2-25-141/163 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

09.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-141

Kohtuasi

Q.T avaldus alaealise lapse I.T suhtes vanemate

ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

ainuhooldusõiguse saamiseks

D.O avaldused alaealise lapse I.T suhtes vanemate

ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

ainuhooldusõiguse saamiseks ning suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.07.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

D.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I (lapse isa) Q.T (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Jana Kitter

Avaldaja II (lapse ema) D.O (isikukood XXX)

Puudutatud isik (laps) I.T (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kardo

Karon

Kohalik omavalitsus Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta järgmised D.O esitatud võõrkeelsed tõendid tähelepanuta: 10.07.2025

tõendid (kuvatõmmised vanemate vahelisest sõnumivahetusest, dtl 757–760),

07.08.2025 tõend (üürileping, dtl 801–807), 12.08.2025 tõendid (kuvatõmmised

vanemate vahelisest sõnumivahetusest, dtl 820–826), 13.08.2025 tõendid

(kuvatõmmised vanemate vahelisest sõnumivahetusest, dtl 833–841) ja 17.08.2025

tõendid (kuvatõmmised vanemate vahelisest sõnumivahetusest, dtl 895–897, 900–

912).

2. Jätta asja materjalide juurde võtmata D.O

07.09.2025 esitatud tõendid

(kuvatõmmised vanemate vahelisest sõnumivahetusest, dtl 967–974) ning Q.T

2-25-141

15.08.2025 esitatud tõendid (Politsei- ja Piirivalveameti 13.01.2025, 02.02.2025,

06.06.2025 ja 25.06.2025 vastused, dtl 868–872).

3. Võtta asja materjalide juurde D.O 10.07.2025 esitatud tõendid (lapse ema ja laste

heaolu spetsialisti sõnumivahetus, dtl 761–762), 28.07.2025 esitatud tõend

(28.07.2025 teatis kriminaalmenetluse alustamisest kriminaalasjas nr

XXXXXXXXXXX), 17.08.2025 esitatud tõendid (kuvatõmmis Häirekeskusesse

helistamise kohta, kuvatõmmised vanemate vahelisest sõnumivahetusest, dtl 898–

899) ja 07.09.2025 esitatud tõendid (kuvatõmmised vanemate vahelisest

sõnumivahetusest, dtl 982–990) ning Q.T

15.08.2025 esitatud tõendid

(videosalvestised, 04.08.2025 Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise

määrus kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX, Rajaleidja aruanne, Tervisportaali

väljavõte neuroloogi külastuse kohta, vanemate vaheline sõnumivahetus,

kuvatõmmis Tallinna hariduse infosüsteemi e-kirjast), 18.08.2025 esitatud tõendid

(kuvatõmmised vanemate vahelisest sõnumivahetusest) ja 19.08.2025 esitatud

tõendid (Tervisportaali väljavõtted neuroloogi vastuvõtu aja kohta ja saatekiri

kliinilise psühholoogi vastuvõtule).

4. Eemaldada menetlusest Lääne-Harju vald (Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu).

5. Jätta rahuldamata D.O taotlus lapse I.T suhtes psühholoogilis-pedagoogilise

ekspertiisi määramiseks.

6. Jätta rahuldamata D.O 06.09.2025 taotlus tõendite kogumiseks.

7. Jätta Harju Maakohtu 04.07.2025 määrus muutmata, kuid täpsustada maakohtu

määruse resolutsiooni suhtluskorra osas vastavalt siinse määruse

tervikresolutsiooni punktidele 8.4.1 ja 8.4.2.

8. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt

:

8.1. Rahuldada Q.T avaldus osaliselt.

8.2. Jätta D.O avaldus ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata ja rahuldada

avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt.

8.3. Lõpetada Q.T ja D.O ühine hooldusõigus lapse I.T- I.T suhtes osaliselt ning

anda Q.T-le üle ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise

osas Eesti Vabariigi piires.

8.4. Määrata kindlaks I.T (laps) suhtluskord D.O (ema) ja Q.T-ga (isa) järgmiselt:

8.4.1. Laps on kaks päeva emaga ja järgnevad kuus päeva isaga, seejärel kaks

päeva emaga ja kuus päeva isaga jne. Laps läheb siinse määrusega

määratud suhtluskorra järgi esmakordselt ema juurde lahendi tegemisele

järgneval esimesel ema töögraafiku järgsel vabal päeval.

8.4.2. Ema tuleb lapsele järele lasteaeda või aadressile XXX, Tallinn (vastavalt

vanemate kokkuleppele). Kui laps ei ole üleandmise päeval lasteaias,

toimub lapse üleandmine kell 7.30 hommikul. Ema annab lapse järgmisel

päeval isale üle hiljemalt kell 20.00 aadressil XXX, Tallinn.

8.4.3. Paaritutel aastatel on laps 23. ja 24. detsembril ning uusaastal (31.

detsember ja 1. jaanuar, sh 2025. a lõpp/2026. a algus) emaga ning 25. ja

26. detsembril isaga, paarisaastatel vastupidi, s.o laps on 23. ja 24.

detsembril ning uusaasta (31. detsember ja 1. jaanuar) isaga ning 25. ja

26. detsembril emaga.

8.4.4. Isal on õigus isadepäeval lapsega olla, emal on õigus olla lapsega

emadepäeval.

8.4.5. Siinse määruse punktides 8.4.3 ja 8.4.4 toodud tähtpäevadel võtab

vanem, kelle juurde laps tähtpäeval läheb, lapse kell 10.00 hommikul (või

muul kokkulepitud ajal) tema viibimiskohast ja toob tagasi kas samal (p

8.4.4) või järgneval päeval (p 8.4.3) hiljemalt kell 20.00 õhtul. Näiteks

2-25-141

võtab vanem lapse 23. detsembri hommikul kell 10.00 ja toob tagasi 24.

detsembri õhtul kell 20.00.

8.4.6. Lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures laps suhtluskorra järgi

parajasti ei viibi, õigus kohtuda lapsega kolm tundi vanemate

kokkulepitud ajal.

8.4.7. Lapse kergem haigestumine ei mõjuta suhtluskorra täitmist. Lapse

tõsisemal haigestumisel (palavik alates 37,5 oC või perearsti soovitus) jääb

laps kuni tervenemiseni selle vanema juurde, kelle juures ta haigestus.

8.4.8. Kui vanem ei saa lapsega vähemalt ühe ööpäeva jooksul olla, pakub ta

esmalt lapsega koosolemise võimalust teisele vanemale.

8.4.9. Mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida kord aastas kuni 14 päeva.

Vanem teavitab teist vanemat lapsega reisimise soovist ette vähemalt ühe

kuu, teatades reisi kuupäevad ja sihtriigi. Teine vanem annab vanemale

teise vanema palvel reisiks notariaalse nõusoleku ja vajadusel

reisidokumendi.

8.4.10.

Vanematel on õigus kokku leppida vanemate ja lapse teistsuguses,

käesoleva suhtluskorraga sätestatust erinevas suhtlemiskorras.

Suhtlemiskorra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe

sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (nt e-kiri, sms) nõustunud.

8.5. Suhtluskorra osas (määruse resolutsiooni p 8.4 ja selle alapunktid) kehtib ja

kuulub kohtumäärus täitmisele viivitamata (TsMS § 5621 lg 3).

8.6. Kohtumääruse rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse.

8.7. Jätta alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi

kanda ja menetlusosaliste kantud muud menetluskulud nende endi kanda.

9. Jätta määruskaebus rahuldamata.

10. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele

määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lapse isa avaldus, selle aluseks olevad asjaolud ja vastuväited lapse ema avaldusele

1. Q.T (lapse isa) esitas 06.01.2025 Harju Maakohtule avalduse (täpsustatud 08.01.2025),

milles palus lõpetada lapse isa ja D.O (lapse ema) ühine hooldusõigus lapse I.T (laps,

puudutatud isik) suhtes ja anda lapse viibimiskoha (sh elukoht), tervise, hariduse ja vara

küsimustes ainuhooldusõigus üle lapse isale.

1.1. Avalduse ja selle täienduste kohaselt sündis puudutatud isik XX.XX.XXXX. Umbes kuu

aega pärast lapse sündi hakkas lapse ema tarvitama alkoholi ning lahkus perioodiliselt kodust

2–3 ööpäevaks. Lapse isa ja ka politsei on fikseerinud olukorrad, kus ema on lastega (lapse

2-25-141

emal on ka vanem 12-aastane tütar Y) kodus, kuid magab, sest on väga purjus ja lapsed on

järelevalveta. Ka laste heaolu spetsialistid on külastanud korduvalt perekonda ja fikseerinud

lapse ema ebakaine oleku. Ühel korral avastas lapse isa koju saabudes, et ema oli jätnud

purjus olles gaasi sulgemata. Lisaks on lapse ema korduvalt tunnistanud kokaiini tarvitamist.

