiskava projekt on tähtaegselt

võlausaldajatele kätte toimetatud, samal ajal saadeti ka üleskutse kirjalikult hääletada

saneerimiskava vastuvõtmise poolt või vastu. Kõik saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajad

peale Gelmett Consult Osaühingu olid nõus nii enda kui ka mittetulundusühingu tulevase

normaalse majandustegevuse ja koostöö nimel loobuma kõrvalnõuetest ja nõustusid võla

ajatamisega. Aktsiaselts MAXILLA jättis saneerimiskavale hääle esitamata, kuid vastavalt

üleskutses märgitule hääle edastamata jätmisel loeti võlausaldaja saneerimiskava poolt

hääletajaks.

5. Ainsana hääletas saneerimiskava vastu Gelmett Consult Osaühing, põhinõudega summas

16 064 eurot. Võrreldes teise võimaliku stsenaariumiga, milleks on ettevõtte pankrot, väärib

rõhutamist, et Gelmett Consult Osaühingul on saneerimise korral saada 5 aasta jooksul 16 064

eurot. Jääb arusaamatuks, miks Gelmett Consult Osaühing eelistab äriühingu pankrotistumist

ning kõigi võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamata jäämist võrreldes saneerimiskavas

välja pakutud 16 064 eurole, mis jaguneb 5 aasta peale.

6. Võlausaldajate nõuete rahuldamise määr saneerimiskava alusel on 97% võrrelduna nõude

rahuldamise määraga 55–60% pankrotimenetluses, kui pankrotimenetlus viidaks läbi

saneerimiskava esitamise seisuga. Saneerimiskavaga vähendatakse kõikide võlausaldajate

kõrvalnõudeid ja ajatatakse nõuete tasumine 5 aasta peale perioodiliste osamaksetena, kuid

ettevõtte tegevus säilib, edasine majandustegevus jätkub ning suur osa võlast on võimalik

võlausaldajatele tasuda. Äriühing on saneerimisnõustaja hinnangul suuteline täitma jooksvaid

kohustusi ja saneerimiskava. Saneerimisnõustaja palus kohtul saneerimiskava kinnitada (dtl

664–666).

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Harju Maakohus kinnitas 23.05.2025 määrusega 21.04.2025 kohtule esitatud võlausaldajate

poolt vastuvõetud saneerimiskava, mille täitmise tähtaeg on 5 aastat maakohtu määruse

jõustumisest. Maakohus märkis, et järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab

saneerimisnõustaja Vahur Kivistik ning kohustas teda esitama saneerimiskava täitmise kohta

võlausaldajatele ja kohtule igal poolaastal aruande, milles saneerimisnõustaja kirjeldab

ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille

vastu võlausaldajal võib huvi olla. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada 23.12.2025. Ühtlasi

määras maakohus saneerimisnõustajale tasu perioodi 03.02.2025–21.04.2025 eest summas

6514,80 eurot. Maakohus märkis, et kohtumäärus on viivitamata täidetav ning avaldas teate

saneerimiskava kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on saneerimiskavas piisava põhjalikkusega

analüüsitud ettevõtte saneerimiseks olulisi asjaolusid ning põhjuseid, mis on tinginud

saneerimisvajaduse. Saneerimiskava sisaldab ettevõtte prognoositavat majanduslikku

seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist. Saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Saneerimiskava kohaselt

on saneerimiskavaga hõlmatud valdav osa nõuetest, välja arvatud maksunõuded, töötajate

nõuded ning jooksvatest hankelepingutest tulenevad nõuded, lisaks kohtutäitur Katrin Velleti

nõue, kelle tasu nõue lahendatakse saneerimismenetluse lõppemisel (alanud täitemenetlus on

peatatud).

9. Maakohtule esitatud andmed häälte arvu kohta vastavad saneerimisseaduse (SanS) § 24 lg

2 nimetatud põhimõttele. Hääletusprotokolli kohaselt on hääleõiguslike võlausaldajate arv 7 ja

2-25-584

häälte arv põhinõudest 373 938,20 eurot. Saneerimiskava vastu hääletas 1 võlausaldaja 16 064

häälega, hääletamata jättis 1 võlausaldaja 81 262,20 häälega. Kuivõrd üleskutses märgitu

kohaselt loeti hääle edastamata jätmisel võlausaldaja saneerimiskava poolt hääletajaks, siis

hääletas saneerimiskava vastuvõtmise poolt 6 võlausaldajat 357 874,20 (95,70%) häälega.

10. Maakohus oli seisukohal, et Gelmett Consult Osaühingu taotlus saneerimiskava

kinnitamata jätmiseks ei vasta SanS §-s 26 sätestatud nõuetele (taotlus on põhjendamata).

Kava kinnitamise vastu hääletanud võlausaldaja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mille

tõttu tuleks saneerimiskava jätta kinnitamata.