Lapse ema on tarvitanud vägivalda nii oma vanema tütre Y kui ka puudutatud isiku suhtes.

08.12.2024 tõukas purjus lapse ema puudutatud isikut pärast seda, kui laps kogemata

mänguhoos lükkas ümber ema alkoholivaru. Sellise tõukamise tagajärjel laps kukkus ja lõi ära

oma jala, mille tagajärjel tekkis lapsel jalaluu mõra. Samuti on lapse ema olnud korduvalt

lapse isa suhtes vägivaldne, nt 10.03.2022 lõi lapse ema lapse isa kaheharulise kahvliga

korduvalt käsivarde. 2022. aasta aprillis lasi lapse ema ennast alkoholi tarvitamise vastu

kodeerida ning 2022. aasta juulis ümber kodeerida, et jätkata endiste eluviisidega (lapse ema

jõi ja lahkus mitmeks päevaks kodust, organiseeris kaklusi ja jättis lapsed omapäi koju).

28.02.2024 kodeeris lapse ema ennast uuesti alkoholi tarbimise vastu, kuid 24.07.2024 alustas

taas joomisega. 16.12.2024 hommikul käitus lapse ema väga agressiivselt ja hakkas lapse isa

peksma. Laps lasteaeda ei jõudnud, kuigi ema lubas lapse lasteaeda viia. Politsei tuvastas

lapse emal tugeva alkoholijoobe, pärast mida paluti lapse isal töölt koju sõita. 18.12.2024

tarvitas lapse ema kodus alkoholi ja kui see otsa sai, hakkas ta lapse isalt nõudma raha

alkoholi ostmiseks. Kuna lapse isa raha ei andnud, siis hakkas lapse ema lapse nähes lapse isa

solvama ja läks lapse nähes isale kallale. Ema raevutses terve öö, otsides alkoholi. Lapse isa

asus seejärel lapsega ajutiselt elama Tallinna Lastekodusse (turvakoduteenuse osutamise

leping sõlmiti 23.12.2024). Alates 04.03.2025 elab lapse isa koos pojaga korteris aadressil

XXX.

1.2. Lapse isa hinnangul on lapse ema ohtlik nii oma lastele kui ka lapse isale oma alkoholi

kuritarvitamise ja agressiivse käitumise tõttu. Lisaks puudub lapse emal stabiilne elukorraldus

ja elukoht. Lapse ema kolis Paldiskisse, kuid nüüd kaalub enda väitel kolimist Maardusse või

Tallinna. Seevastu lapse isa juures on lapsele tagatud stabiilsed elamistingimused, toit, riided,

meditsiiniline abi ja kasvatus.

2. Lapse isa palub jätta lapse ema avalduse ainuhooldusõiguse saamiseks ja suhtluskorra

kindlaksmääramiseks ema avalduses toodud viisil rahuldamata. Lapse ema väited, et isa

takistab tal lapsega kohtumist, ei vasta tõele. Lapse ema on korduvalt pöördunud isa poole

lapsega kohtumise kokkuleppimiseks, kuid seejärel kohtumise erinevatel põhjustel ära jätnud.

Lapse ema peab mõistma, et laps vajab hoolt (sh süüa) igapäevaselt, mitte ainult palgapäeval.

Lisaks ei tohi last jätta teise lapse (lapse ema vanema tütre) valvata.

Lapse ema avaldus, selle aluseks olevad asjaolud ja vastuväited lapse isa avaldusele

3. Lapse ema esitas 15.04.2025 taotluse suhtluskorra kindlaksmääramiseks (mida täiendas

27.05.2025) ning 26.05.2025 avalduse ainuhooldusõiguse saamiseks (mida täiendas

13.06.2025 istungil). Lapse ema palub lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja

anda ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha (sh elukoht), hariduse, tervise ja vara küsimustes

üle lapse emale ning määrata kindlaks suhtluskord selliselt, et laps on ema töölt vabadel

päevadel (s.o kaks järjestikust päeva iga kahe päeva tagant) emaga ja ema tööpäevadel isaga.

3.1. Lapse ema avalduse kohaselt ei tegutse lapse isa lapse huvides. Lapse isaga on väga

keeruline kokku leppida nii suhtluskorra kui ka lapse viibimiskoha küsimustes. Lapse isa on

emal takistanud ilma põhjuseta lapsega suhtlemist ning ignoreerinud ema palveid lapsega

kokku saada. Laps vajab oma vanusest tingituna rohkem emaga olemist, see mõjutab lapse

vaimset tervist. Ema ei ole kunagi takistanud isal lapsega suhelda ega olulisi küsimusi

otsustada. Lapse ema ei ole takistanud lapse tervise küsimustes otsuste tegemist.

2-25-141

3.2. Lapse ema elab Paldiskis ja töötab graafiku järgi, mille kohaselt on tal vaheldumisi kaks

tööpäeva ja kaks puhkepäeva. Lapse ema palub määrata suhtluskord selliselt, et laps on

mõlema vanemaga kaks päeva ja kaks ööd ning lapse üleandmine toimub tööpäeviti lasteaias

ning nädalavahetustel Balti jaamas. Kuivõrd ema plaanib kolida Paldiskist Maardusse või

Lasnamäele, et olla lapsele lähemal, on tal võimalik ise laps hommikul lasteaeda viia.

4. Lapse ema palus jätta lapse isa avalduse rahuldamata. Lapse ema ei ole lapsele ohtlik ja

suudab lapse eest hoolitseda. Lapse ema käib tööl ja üürib Paldiskis korterit. Koos lapse

emaga elab ka tema vanem tütar Y. Praeguse menetluse põhipõhjuseks on lapse isa

pahatahtlik ja agressiivne käitumine lapse ema suhtes. Lapse isa on olnud füüsiliselt

vägivaldne lapse ema ja lapse ema vanema tütre suhtes. Lapse isa väited lapse ema alkoholi-

või narkosõltuvuse kohta on paljasõnalised. Lapse ema ei tarbi alkoholi ja alustas 13.04.2025

alkoholi võõrutusravi tervisekeskuses Elulootus ning läbib sotsiaalprogrammi „Minu suhe on

minu kätes” alates 05.03.2025.

Puudutatud isikute seisukohad

5. Lapsele määratud esindaja toetas isa avaldust hooldusõiguse osas ning leidis, et lapse isale

tuleks anda ainuhooldusõigus vähemalt lapse viibimiskoha määramise osas. Esindaja ei

toetanud lapse ema avaldust ainuhooldusõiguse saamiseks. Esindaja leidis, et suhtluskord

tuleks määrata selliselt, et lapse elukoht on isa juures ning emaga on laps 2–3 ööpäeva nädalas

päevadel, mil ema ei ole tööl. Lapse üleandmine võiks ideaalis toimuda lasteaias või

alternatiivselt kuskil avalikus kohas. Põhjendatud ei ole 50/50 suhtluskorra määramine. Lapse

huvides ei ole see, et ta peab iga kahe ööpäeva tagant elukohta vahetama.

5.1. Vestluses lapse esindajaga kinnitas lapse isa, et tal on lapsega lähedane suhe. Lapse ema

on korduvalt aga käitunud lapsega agressiivselt ja on olnud lapse juuresolekul alkoholijoobes.

Suhtluses lapse isaga on lapse ema ebaviisakas ja emotsionaalne.

5.2. Lapse ema on seisukohal, et laps peaks elama temaga ja võib isa juures viibida ainult siis,

kui emal on tööpäevad. Lapse isa avaldus on lapse ema hinnangul eksitav ja süüdistused tema

suhtes ei pea paika. Hoopis lapse isa on lapse ja ema suhtes halvasti käitunud. Lapse ema

väitis ka, et tal ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega ja ta on hiljuti käinud Wismari haiglas

ennast uuesti kodeerimas. Lapse ema väidab, et ta ei ole kunagi füüsiliselt oma vanemat tütart

rünnanud. Hoopis lapse isa kohtleb lapse ema vanemat tütart julmalt. Puudutatud isiku suhtes

ei ole lapse ema vägivalda kasutanud ja viited sellele, et lapse ema on vastutav lapse jalaluu

mõra eest, ei vasta tõele. Lapse ema tõi välja, et tema on kaine ja hoolitsev ema. Lapse isa on

aga ükskõikne ja julm, kes näeb igas asjas ainult enda kasu. Lapse isal olevat veel üks laps,

kelle isa hülgas ja kellele ta elatist ei tasu.