11. Maakohus leidis, et puuduvad alused saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Saneerimine

on abinõude rakendamise makseraskuste ületamiseks, eesmärgiga taastada ettevõtte likviidsus

ja tagada jätkusuutlikkus. Ettevõtja on käesoleval juhul veenvalt põhjendanud

saneerimisabinõude rakendamise vajalikkust. Riigikohus on märkinud, et võlausaldaja huve

võidakse saneerimismenetluses kahjustada ning saneerimismenetluses ongi ettevõtja huvid

mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid. Määravaks tuleb võlausaldaja huvide ja õiguste

kaalumisel lugeda seda, kas võlausaldaja huve on oluliselt rikutud. Tähtsam on kavas võrrelda

olukorda, mis saaks nõuetest saneerimiskava kinnitamata jätmisel, st mis võimalused oleks

nende rahuldamisel võimalikus pankrotimenetluses (RKTKm 18.11.2009, 3-2-1-122-09, p 19.

Pankrotimenetluse korral lõpetatakse vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 6

sätestatule intressi ja viivise arvestamine. Maakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul

tegemist ebamõistlikult pika saneerimiskava täitmise perioodiga (RKTKm 18.11.2009, 3-2-1-

122-09, p 20).

12. Maakohus tõi välja, et võlausaldajad on läbi saneerimismenetluse paremas positsioonis,

kui nad oleksid ettevõtja pankroti korral. Saneerimisnõustaja on pankrotihinnangus märkinud,

et ettevõtja omab küll käibevara bilansis kajastatud väärtusega 737 631 eurot, millest ca 533

855 eurot on nõuded ja ettemaksed, kuid need on ebapiisavad, et täita saneerimiskavaga

hõlmatud kohustused. Saneerimiskava täitmisel ettevõtte majandustegevus jätkub, mistõttu

laekuvad nõuded ja täidetakse lepingud, mille raames on teostatud maksed.

Saneerimismenetluse käigus jätkab ettevõte lepingutest tulenevate kohustuste täitmist.

Võlausaldajate nõuete rahuldamise määr saneerimiskava alusel on 97% võrrelduna nõude

rahuldamise määraga 55–60% pankrotimenetluses, kui pankrotimenetlus viidaks läbi

saneerimiskava esitamise seisuga. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja poolt tehtud prognooside

põhjal on ettevõtja kasumlikkuse saavutamine tõenäoline. Kohtule on esitatud ettevõtja

bilanss ja kasumiaruanne ning rahavoogude prognoos, millest nähtub, et ettevõtja

kasumlikkuse taastamine saneerimiskava alusel on võimalik.

13. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et võlausaldajate poolt vastuvõetud

saneerimiskava kinnitamiseks esinevad kõik alused, mistõttu tuleb see kinnitada.

14. Maakohus jättis puudutatud isikute võimalikud menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause järgi nende endi kanda, sest saneerimismenetlus ning

saneerimiskava kinnitamine toimub hagita menetluses kõigi saneerimismenetluse osaliste

huvides.

2-25-584

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

Määruskaebus

15. Gelmett Consult Osaühing (edaspidi kaebaja) esitas määruskaebuse, milles palub

vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks otsustamiseks maakohtule või

alternatiivselt jätta vastu võetud kava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus.

Menetluskulud palub kaebaja jätta menetlusosaliste endi kanda.

16. Määruskaebuse kohaselt esitatud saneerimiskava ei realiseeru. Plaanid ei ole teostatavad.

Esitatu on utoopia. Saneerimiskavas puudub finantsanalüüs. Esitatud kalkulatsioonid on

jäetud kontrollimata, kuid võlausaldaja on teostanud arvestused ja tuvastanud selged

arvutusvead. Seega on maakohus rikkunud menetlusnorme, kuna ei täitnud seadusest

tulenevat kohustust kontrollida saneerimiskava sisuliselt ning jättis tähelepanuta võlausaldaja

vastuväite.

Menetlusosaliste seisukohad

17. Saneerimisnõustaja märgib, et ei nõustu määruskaebuses toodud paljasõnaliste

etteheidetega ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebus on äärmiselt

pinnapealne ega sisalda ühtegi faktilist väidet, milles väidetavad vead esinevad. Taoliselt

koostatud määruskaebusele ei saa ka sisukalt vastu vaielda.

18. Aktsiaselts MAXILLA leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning menetluskulud jätta

ettevõtja kanda.

18.1. Aktsiaselts MAXILLA jagab kaebaja seisukohta, et saneerimiskavas esitatud andmete

põhjal ei ole ettevõtte saneerimine võimalik. Maakohus ei ole saneerimiskava sisuliselt

analüüsinud ja tugineb vaid saneerimisnõustaja ühekülgsele arvamusele. Saneerimiskava

kinnitamiseks puudub faktiline alus, kuna kava ei sisalda veenvat finantsanalüüsi ega tõendeid

selle teostatavuse kohta. Maakohus on jätnud esitatud kalkulatsioonide sisulise kontrolli

tegemata. Saneerimiskava põhineb pigem optimistlikel prognoosidel kui objektiivsetel

majandusandmetel, samas kui ettevõtte jätkuvat makseraskust kinnitavad nii negatiivsed

rahavood, pidevalt kahanevad netovarad kui ka kasvavad kohustused. Ettevõtte aruannetes

esinevad olulised vastuolud ja andmete erinevused, mis muudavad majandusliku olukorra

usaldusväärsuse hindamise võimatuks. Seetõttu ei vasta kinnitatud saneerimiskava seaduses

esitatud nõuetele ja selle jõusse jätmine rikuks oluliselt võlausaldajate õigusi.

18.2. Saneerimiskavas puudub analüüs, kas ettevõtja ja Edu24 Invest OÜ vahelised tehingud

(sh kompromissileping) on sõlmitud turutingimustel, olnud põhjendatud ja teiste

võlausaldajate suhtes aus. Ettevõtja ja Edu24 Invest OÜ on seotud isikud – äriregistri

andmetel kattuvad mõlema ettevõtte osanikud. 13.03.2024 määrusega kinnitas Harju

Maakohus kompromissilepingu, millega ettevõtja tunnistas Edu24 Invest OÜ ees võlgnevust

summas 596 999,33 eurot, mille tasumine on ajatatud 36 kuuks, minimaalse igakuise maksega

16 500 eurot ning intressiga 4% aastas. Saneerimiskava kohaselt on eelnimetatud summast ca

400 000 eurot juba justkui tasutud, kuid kavas puudub läbipaistev selgitus, kuidas ja milliste

vahendite arvelt need maksed on tehtud ning kas need on olnud kooskõlas teiste

võlausaldajate võrdse kohtlemise ja ettevõtte maksevõimega.

18.3. Aktsiaselts MAXILLA toob täiendavalt välja, et ettevõtja rahajääk on pidevas languses;

rahavood on olnud valdavalt negatiivsed ja pidevas languses; ettevõttel on suures mahus

2-25-584

lühiajalisi kohustusi; ettevõtja netovarad on pidevas languses; ettevõtja kohustused on

pidevalt kasvanud; ettevõte on töötanud aastatel 2020, 2021 ja 2023 järjepidevalt kahjumiga;

viimase majandusaasta tulem ei kompenseeri eelmiste aastate kahjumit ning ettevõttel on

olnud olulised maksuvõlad. Kuivõrd kuueaastase perioodi (2019–2024) jooksul ei ole

ettevõtte majanduslik olukord paranenud, siis esinevad põhjendatud kahtlused, et ettevõtte

seisund saneerimiskava alusel tegutsedes paraneks. Seda põhjusel, et ettevõte ei ole suutnud

juba pikema perioodi jooksul rahajääki ja põhitegevuse rahavoogu suurendada, selle asemel

on keeruline majanduslik olukord hoopis jätkuv, mis viitab püsivale maksejõuetusele.

Seetõttu tulnuks maakohtul SanS § 40 lg 2 alusel saneerimismenetlus lõpetada.

18.4. Viimaseks toob aktsiaselts MAXILLA välja, et ettevõtja 2024. a majandusaasta aruanne

on vastuoluline ja ebausaldusväärne ega ühti varasematel aastatel esitatud aruannetega.

Andmetes esinevad olulised vastuolud, mis kinnitavad, et 2024. a majandusaasta aruanne on

ebausaldusväärne ja viimane majandusaasta tulem on kunstlikult käesoleva menetluse tarbeks

loodud. See kinnitab, et ettevõtja tegelikku majanduslikku olukorda pole võimalik ettevõtte

poolt esitatud dokumentide alusel objektiivselt hinnata. Saneerimisnõustaja koostatud

saneerimiskava põhineb eeltoodud vastuolulistel andmetel, mistõttu eeldab saneerimiskava

kinnitamine kava koostamisel aluseks võetud andmete põhjalikumat analüüsi.

Menetluse edasine käik

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ls 2).

21. Aktsiaselts MAXILLA on lisanud 28.07.2025 seisukohale uued tõendid (Lisa 1. – Määrus

kompromissilepingu kinnitamise kohta, Lisa 2. MTÜ EDU VALEM 2019. a majandusaasta

aruanne, Lisa 3. MTÜ EDU VALEM 2020. a majandusaasta aruanne, Lisa 4. MTÜ EDU

VALEM 2021. a majandusaasta aruanne, Lisa 5. MTÜ EDU VALEM 2022. a majandusaasta

aruanne, Lisa 6. MTÜ EDU VALEM 2023. a majandusaasta aruanne, Lisa 7. MTÜ EDU

VALEM 2024. a majandusaasta aruanne). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul

esitatud tõendid asjakohased (TsMS § 238 lg 1), kuivõrd SanS § 21 lg 1 p 1 kohaselt peab

sisalduma saneerimiskavas ettevõtja vara- ja võlanimekiri saneerimiskava esitamise seisuga.