5.3. Esindaja kohtus ka lapsega, kes ei suuda veel enda vanuse tõttu hooldusõiguse

küsimustes kaasa rääkida. Esindaja veendus, et isal ja lapsel on lähedane suhe ja nad saavad

omavahel hästi hakkama. Emast ei soovinud laps rääkida.

5.4. Esindaja leidis, et vaidlust ei ole selles, et vanemad koos hooldusõigust teostada ei taha ja

vanemate vaheline suhtlus on konfliktne. Piisavalt on tõendatud, et lapse emal on probleeme

alkoholi tarvitamisega. Lapse ema puhul on kordunud muster, mille kohaselt võtab ta

kasutusele meetmed alkoholi tarvitamise vältimiseks, kuid hiljem loobub nendest. Samuti on

kinnitust leidnud, et ema on olnud vägivaldne vähemalt oma vanema tütre suhtes. Lisaks tuleb

arvestada seda, et lapse ema on seni oma käitumisega andnud alust kahelda oma sõnades ja

selles, et ta suudab pidada kinni antud lubadustest. Eelnevat tõendavad nii varasemad

2-25-141

dekodeerimised kui ka näiteks politseile valetamine oma isa surma kohta (millega ema

põhjendas oma joobes olekut). Kinnitust on leidnud menetluse jooksul ka see, et isal ja lapsel

on lähedane suhe ning isa saab igapäevase lapse eest hoolitsemisega hästi hakkama.

6. Tallinna linn palus lapse isa avalduse rahuldada ja jätta lapse ema avaldus

ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata. Tallinna linn leidis ka, et 50/50 suhtluskorra

määramine ei ole praegusel juhul põhjendatud.

6.1. Eestkosteasutus märkis, et alates 23.12.2024 viibib lapse isa koos lapsega Tallinna Laste

Turvakodu Nõmme üksuses. Lapse isal on hea läbisaamine üksuse sotsiaaltöötaja ja teiste

elanikega. Turvakodu töötajate poolt on lapse isa märgatud kui hooliv isa, kes teeb lapsele

süüa, viib ja toob teda lasteaiast, tegeleb lapsega ning on ka teistele vanematele eeskujuks.

Lapse eest hoolitseb igapäevaselt tema isa, kes tagab igakülgselt lapse heaolu, tal on soov

ning võimekus seda teha. Lapse isa saab lapse kasvatamisega suurepäraselt hakkama, tunneb

huvi lapse heaolu vastu, saab last majanduslikult toetada ning tal on oma lapsega tugev

emotsionaalne side. Lapse isa saab pakkuda lapsele turvalist keskkonda, mis toetab lapse

päevarutiini ning tema arengut. Hetkel valitseb vanemate vahel tugev konflikt ning üksmeeles

ühist hooldusõigust teostada ei ole olnud pikema perioodi vältel võimalik.

6.2. Lapse isa edastas lapse heaolu spetsialistile mitu heli- ja videosalvestist, kus on

fikseeritud lapse ema poolt alkoholi tarvitamine kodus, samuti tema poolt agressiivne

käitumine ning vihahoos lapse isa füüsiline ründamine ning tema löömine. Ka on fikseeritud

lapse ema poolt oma tütre füüsiline väärkohtlemine. Mõningaid ülalpool mainitud fakte

kinnitab ka 13.01.2025 Politsei- ja Piirivalveameti vastus kohaliku omavalitsuse päringule.

Lapse heaolu spetsialistile edastatud vanemate omavahelisest kirjavahetusest nähtub, et lapse

ema harrastab riskikäitumist, kohtudes erinevate meesterahvastega, kellega koos tarvitatakse

alkoholi, samuti tunnistas lapse ema kirjavahetuses lapse isaga, et vähemalt ühel korral

tarvitas ta ka kokaiini. Lapse ema alkoholi liigtarvitamine on kaudselt tõendatud ka teiste

isikute poolt – lapse heaolu spetsialist vestles lapse ema ema Cga ning endise abikaasa ema

Wga, kes samuti kinnitasid seda fakti. Lapse ema ei ole lapse jaoks turvaline täiskasvanu

eeskätt oma riskikäitumise ja vägivaldsuse pärast, alkoholi tarvitades on ema jätnud lapsed

mitmeks päevaks järelevalveta. Lapse ema väide, et lapse isa on agressiivne, pahatahtlik ja

manipuleeriv, viitab pigem sellele, et naine süüdistab tekkinud olukorras pigem teisi ning ei

soovi oma tegude eest vastutust võtta ega oma elustiili muuta.

7. Lääne-Harju vald (Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu) ei toetanud vanemate avaldusi ühise

hooldusõiguse lõpetamise osas, kuid pidas vajalikuks suhtluskorra kindlaksmääramist.

Suhtluskorra osas nõustus eestkosteasutus üldjoontes lapse esindaja ettepanekuga.

7.1. Eestkosteasutuse hinnangul ei ole lapsele ohtlik mitte üks või teine vanem, vaid

nendevaheline vägivaldne suhtlus. Praegusel hetkel ei ole näha, et ema oma poja suhtes

ebaturvaliselt käituks või oleks talle ohtlik. Lapsevanemate omavaheline suhtlus on olnud

vastastikune ning kedagi ei saa eriliselt esile tõsta.

7.2. Lapse heaolu spetsialist tegi 09.04.2025 koos piirkonnapolitseinikuga kodukülastuse

lapse ema üüritud korterisse Paldiskis. Korterisse ei olnud võimalik siseneda, kuna uks oli

lukus ning väidetavalt ei olnud 12-aastasel Yl võimalik ust avada, sest ukse lukk olevat katki

(oli ka näha, et välisuksel oli lukk deformeerunud). Helistati lapse emale ja päriti, millal ta

koju jõuab. 09.04.2025 sai olukord lahendatud alles hilisõhtul, kuna lapse ema oli nõus

puudutatud isiku isale üle andma üksnes politseipatrulli juuresolekul, kuna väidetavalt oli isa

ema suhtes verbaalselt ründav ning naine olevat kartnud mehele üksi poega üle anda.

2-25-141

Puudutatud isiku isale üleandmise hetkeks olid lapsed olnud vähemalt 12 tundi üksi kodus ja

luku taga. Lapse ema küll hiljem väitis, et Yl oli ukse võti, kuid see väide on ebausutav.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 04.07.2025 määrusega lapse isa avalduse osaliselt, jättis lapse

ema avalduse ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata ja rahuldadas lapse ema avalduse

suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse

lapse suhtes osaliselt ning andis lapse isale üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh

elukoht) määramise osas Eesti Vabariigi piires. Maakohus määras kindlaks lapse ja vanemate

suhtluskorra järgmiselt:

1) Laps on kaks päeva emaga (ema töögraafiku järgselt järjestikustel vabadel päevadel)

ja järgnevad kuus päeva isaga, seejärel kaks päeva emaga ja kuus päeva isaga jne.

Laps läheb maakohtu määrusega määratud suhtluskorra järgi esmakordselt ema juurde

lahendi tegemisele järgneval esimesel ema töögraafiku järgsel vabal päeval.

2) Ema tuleb lapsele järele lasteaeda või Balti jaama või aadressile XXX, Tallinn

(vastavalt vanemate kokkuleppele). Kui laps ei ole üleandmise päeval lasteaias,

toimub lapse üleandmine kell 7.30 hommikul. Ema annab lapse järgmisel päeval isale

üle hiljemalt kell 20.00 Balti jaamas või XXX, Tallinn (vastavalt vanemate

kokkuleppele).

3) Paaritutel aastatel on laps 23. ja 24. detsembril ning uusaastal (31. detsember ja 1.

jaanuar, sh 2025. aasta lõpp/2026. aasta algus) emaga ning 25. ja 26. detsembril isaga,

paarisaastatel vastupidi, s.o laps on 23. ja 24. detsembril ning uusaasta (31. detsember

ja 1. jaanuar) isaga ning 25. ja 26. detsembril emaga.

4) Isal on õigus isadepäeval lapsega olla, emal on õigus olla lapsega emadepäeval.

5) Punktides 3 ja 4 toodud tähtpäevadel võtab vanem, kelle juurde laps tähtpäeval läheb,

lapse kell 10.00 hommikul (või muul kokkulepitud ajal) tema viibimiskohast ja toob

tagasi kas samal (p 4) või järgneval päeval (p 3) hiljemalt kell 20.00 õhtul. Näiteks

võtab vanem lapse 23. detsembri hommikul kell 10.00 ja toob tagasi 24. detsembri

õhtul kell 20.00.

6) Lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures laps suhtluskorra järgi parajasti ei viibi,

õigus kohtuda lapsega kolm tundi vanemate kokkulepitud ajal.

7) Lapse kergem haigestumine ei mõjuta suhtluskorra täitmist. Lapse tõsisemal

haigestumisel (palavik alates 37,5 oC või perearsti soovitus) jääb laps kuni

tervenemiseni selle vanema juurde, kelle juures ta haigestus.

8) Kui vanem ei saa lapsega vähemalt ühe ööpäeva jooksul olla, pakub ta esmalt lapsega

koosolemise võimalust teisele vanemale.

9) Mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida kord aastas kuni 14 päeva. Vanem teavitab

teist vanemat lapsega reisimise soovist ette vähemalt ühe kuu, teatades reisi

kuupäevad ja sihtriigi. Teine vanem annab vanemale teise vanema palvel reisiks

notariaalse nõusoleku ja vajadusel reisidokumendi.

2-25-141

10) Vanematel on õigus kokku leppida vanemate ja lapse teistsuguses, käesoleva

suhtluskorraga sätestatust erinevas suhtlemiskorras. Suhtlemiskorra muutmiseks

loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri, sms) nõustunud.

Maakohus märkis, et suhtluskorra osas kehtib ja kuulub kohtumäärus täitmisele viivitamata

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5621 lg 3) ning et kohtumääruse rikkumise korral

võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse.

Maakohus jättis alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja

menetlusosaliste kantud muud menetluskulud nende endi kanda.

8.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt taotlevad mõlemad vanemad ainuhooldusõiguse

saamist lapse viibimiskoha (sh elukoht), tervise, hariduse ja vara küsimustes. Maakohus

leidis, et praegusel juhul tuleb lõpetada vanemate ühine hooldusõigus üksnes lapse

viibimiskoha (sh elukoht) küsimuses ja anda selles osas hooldusõigus üle lapse isale

(perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1). Muus osas ei ole hooldusõiguse lõpetamine

põhjendatud, kuivõrd kohtule ei nähtu vanemate vahel olulisi vastuolusid lapse hariduse,

tervise ja vara küsimustes. Lapse isa on viidanud, et lapse ema ei olnud nõus lapse erirühma

paigutamisega, kuid selles osas selgus, et lasteaed ei olnud seda küsimust emaga arutanud,

kuna arvas ekslikult, et isal on täielik ainuhooldusõigus. Kohtul ei ole alust järeldada, et ema

põhjendamatult takistaks lapse tervise osas oluliste otsuste tegemist. Kohtule nähtuvalt on

vanematel üksmeel selle osas, et laps käib kodu lähedal lasteaias. Lapsel ei ole teadaolevalt

muud vara peale lapsetoetuse. Lapsetoetust saab see vanem, kelle juures laps peamiselt elab.

8.1.1. Vanemad vaidlevad selle üle, kelle juures peaks olema lapse elukoht. Isa leidis

kohtumenetluse ajal elamispinna Lasnamäele ning laps käib isa elukoha lähedal asuvas

lasteaias. Ema asus elama Paldiskisse ning teatas kohtule, et registreeris lapse Paldiski

lasteaeda. Ema on ühtlasi teatanud kavatsusest kolida 2025. aasta augustis Maardusse või

Lasnamäele, et olla lapsele lähemal. Samas praeguse seisuga ei ole teada, millal ja kuhu lapse

ema elama asub. Lapse huvides on see, et tal on üks kindel elukoht, millest sõltub ka see,

millises lasteaias laps käib. Arvestades vanemate konfliktseid suhteid ja ema muutlikku meelt,

on üsna tõenäoline lapse elukoha küsimustes uute vaidluste tekkimine, iseäranis juhul, kui üks

vanematest soovib muuta elukohta. Sellisel juhul on vaja muuta ka lapse elukoht

rahvastikuregistris, mis eeldab mõlema vanema nõusolekut. Kohtu hinnangul ei ole

erimeelsuste ületamine praegusel juhul võimalik pelgalt suhtluskorra määramisega.

8.1.2. PKS § 137 lg-s 3 nimetatud asjaolud on suuremal määral täidetud lapse isa puhul.

Lapse isa on pärast vanemate lahku kolimist olnud lapse peamine hooldaja. Isa on näidanud

ennast vastustundliku vanemana, kes tagab lapsele muuhulgas vajaliku ravi, hoolduse ja

järelevalve. Ema seevastu ei ole näidanud ennast samaväärselt vastutustundliku vanemana.

Kohus tuvastas, et mõlemad vanemad on olnud teineteise suhtes vägivaldsed. Küll aga ei ole

kohus tuvastanud, et lapse isa oleks olnud lapse suhtes vägivaldne või jätnud lapse

järelevalveta. Samuti ei ole tuvastatud, et lapse isa kuritarvitaks alkoholi, sh lapse

juuresolekul.

8.1.3. Lapse emal on tõsised probleemid alkoholi kuritarvitamisega. Samuti on ema suhtes

algatatud mitu kriminaalmenetlust seoses lähisuhtevägivallaga. Lapse ema on 01.10.2021

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kohustatud läbima programmi „Vanemluse

ehituskivid“. Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3

alusel (kehaline väärkohtlemine lähisuhtes, mis on toime pandud korduvalt). Samuti on lapse

2-25-141

ema Harju Maakohtu 16.12.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7406 süüdi tunnistatud

KarS § 121 lg 2 p 2 alusel lapse isa ründamise eest. Teo toimepanemise ajal oli lapse ema

alkoholijoobes ning otsusega määrati lapse emale mh kontrollnõudena kohustus aasta ja kuue

kuu pikkuse katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldaja määratud

sotsiaalprogrammis. Lisaks nähtub Politsei- ja Piirivalveameti vastustest, et 12.07.2021 oli

ema joonud ja magama jäänud, samal ajal, kui tema kolmekuusel pojal oli halb olla,

16.08.2021 ja 27.09.2022 lõi lapse ema oma vanemat tütart Yt. Samuti on registreeritud

25.09.2024 juhtum laste löömise kohta, 29.09.2024 lapse ema poolt joobeseisundis lapse isale

kallale minemise kohta ning 16.12.2024 lapse isa teade, et lapse ema joob kodus ja võib jätta

3-aastase lapse järelevalveta. 16.12.2024 saabus pere koju politseipatrull, kes tuvastas lapse

emal joobe 1,60 mg/l, kodus oli ka magav laps.

8.1.4. Ka lapse isa on tülide käigus lapse ema löönud, nt 14.10.2022 (vanemate tüli, mille

käigus said mõlemad väiksemaid vigastusi) ja 23.06.2023 (sõidukis sõidu ajal), samuti teatas

lapse ema 28.04.2024, et lapse isa tuli talle kallale, kuid menetlust selle juhtumi suhtes ei

algatatud.

8.1.5. Lapse ema sõlmis 27.12.2024 Põhja-Tallinna Valitsusega tegevuskava, milles on

nõustunud täitma ettekirjutusi, mh mitte tarbima alkoholi ning narkootilisi ja psühhotroopseid

aineid ning registreerima ennast alkoholi võõrutusravi programmi ja läbima

sotsiaalprogrammi „Minu suhe on minu kätes“. Põhja-Tallinna Valitsus on välja toonud, et

lapse ema ei ole tegevuskava järginud, jätkates alkoholi tarvitamist. Lapse ema on lapse isa

väitel korduvalt kasutanud alkoholi vastast kodeerimist, kuid on sellest mõne aja möödudes

loobunud ja jätkanud alkoholi tarvitamist. Kohus keelas lapse emal esialgse õiguskaitse

määrusega alkoholi tarvitada, kuid on tuvastatud, et ema on seda nõuet rikkunud vähemalt

korra – 30.05.2025, kui emal tuvastati joove 1,92 mg/l, s.o raske joove. Seejuures oli laps sel

ajal ema juures. Maakohus leidis, et arvestades ema pikaajalist alkoholisõltuvust ja seda, et ta

tarvitas suures koguses alkoholi pärast Elulootuse programmi asumist (alustas 18.03.2025), on

kaheldav, kas ema suudab edaspidi alkoholist hoiduda.

8.1.6. Ema on jätnud lapsed järelevalveta ka kohtumenetluse ajal. Nimelt selgus lapse heaolu

spetsialisti kodukülastusel, et 09.04.2025 oli puudutatud isik vähemalt 12 tundi ilma emata

koos õega kodus luku taga. Lisaks nähtub Politsei- ja Piirivalveameti vastusest, et lapse ema

jättis Y kaheks päevaks (17.05.2025–18.05.2025) luku taha.

8.2. Seoses suhtluskorra kindlaksmääramisega leidis kohus, et lapse ema taotletud viisil (laps

oleks poole ajast emaga ja poole ajast isaga) suhtluskorra määramine ei ole põhjendatud. Ka

teised menetlusosalised vaidlevad sellisele suhtluskorrale vastu.

8.2.1. Kohus määras esialgse õiguskaitse korras ema soovitud suhtluskorra, mille järgi on laps

ema vabadel päevadel temaga. Loetud päevad pärast suhtluskorra määramist ilmnesid juba

selle rikkumised ema poolt. Esiteks ei võtnud ema last enda juurde 21.05.2025. Ema väitel

pidi ta tööle minema, kuna tal oli tunde puudu. Seejärel ei viinud ema last 30.05.2025

Rajaleidjasse logopeedi konsultatsioonile, milles vanemad olid kokku leppinud. Lapse ema

põhjendas lapse mittetoomist sellega, et laps oksendas. See ema väide aga ei ole kohtu jaoks

veenev, arvestades, et kui laste heaolu spetsialist koos politseiga ema ukse taha ilmus, ei

pääsenud nad korterisse ning Y teatas, et ema läks poodi. Seega jättis ema lapse vahetult

pärast väidetavat oksendamist teise lapse valvata. Mõni tund pärast väidetavast haigusest

teatamist kirjutas ema, et lapsega on juba kõik korras. Hiljem tuli isa lapsele järele ning

politsei tuvastas lapse emal raske alkoholijoobe. Seega on tõenäoline, et ema ei viinud last

Rajaleidjasse, kuna tegeles millegi muuga ja oli tarbinud alkoholi.

2-25-141

8.2.2. Ema väited selle kohta, et isa ei ole võimaldanud tal lapsega kohtuda, ei ole

põhjendatud. Isa on esitanud sõnumid, millest nähtuvalt palub ema kohtumist, millega isa on

nõus, kuid seejärel tühistab ema kohtumise erinevatel põhjustel. Isa keeldus lubamast emal

lapsega kohtuda, kui lapsel olid tuulerõuged ja palavik 38 oC. Lapse haigust arvestades ei

oleks olnud põhjendatud tema välja viimine. Vanemate konfliktseid suhteid arvestades on aga

arusaadav, et isa ei nõustunud sellega, et ema tuleb last vaatama tema juurde.

8.2.3. Ema on küll kohtumenetluse ajal läinud alkoholi võõrutusravile, läbinud

sotsiaalprogrammi ja leidnud töö, kuid ei ole siiski suutnud alkoholi tarbimisest täielikult

loobuda ja on rikkunud suhtluskorda. Isegi kui ema alkoholivastane ravi mõjub ja ema

vähemalt aasta jooksul enam alkoholi ei tarbi, tuleb arvestada ka ema vastutustundetu

käitumisega oma laste suhtes. Aktsepteeritav ei ole see, et ema jätab lapsed pikaks ajaks

omaette koju luku taha. Tallinna linna ja Lääne-Harju valla seisukohtadest järeldub, et Y on

väga iseseisev, aga samas ka probleemne laps. Muuhulgas on Y jooksnud korduvalt kodust

ära, tarbinud narkootilisi aineid ja tal on probleeme koolikohustuse täitmisega. Jättes

puudutatud isiku pikemaks ajaks Y valvata, rikub ema mõlema lapse õigusi. Kuigi lapse ema

on rõhutanud ema rolli olulisust väikelapse elus, ei ole ta ise oma käitumisega näidanud, et ta

seda rolli lapsevanemalt eeldatava tavapärase hoolsusega täidaks.

8.2.4. Arvestades suhtluskorra määramisel ema töögraafikut, määras kohus lapse esindaja

ettepanekut ja kohtuistungil arutatut arvestades suhtluskorra selliselt, et laps on emaga kaks

ema töölt vaba päeva ning seejärel kuus päeva isaga jne. Kuna ema on teatanud, et ta ei viiks

enda suhtluskorra ajal vähemalt kahel päeval nädalas last lasteaeda, jääb emale piisavalt aega

lapsega koosolemiseks. Lapse üleandmine toimub lasteaias või Balti jaamas (kuni vanemad

elavad eri linnades) või aadressil XXX, Tallinn (isa elukoht, asub lapse lasteaia läheduses).

Kui lapse üleandmine ei toimu lasteaias, on üleandmise aeg hommikusel ajal kell 7.30 ja õhtul

hiljemalt kell 20.00.

8.3. Maakohus jättis lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda

ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1).

Määruskaebus

9. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

maakohus jättis lapse ema avalduse lapse ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata ning

andis lapse isale üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise osas ning määras

kindlaks suhtluskorra.

Lapse ema palub teha asjas uue määruse, millega anda ainuhooldusõigus lapse elukoha

määramise osas lapse emale ning määrata lapse emale ainuhooldusõigus ka viibimiskoha,

tervise, hariduse ja vara küsimustes.

Lapse ema palub määrata uue määrusega suhtluskord kindlaks selliselt, et laps elab

vaheldumisi kahe päeva kaupa mõlema vanema juures. Kui laps ei ole lasteaias, toob isa lapse

kell 10.00 Balti Jaama ning ema toob järgmisel päeval lapse kell 20.00 Balti Jaama. Kui laps

on lasteaias, tuleb ema ise lapsele lasteaeda järele ning toob lapse järgmisel päeval kell 20.00

Balti Jaama. Kui ema kolib Tallinnasse, ei anna ema last üle Balti Jaamas kell 20.00, vaid viib

lapse ise hommikul lasteaeda. Kui last ei ole üleandmise päeval lasteaias, siis viib ema lapse

kell 10.00 Balti Jaama.

2-25-141

Lapse ema palub määrata lapsele psühholoogilis-pedagoogilise ekspertiisi, et hinnata lapse

emotsionaalset ja arengulist seisundit ning määrata, milline keskkond ja vanem suudab lapsele

pakkuda stabiilsemat ja turvalisemat elu. Lapse emal on tekkinud tõsised kahtlused, et lapse

isa võib olla lapse suhtes vägivaldne, kuna lapse käitumises esinevad muutused – ilmnenud on

hirm, endasse tõmbumine ja unerežiimi häired. Laps nutab sageli, kui ta peab isa juurde

minema ja on pärast isa juures viibimist rahutu, ärkab öösel nuttes ja kardab üksi jääda.

10. Määruskaebuse ja selle täienduste kohaselt on lapse ema kolinud Paldiskist Tallinnasse

(Lasnamäe linnaossa) ja elab nüüd lasteaia ja isa elukoha lähedal. See võimaldab emal lapsele

lasteaeda igapäevaselt ise järele minna ja teda sinna viia, ilma et oleks vaja kolmandaid

isikuid või kokkuleppekohti (nt Balti jaam). Lapse ema on muutnud ka oma töökohta. Lapse

ema töötab nüüd viiepäevase töögraafiku alusel kaheksa tundi päevas (kell 8.30–16.30). Tänu

sellele saaks ema lapse eest igapäevaselt hoolitseda. Eeltoodust hoolimata nõuab lapse isa, et

lapse üleandmine toimuks igal korral kell 20 Balti jaamas ning keelab lapse ööbimisest ema

juures.

10.1. Laps on emotsionaalselt tugevalt emaga seotud, väljendab soovi olla ema juures ja

kogeb ema juurest lahkudes stressi. Isa suhtumine lapse emasse on agressiivne. Ema ja lapse

suhtlemise piiramine võib kahjustada lapse psühho-emotsionaalset arengut. Pärast

vaidlustatud maakohtu määruse tegemist tegi lapse isa emale ettepaneku, et laps viibib

vaheldumisi kaks päeva isa juures ja kaks päeva ema juures, viidates sellele, et lasteaed on

suletud ja lapse isal on töö kõrvalt keeruline pidevalt lapse eest hoolitseda. Lapse ema nõustus

sellega ja alates 07.07.2025 on laps elanud vaheldumisi kaks päeva isa juures ja kaks päeva

ema juures. Eeltoodu näitab, et lapse isa ei pea lapse ema reaalselt lapsele ohtlikuks.

10.2. Maakohtu poolt kindlaks määratud suhtluskord ei vasta lapse huvidele. Praktikas

langevad lapse ema kaks suhtluspäeva peaaegu alati nädalavahetustele. Selle tõttu ei saa lapse

ema viia ega tuua last lasteaiast ega osaleda lapse igapäevastes toimingutes, suhelda

õpetajatega ja jälgida lapse seisundit päeva jooksul. Selline graafik piirab lapse ema osalemist

lapse elus.