Esitatud tõendid puudutavad ettevõtja majanduslikku seisundit varasemal perioodil.

Ringkonnakohtu hinnangul on saneerimiskavas piisavalt analüüsitud ettevõtja majanduslikku

seisu, sh on saneerimiskavale lisatud ettevõtja majanduslikku seisundit ning selle edasist

prognoosi kinnitavad tõendid. Ringkonnakohus leiab, et aktsiaselts MAXILLA ei ole

kasutanud saneerimisseaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid vastuvõetud saneerimiskava

kinnitamata jätmiseks ega saa teha seda ka käesolevas määruskaebemenetluses kaebaja

seisukohtade täiendamise ning uute tõendite esitamise teel (SanS § 26 lg 1). Seetõttu jätab

ringkonnakohus nimetatud tõendid vastu võtmata ning tagastab need esitajale.

22. Kaebaja leiab, et saneerimiskavas puudub finantsanalüüs ning esitatud kalkulatsioonid on

jäetud kontrollimata, kuigi võlausaldaja on teostanud arvestused ja tuvastanud selged

2-25-584

arvutusvead. Kolleegium leiab, et kaebaja väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks.

22.1. SanS § 26 lg 1 kohaselt võib saneerimiskava vastu hääletanud puudutatud isik esitada

kohtule SanS § 10 lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul põhjendatud taotluse, milles palub jätta

saneerimiskava kinnitamata ja selgitab, milles seisneb tema õiguste oluline rikkumine, kui ei

ole järgitud SanS § 10 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi või esineb SanS § 28 lg-s 5

nimetatud muu asjaolu kava kinnitamata jätmiseks.

22.2. Kaebaja ei ole esialgses taotluses ega määruskaebuses tuginenud sellele, et praegusel

juhul ei oleks järgitud võlausaldajate huvide testi. Saneerimiskavas on toodud välja põhjalik

analüüs selle kohta, millises seisus oleksid võlausaldajad pankrotimenetluse läbiviimisel

võrreldes saneerimiskava täitmisega (dtl 394–396). Saneerimiskava kohaselt on

võlausaldajate nõuete rahuldamise määr saneerimiskava alusel 97% võrrelduna nõude

rahuldamise määraga 55-60% pankrotimenetluses, kui pankrotimenetlus viidaks läbi

saneerimiskava esitamise seisuga (dtl 396). Seega on maakohus õigesti leidnud, et

saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega ning võlausaldajad on läbi saneerimismenetluse paremas positsioonis, kui

nad oleksid ettevõtja pankroti korral.

22.3. Kaebaja ei ole esile toonud SanS § 28 lg-s 5 nimetatud muud asjaolu kava kinnitamata

jätmiseks. Kolleegiumile ei nähtu toimiku materjalidest, et praegusel juhul esineks mõni SanS

§ 28 lg-s 5 välja toodud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et saneerimiskava

vastuvõtmisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ja saneerimiskava vastab SanS §-s 21

ettenähtud nõuetele. Ringkonnakohus ei tuvasta saneerimiskavas ka ilmseid arvutusvigu, mis

annaks alust arvata, et saneerimiskava ei realiseeru või see ei oleks teostatav.

Saneerimisnõustaja on tuginenud saneerimiskava koostamisel ettevõtja bilansi- ja

kasumiaruandele seisuga 31.12.2024 ja 31.01.2025 (dtl 417–419) ning ettevõtja rahavoogude

prognoosile (dtl 406–415). Kolleegiumil puudub alus kahelda saneerimisnõustaja arvamuses.

22.4. Eeltoodust tulenevalt puudub alus vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks, vastu

võetud kava kinnitamata jätmiseks ning saneerimismenetluse lõpetamiseks.

23. Saneerimismenetlus ning saneerimiskava kinnitamine toimub hagita menetluses kõigi

saneerimismenetluse osaliste huvides. Seetõttu jätab ringkonnakohus ka

määruskaebemenetluses tekkinud võimalikud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause

alusel puudutatud isikute endi kanda.

24. SanS § 61 lg 1 kohaselt võib saneerimismenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada

määruskaebuse saneerimisseaduses ettenähtud juhul. Ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes juhul, kui see on saneerimisseaduses ette

nähtud (SanS § 61 lg 2). SanS § 37 lg 3 võimaldab ettevõtjal või puudutatud isikul, kes on

esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks esitada määruskaebuse.

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse

Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)