10.3. 17.07.2025 alustas politsei kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX

lapse isa suhtes seoses perevägivallaga aastatel 2020–2024 lapse ema ja tema tütre Yi vastu.

Lapse ema hinnangul esineb seega reaalne oht, et isa võib ka puudutatud isikut väärkohelda.

Menetlusosaliste seisukohad

11. Lapse isa palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

11.1. Laps käib alates 01.08.2025 Tallinna XXX Lasteaias. Lapse isa viib lapse iga päev

hommikul ise lasteaeda ja toob õhtul ära. Õpetajatelt ei ole tulnud ühtegi negatiivset

tagasisidet. Isa ja lapse vahel on tugev emotsionaalne side. Lapse ema ei tegutse lapse

huvides. Lühiajaline viibimine ema juures on toonud lapse käitumises kaasa tagasilööke.

Ekspertiisi määramine ei ole lapse huvides. Kriminaalmenetlus asjas nr XXXXXXXXXXX

lõpetati 04.08.2025 kuriteo koosseisu puudumise tõttu.

11.2. 18.08.2025 seisukohas palus lapse isa eemaldada Balti jaam lapse üleandmiskohtade

loendist ning määrata lapse üleandmise kord järgmiselt: 1) tööpäevadel, kui laps käib lasteaias

— XXX; 2) nädalavahetustel ja mitteõppepäevadel — XXX (lapse elukoht). Lapse isa

selgitas, et lapse ema on hakanud nõudma lapse üleandmist ainult Balti jaamas, ignoreerides

mugavamaid variante — lapse elukoht (XXX) ja lasteaed (XXX). Balti jaam määrati

2-25-141

üleandmiskohana seetõttu, et lapse ema elas Paldiskis ja tal oli seal mugav last viia ja tuua.

Praegu elab lapse ema Tallinnas, kuid nõuab üleandmist Balti jaamas.

12. Lääne-Harju vald (Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu) määruskaebust ei toetanud.

Maakohus määras suhtluskorra lapse ema töögraafikut ja soove arvestades, et laps saaks

piisaval määral viibida koos emaga ja temaga aega veeta, mitte olla pikki tunde üksi kodus

või oma vanema õe hoole all. Kuna lapse ema on vahetanud elukohta lapsele lähemale, siis on

võimalik koostöös isaga omavahel suhtluskorda muuta, aga see ei tähenda, et laps peaks

veetma aega ühe vanemaga rohkem, kuna laps soovib väidetavalt olla rohkem just ühe

vanema juures.

13. Tallinna linn ei toetanud määruskaebust. Tänaseks on muutunud vaid lapse ema elukoht,

ülejäänud asjaolud on samad. Mis puudutab suhtluskorda, siis on vanematel alati võimalik

omavahel kokku leppida kohtumised lapsega erinevalt kohtumääruses toodule ning sellepärast

ei pea muutma kohtumäärust – seda enam, et suhtluskorra toimima hakkamisest on möödas

veel väga lühike aeg.

14. Lapsele määratud esindaja hooldusõiguse osas määruskaebust ei toetanud, kuid ei

välistanud, et lapse huvides oleks suhtluskord üle vaadata. 50/50 suhtluskorda esindaja ei

toetanud. Suhtluskorra võiksid vanemad ise omavahelisel kokkuleppel üle vaadata ja

hädavajalik ei ole suhtluskorda muuta kohtu kaudu. Toimima võiks jääda senine graafik, mis

on veel väga uus ja mis ei ole lõpuni toimima hakanud. Küll on mõistlik, et üleandmised

enam Balti jaamas ei toimu, vaid toimuvad kas lasteaias või vanemate elukohtade juures. Ei

ole välistatud, et ema töökoht või töökorraldus muutub jälle peagi, sest ema elu on olnud üsna

hektiline.

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Määruskaebus jääb seetõttu rahuldamata. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu

määruse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel suhtluskorra

p-de 1 ja 2 osas.

17. Ringkonnakohus käsitab esmalt vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist (I) ja

lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramist (II). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha

lahendamata taotluste osas ja teeb menetluslikud otsustused (III), sh jaotab menetluskulud

(IV).

I

18. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on

ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm

12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel lapse viibimiskoha (sh elukoht) määramise

küsimuses ning selles osas lapse isale ainuhooldusõiguse üleandmisel diskretsioonipiire ja

2-25-141

lapse ema määruskaebuses toodud väited ei anna seetõttu alust selles osas maakohtu määruse

muutmiseks. Samuti ei saa maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita osas, milles

maakohus jättis vanemate ühise hooldusõiguse lapse tervise, hariduse ja vara küsimustes

lõpetamata. Ringkonnakohus nõustub vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas

TsMS § 659 ja § 654 lg ja 6 järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Asjaolu,

et lapse ema maakohtu järeldustega ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu

diskretsiooniotsuse muutmiseks. Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse huvidest ning on

oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud. Maakohtule ei saa ette heita menetlusnormide

rikkumist. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning tuvastas nende põhjal asjas tähtsust

omavad asjaolud ja kujundas oma arvamuse.

19. PKS § 137 lg 1 järgi, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või

ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus

kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult

üle. Ringkonnakohus märgib, et vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse

kasvatamise küsimustes võivad viidata sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei

pruugi olla lapse huvides (RKTKo 07.06.2011, 3-2-1-45-11, p 20).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades vanemate vahelisi erimeelsusi, oli

praegusel juhul ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud vaid lapse viibimiskoha (sh

elukoha) küsimuses. Lapse ema ei ole määruskaebuses esile toonud (ning ka toimiku

materjalidest ei nähtu), et lapse tervise, hariduse ja vara küsimustes esineksid vanemate vahel

sellised tõsised ja korduvad erimeelsused, mille tõttu tuleks kohtul kaaluda, kas ühise

hooldusõiguse lõpetamine nendes küsimustes võiks olla põhjendatud. Seega nõustub

ringkonnakohus maakohtuga, et eeltoodud küsimustes ühise hooldusõiguse lõpetamine

praegusel juhul põhjendatud ei ole ning maakohtu määruse põhjendusi vastavas osas ei korda.

Ringkonnakohus märgib, et eelduslikult on lapse huvides see, et tema elu korraldavad

mõlemad vanemad ning kohtupraktika järgi tuleks mõlema vanema ühine hooldusõigus

säilitada võimalikult suures ulatuses (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15).

20. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral

hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu

hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist

seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi

elamistingimusi.

20.1. Maakohus on põhjendatult leidnud, et lapse huvides on lapse isale viibimiskoha (sh

elukoht) määramise küsimustes ainuhooldusõiguse andmine. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu poolt tuvastatuga, mille järgi on PKS § 137 lg-s 3 nimetatud asjaolud suuremal

määral täidetud lapse isa puhul. Ringkonnakohus leiab, et toimiku materjalidest nähtub lapse

isa parem vaimne valmisolek last kasvatada ning samuti on lapse isa saanud erinevate

spetsialistide hinnangul lapse eest hoolitsemisega hästi hakkama. Isa on hoolitsenud lapse eest

igapäevaselt alates 23.12.2024, kui isa asus lapsega ajutiselt elama Tallinna Lastekodusse.

Alates 04.03.2025 elab isa koos pojaga üürikorteris aadressil XXX (praeguses tsiviilasjas tehtud

17.01.2025 määrusega on maakohus andnud lapse viibimiskoha määramise osas

ainuhooldusõiguse kohtumenetluse ajaks lapse isale). Lapsele määratud esindaja on kohtunud

isa ja lapsega ja on selgitanud, et isal ja lapsel on lähedane suhe ning isa saab igapäevase

lapse eest hoolitsemisega hästi hakkama. Lapsele määratud esindaja on avaldanud, et lapse

huvides on, kui lapse peamine elukoht on isa juures. Tallinna linn on selgitanud, et isa suudab

tagada igakülgselt lapse heaolu ja tal on soov ning võimekus seda teha; isa ja lapse vahel

2-25-141

esineb hea emotsionaalne kontakt ja kiindumussuhe; lapse isa saab pakkuda lapsele turvalist

keskkonda, mis toetab lapse päevarutiini ning tema arengut.

20.2. Lapse ema viitab, et lapse isa võib olla lapse suhtes vägivaldne. Samas on sellised lapse

ema väited jäänud paljasõnaliseks. Maakohus tuvastas, et asja materjalide pinnalt nähtuvalt ei

ole lapse isa olnud lapse suhtes vägivaldne. Lapse ema viitab ka, et lapse isa suhtes on

algatatud kriminaalmenetlus seoses perevägivallaga. Selles osas on lapse isa esitanud tõendi,

mille järgi kriminaalmenetlus asjas nr XXXXXXXXXXX lõpetati 04.08.2025

kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p-i 1 ja

§-i 206 alusel.

20.3. Ringkonnakohus nõustub lapsele määratud esindajaga, et lapse ema ei ole lapse jaoks

turvaline täiskasvanu eeskätt oma riskikäitumise tõttu. Maakohus on tuvastanud, et lapse emal

esineb tõsine alkoholiprobleem, tema elukorraldus ei ole stabiilne ega püsiv ning lapse ema on

olnud füüsiliselt vägivaldne lapse isa ja enda vanema tütre vastu. Lapse ema on jätnud lapse

alkoholi kuritarvitamise tõttu korduvalt pikemaks ajaks vanemliku järelevalveta (ka

kohtumenetluse ajal), seades sellega ohtu lapse elu ja tervise. Maakohus on ka tuvastanud, et

lapse ema ei ole kinni pidanud sõlmitud kokkulepetest (nt 27.12.2024 Põhja-Tallinna

Valitsusega kokku lepitud tegevuskava) ja on rikkunud praeguses tsiviilasjas tehtud

17.01.2025 esialgse õiguskaitse määrust, millega keelati lapse emal alkoholi mitte tarvitada.

20.4. Arvestades eeltoodut, on lapse huvides elada vanema (lapse isa) juures, kes suudab

lapsele hetkel pakkuda turvalist ja stabiilset elukeskkonda, kus lapse vajadused on igakülgelt

tagatud. Seega on lapse huvides lapse isale viibimiskohta (sh elukoht) puudutavas küsimustes

ainuhooldusõiguse andmine.

21. Eeltoodud põhjendusi arvestades on maakohtu määrus põhjendatud osas, milles maakohus

lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoht) määramise küsimuse

osas ning andis selles osas ainuhooldusõiguse üle lapse isale ning samuti osas, milles maakohus

jättis vanemate ühise hooldusõiguse muude (tervise, hariduse ja vara) küsimuste osas

lõpetamata.

II

22. Lapse ema on vaidlustanud osaliselt ka maakohtu poolt kindlaks määratud suhtluskorra.

Suhtluskorra kindlaksmääramisel on esimese astme kohtul samuti ulatuslik

diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle

teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Lapsega

suhtlemise korra määrab kohus PKS § 143 lg 2¹ järgi vanema nõudel, kuid PKS § 143 lg 5

järgi võib kohus suhtlemiseks vajalikke meetmeid kohaldada ka omal algatusel. Vanema ja

lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse

huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute

õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust,

vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda,

samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest

juhinduva lahendi (RKTKm nr 3-2-1-83-11, p 22). Igas vanema ja lapse suhtluskorra

kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja

suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt (RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 23).

23. Lapse ema palub määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et laps elab vaheldumisi kahe

päeva kaupa mõlema vanema juures. Selliselt taotleb lapse ema sisuliselt suhtluskorra

2-25-141

määramist 50/50 põhimõttel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellise suhtluskorra

määramine ei ole hetkel lapse huvides. Ringkonnakohus märgib esiteks, et suhtluskord, kus

laps peab oma viibimiskohta vahetama iga kahe ööpäeva tagant, oleks lapsele liigselt

koormav. Lisaks eeldaks vahelduva elukorralduse kehtestamine vanemate häid suhteid,

pidevat informatsiooni vahetamist ja koostöö tegemist, mida praegusel juhul ei esine.

Vanemate vahelised suhted on konfliktsed, mis vahelduvat elukorraldust 50/50 põhimõttel

määrata ei võimalda. Ringkonnakohus ei kahtle selles, et lapse ema hoolib oma lapsest ning

soovib tema elus ja kasvatamises osaleda, kuid praegusel juhul nähtub toimiku materjalide

pinnalt, et lapse ema elukorraldus ei ole stabiilne ega püsiv ning emal on olnud püsivalt

probleeme lapse eest hoolitsemisel (eelkõige oma alkoholisõltuvuse tõttu). Lisaks tuvastas

maakohus, et lapse ema rikkus mitmel korral 12.05.2025 määrusega esialgse õiguskaitse

korras määratud suhtluskorda. Laps vajab selget päevakava ja kindlat rutiini (sh lasteaias

käimisel). Lapse huvides on elada ühes põhielukohas (praegusel juhul isa juures) igapäevaselt

ettenähtava ja stabiilse elukorralduse järgi, mis tagab lapsele kindlus- ja turvatunde ning

toetab tema arengut. Seega leiab ringkonnakohus, et 50/50 suhtluskord ei ole praegusel juhul

lapse huvides. Maakohtu määratud suhtluskord (kuus päeva isaga ja kaks päeva emaga) tagab

ema ja lapse suhtluse ning samuti selle, et ema saab viibida lapsega ka päevadel, kui laps

viibib lasteaias.

24. Ringkonnakohus peab usutavaks lapse ema väiteid, et laps on emotsionaalselt tugevalt

emaga seotud, armastab oma ema ja väljendab soovi olla ema juures. Üldjuhul armastabki

laps mõlemat vanemat ja soovib olla nendega koos ning üldiselt tahavad lapsed elada mõlema

vanemaga koos ja nende vastused küsimustele sõltuvad palju sellest, kuidas või kes seda

küsib ning kumma vanema juures lapsed viibivad. Eeltoodud lapse ema väited ei anna aga

alust maakohtu määruse tühistamiseks hooldusõiguse ega suhtluskorra küsimustes. Ka see, et

isa on emal võimaldanud suhelda lapsega suhtluskorra väliselt ajal, mil lasteaed suvel ei tööta,

ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.

25. Eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus põhjendatuks muuta maakohtu poolt kindlaks

määratud suhtluskorda lapse ema taotletud viisil.

26. Ringkonnakohus peab siiski põhjendatuks teha suhtluskorra punktides 1 ja 2 järgmised

täpsustused.

26.1. Nimelt on lapse ema selgitanud, et ta töötab uuel töökohal ning tema töögraafik on

muutunud. Kolleegium peab seega põhjendatuks täpsustada suhtluskorra punkti 1 selliselt, et

eemaldab sellest sulgudes olnud lauseosa ema töögraafiku järgselt järjestikustel vabadel

päevadel ning märgib, et suhtluskorra punkti 1 kehtib järgnevas sõnastuses: Laps on kaks

päeva emaga ja järgnevad kuus päeva isaga, seejärel kaks päeva emaga ja kuus päeva isaga

jne. Laps läheb käesoleva määrusega määratud suhtluskorra järgi esmakordselt ema juurde

lahendi tegemisele järgneval esimesel ema töögraafiku järgsel vabal päeval.

26.2. Lapse ema on samuti selgitanud, et ta ei ela enam Paldiskis ning on kolinud Tallinnasse

aadressile XXX. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on Balti jaam märgitud lapse

üleandmise kohana just põhjusel, et vanemad elavad eraldi linnades, mida praegusel juhul

enam ei esine. Lapse isa on 18.08.2025 esitanud taotluse eemaldada Balti jaam lapse

üleandmiskohtade loendist. Ringkonnakohus peab seega põhjendatuks täpsustada suhtluskorra

punkti 2 selliselt, et eemaldab Balti jaama lapse üleandmiskohtade loendist. Suhtluskorra

punkt 2 kehtib seega järgnevas sõnastuses: Ema tuleb lapsele järele lasteaeda või aadressile

XXX, Tallinn (vastavalt vanemate kokkuleppele). Kui laps ei ole üleandmise päeval lasteaias,

2-25-141

toimub lapse üleandmine kell 7.30 hommikul. Ema annab lapse järgmisel päeval isale üle

hiljemalt kell 20.00 aadressil XXX, Tallinn.

III

27. Menetlusosalised on esitanud määruskaebemenetluses täiendavaid tõendeid. TsMS § 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega

võtab ringkonnakohus lapse ema poolt 10.07.2025 esitatud tõendid (lapse ema ja laste heaolu

spetsialisti sõnumivahetus, dtl 761–762), 28.07.2025 esitatud tõendi (28.07.2025 teatis

kriminaalmenetluse alustamisest kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX), 17.08.2025 esitatud

tõendid (kuvatõmmis Häirekeskusesse helistamise kohta, kuvatõmmised vanemate vahelisest

sõnumivahetusest, dtl 898–899) ja 07.09.2025 esitatud tõendid (kuvatõmmised vanemate

vahelisest sõnumivahetusest, dtl 982-990) asja materjalide juurde. Samuti võtab

ringkonnakohus asja materjalide juurde lapse isa 15.08.2025 esitatud tõendid

(videosalvestised, 04.08.2025 Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX, Rajaleidja aruanne, Tervisportaali väljavõte neuroloogi

külastuse kohta, vanemate vaheline sõnumivahetus, kuvatõmmis Tallinna hariduse

infosüsteemi e-kirjast), 18.08.2025 esitatud tõendid (kuvatõmmised vanemate vahelisest

sõnumivahetusest) ja 19.08.2025 esitatud tõendid (Tervisportaali väljavõtted neuroloogi

vastuvõtu aja kohta ja saatekiri kliinilise psühholoogi vastuvõtule).

Ringkonnakohus jätab toimiku materjalide juurde võtmata lapse ema 07.09.2025 esitatud

tõendid (kuvatõmmised vanemate vahelisest sõnumivahetusest, dtl 967–974), kuna need

sisalduvad juba toimiku materjalide hulgas (TsMS § 238 lg 1 p 2). Lapse ema on samad

tõendid esitanud 07.09.2025 kell 22.48 saadetud e-kirjaga (dtl 982–990), millised on

ringkonnakohus asja materjalide juurde võtnud.

Ringkonnakohus jätab toimiku materjalide juurde võtmata lapse isa 15.08.2025 esitatud

tõendid (Politsei- ja Piirivalveameti 13.01.2025, 02.02.2025, 06.06.2025 ja 25.06.2025

vastused, dtl 868–872), kuna need sisalduvad juba toimiku materjalide hulgas (TsMS § 238 lg

1 p 2).

Lapse ema esitatud 10.07.2025 tõendid (kuvatõmmised vanemate vahelisest

sõnumivahetusest, dtl 757–760), 07.08.2025 tõend (üürileping, dtl 801–807), 12.08.2025

tõendid (kuvatõmmised vanemate vahelisest sõnumivahetusest, dtl 820–826), 13.08.2025

tõendid (kuvatõmmised vanemate vahelisest sõnumivahetusest, dtl 833–841) ja 17.08.2025

tõendid (kuvatõmmised vanemate vahelisest sõnumivahetusest, dtl 895–897, 900–912) on

venekeelsed. Maakohus on lapse emale selgitanud juba 09.05.2025 kohtuistungil, 22.05.2025

e-kirjaga ja lisaks 21.08.2025 määruses, et võõrkeelsetele tõenditele tuleb lisada eestikeelne

tõlge ning kui tõlget ei esitata, võib kohus jätta võõrkeelsed tõendid tähelepanuta. Seetõttu

jätab ringkonnakohus eeltoodud lapse ema võõrkeelsed tõendid TsMS § 33 lg 3 alusel

tähelepanuta.

28. Lapse ema on määruskaebuses esitanud taotluse lapsele psühholoogilis-pedagoogilise

ekspertiisi määramiseks, selleks, et hinnata lapse emotsionaalset ja arengulist seisundit. Lapse

ema märgib, et tal on tekkinud tõsised kahtlused, et lapse isa võib olla lapse suhtes

vägivaldne. TsMS § 293 lg 1 järgi on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi

arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Ringkonnakohus

jätab lapse ema taotluse rahuldamata. Asjas kogutud tõendid ei anna alust järeldada, et lapse

isa kahjustaks lapse heaolu. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et kohus ei ole

tuvastanud, et lapse isa oleks olnud lapse suhtes vägivaldne. TsMS § 238 lg 1 p 2 mõttes on

2-25-141

menetlusosaliste selgituste ja dokumentaalsete tõenditega juba piisavalt tõendatud vaidluse

aluseks olevad asjaolud, millele tuginedes saab kohus kujundada oma arvamuse. Eelnevat

arvestades ei annaks ekspertiisi korraldamine siinsel juhul arvestatavat lisandväärtust asja

lahendamisel, kuid oleks samal ajal lapsele koormav (mis ei ole lapse huvides), aeganõudev ja

kulukas. Kuna vaidluse all olevate asjaolude kohta on piisavalt tõendeid, siis venitaks

ekspertiisi läbiviimine ka menetlust.

29. Lapse ema esitas 06.09.2025 taotluse tõendite kogumiseks, milles palus esitada ametlik

päring ettevõttele X OÜ, et saada teavet lapse isa tööalase liikumise kohta perioodil 2025.

aasta märts kuni september, juhul kui ta töötas nimetatud ajavahemikus X kullerina. Seoses

esitatud taotlusega selgitas lapse ema, et lapse isa on korduvalt jätnud lapse ööseks koju üksi

ja järelevalveta ning lapse emal on alust arvata, et lapse isa viibis samadel aegadel tööl

toitlustuskullerina. TsMS § 236 lg 2 esimese lause järgi kui tõendit esitada sooviv

menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb lapse ema taotlus jätta rahuldamata, kuna ta ei ole oma

taotluse aluseks olevaid asjaolusid usutavalt põhistanud TsMS § 238 lg 3 p 4 mõttes.

Paljasõnalised ja põhistamata on lapse ema väited, et lapse isa töötas toodud perioodil X

kullerina. Samuti on põhistamata ja paljasõnalised lapse ema väited, et isa on jätnud lapse

üksi koju ja järelevalveta. Maakohus on tuvastanud, et lapse isa on näidanud ennast

vastustundliku vanemana, kes saab lapse eest hoolitsemisega hästi hakkama. Nimetatut

kinnitavad ka eestkosteasutus Tallinna linn ja lapsele määratud esindaja.

30. 07.09.2025 esitas lapse ema taotluse kohustada lapse isa viivitamata väljastama notariaalne

nõusolek lapsega Tenerifele reisimiseks perioodil 16.11.2025–29.11.2025 või anda luba lapse

Eestist ajutiseks väljaviimiseks ilma isa notariaalse nõusolekuta ning väljastada vastav

kohtuotsus, mis asendab isa nõusolekut. Lapse ema selgitas, et ta soovib minna lapsega reisile,

kuid isa keeldub andmast emale notariaalset nõusolekut lapsega reisimiseks enne, kui lapse ema

on talle esitanud kõik nõutavad lisadokumendid.

Vastuseks lapse ema taotlusele selgitab ringkonnakohus, et maakohtu poolt kindlaks määratud

suhtluskorra järgi on mõlemal vanemal õigus lapsega reisida kord aastas kuni 14 päeva.

Vanem teavitab teist vanemat lapsega reisimise soovist ette vähemalt ühe kuu, teatades reisi

kuupäevad ja sihtriigi. Teine vanem annab vanemale teise vanema palvel reisiks notariaalse

nõusoleku ja vajadusel reisidokumendi (maakohtu määruse resolutsiooni p 4.9).

Maakohus märkis, et suhtluskorra kindlaksmääramise osas on maakohtu määrus viivitamata

täidetav vastavalt TsMS § 5621 lg-le 3 (maakohtu määruse resolutsiooni p 5) ning et

kohtumääruse rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse (maakohtu

määruse resolutsiooni p 6). Seega on kohtumääruse täitmiseks võimalik lapse emal pöörduda

kohtutäituri poole. Maakohus on vaidlustatud määruses lisaks selgitanud, et kohtumääruse

rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida

(täitemenetluse seadustik (TMS) § 179 lg 2). Teistkordse trahvi määramise asemel võib

määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti

kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle

talumise või sellest hoidumise kohustusest (TMS § 179 lg 22).

Ringkonnakohus märgib ka, et lapse isa tingimusi (majutuse broneering, lapse meditsiinilised

andmed, igapäevase asukoha aruanne lapse kohta jms), millele lapse ema viitab oma

07.09.2025 e-kirjas, ei ole maakohus vaidlustatud määruses lapsega reisimiseks ette näinud.

2-25-141

31. Kuna lapse ema on määruskaebemenetluses teada andnud, et ta on kolinud Paldiskist

Tallinnasse (Lasnamäe linnaossa), siis eemaldab ringkonnakohus menetlusosaliste hulgas

Lääne-Harju valla (Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu) kui lapse ema endise elukohajärgse

kohaliku omavalistuse. Lapse ema praegune elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn

(Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) on juba menetlusosalisena kaasatud (vt ka

TsMS § 552 lg 2, TsMS § 198 lg 3).

IV

32. Ringkonnakohus leiab, et kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, on arvestades vaidluse

olemust ja asjaolusid, õiglane jätta määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 teise

lause alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg

3 teise lause alusel riigi kanda.

33. Hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse

kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib TsMS § 696 lg 3 järgi esitada

määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Menetluskulude jaotust saab

TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)