3-24-2685/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2685

Haldusasi

X.X.-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

Riigikohtu tegevusega riigi õigusabi taotluste

menetlemisel ja alusetult vabaduse võtmisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. aprilli

2025. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 12. aprilli 2025. a määruse resolutsiooni punkt 1

muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendab rahulolematust

Riigikohtu tegevusega, kuna mitmes kriminaalasjas esitatud riigi õigusabi taotlusi ei

registreeritud e-toimikus ning riigi õigusabi taotluste lisad varastati. Riigikohtu tegevus tekitas

kahju kaebaja psüühilisele tervisele, teotas tema au ja head nime ning põhjustas alusetult

vabaduse võtmise tähtajaga 14 aastat. Lisaks taotleb kaebaja kahjuhüvitise väljamõistmist selle

eest, et temalt on alusetult võetud vabadus 14-ks aastaks. Riigikohus tegi asjas nr 3-1-1-41-12

kaebaja kasuks õigeksmõistva otsuse, millega tühistas kõik tema süüdimõistvad kohtuotsused.

2. Tartu Halduskohus tagastas 12. aprilli 2025. a määrusega X.X.-i kaebuse.

2.1.

Kaebaja nõue mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seoses Riigikohtule

kriminaalasjades esitatud riigi õigusabi taotluste e-toimikus registreerimata jätmise ja riigi

õigusabi taotluste lisade tagastamata jätmisega, tuleb tagastada halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et Riigikohus registreeris ja lahendas asjades nr 1-10-15779, 1-

21-474, 1-21-3195 ja 1-23-7120 kaebaja esitatud riigi õigusabi taotlused; asjas nr 1-24-3333

oli kaebajal riigi õigusabi taotluse esitamise ajal juba esindaja olemas. Korduvate riigi õigusabi

taotluste e-toimikus registreerimata jätmine ei saanud intensiivselt riivata kaebaja õigusi ega

põhjustada ülemääraseid kannatusi, mis nõuaks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist.

Kaebaja õigusi ei saanud intensiivselt riivata ka see, kui tema Riigikohtule esitatud riigi

õigusabi taotluste lisasid ei tagastatud. Kohtul ei ole kohustust omal algatusel tagastada

dokumente, mida kaebaja on kohtule esitanud. Kaebajal on võimalik pöörduda Riigikohtu

poole ja paluda lisad tagastada.

Kaebajale on korduvalt varasemate kohtumenetluste käigus selgitatud, et Riigikohus ei

mõistnud teda õigeks, vaid tühistas 18. mai 2012. a otsusega nr 3-1-1-41-12 Viru Maakohtu ja

Tartu Ringkonnakohtu otsused ning saatis kriminaalasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks

teises kohtukoosseisus. On ilmselge, et Riigikohtu tegevus kaebaja riigi õigusabi taotluste

menetlemisel ei saanud mõjutada kaebaja kinnipidamist kinnipidamisasutuses. Riigikohus ei

ole oma tegevusega kaebaja vabadust piiranud, au ega head nime teotanud ja tervist

kahjustanud ning sellest tulenevalt on hüvitamiskaebuse edulootused vähesed. Väidetud kahju

puudumine välistab kahjunõude rahuldamise.

2.2.

Kaebaja nõue süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks seoses vabaduse võtmisega

tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses.

Halduskohus ei ole pädev lahendama lõppenud kriminaalmenetlusega tekitatud kahju

hüvitamise nõudeid, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduses (SKHS).

3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ei nõustu Tartu

Halduskohtu 12. aprilli 2025. a määrusega ja leiab, et määrus on ebaseaduslik ja

põhjendamatu.

Kaebaja leiab, et teda karistati ühe ja sama teo eest kaks korda. Riigikohus oleks pidanud 18.

mai 2012. a otsuse nr 3-1-1-41-12 alusel kaebaja vabastama vanglast, sest ta tühistas alamate

astmete kohtute otsused. Nüüd Riigikohus keeldub läbi vaatamast kaebaja taotlusi riigi

õigusabi saamiseks, kuna tehti ebaseaduslik otsus kriminaalasjas nr 1-10-15778, millega

mõisteti kaks korda kohut ühe ja sama teo eest ja hoiti kaebajat ebaseaduslikult vanglas 10

aastat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu määruskaebus rahuldamisele, kuid osaliselt tuleb

muuta halduskohtu määruse põhjendusi.

5. Kaebaja taotles halduskohtult süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selle eest, et

temalt võeti vabadus. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse nimetatud osas, leides, et kaebuse

lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Lisaks taotles kaebaja Riigikohtu tekitatud

kahju hüvitamist ning selle nõude tagastas halduskohus kaebusega kaitstava õiguse

väheintensiivse riive ja kaebuse rahuldamise ebatõenäolisuse tõttu.

6. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kogu kaebus tagastada halduskohtu pädevuse puudumise

tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

7. Halduskohus viitas vaidlustatavas määruses õigesti, et halduskohtu pädevusse kuuluvad

avalik-õiguslikes suhetes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei ole ette näinud

teistsugust menetluskorda. Antud juhul on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

alused, ulatus ja kord ette nähtud SKHS-is, mis on riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks

(SKHS § 4). Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamisele üksnes SKHS-s sätestatud juhul (SKHS § 1 lg 3). SKHS § 12 järgi hüvitatakse

kahju isiku kirjaliku taotluse alusel.

8. Ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus kaebaja soovib Riigikohtu tekitatud mittevaralist

kahju riigi õigusabi taotluste e-toimikus registreerimata jätmise ja riigi õigusabi taotluste lisade

tagastamata jätmisega ning vabaduse võtmisega, tuleb tal järgida SKHS-is sätestatut. SKHS 4.

peatükk näeb ette kahju hüvitamise menetluse ning 4. peatüki 3. jagu sätestab kahju

hüvitamise korra kohtumenetluses. Riigikohtule etteheidetavaid tegevusi kaebaja loetletud

kriminaalasjades esitatud riigi õigusabi taotluste registreerimata jätmisel ja riigi õigusabi

taotluste lisade tagastamata jätmisel, saab pidada kohtu toiminguteks konkreetse kriminaalasja

menetlemisel. X.X. lisas halduskohtule esitatud kaebusele enda ja Riigikohtu vahelise

kirjavahetuse, kust nähtub, et kaebaja esitas Riigikohtule korduvalt riigi õigusabi taotlusi

kriminaalasjades, kus samasisuline taotlus oli juba lahendatud või Riigikohtus toimunud

menetlus oli lõppenud. Kaebaja kirjeldatud asjaoludel esitatud mittevaralise kahju hüvitamise

nõue on tervikuna käsitatav süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Riigikohtu

erikogu on 25. jaanuari 2019. a määruse nr 3-18-1652 p-s 9 järeldanud, et SKHS §-s 4

sätestatu viitab sellele, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb

lähtuda SKHS-s kehtestatud menetluskorrast. Samale seisukohale jõudis Riigikohus ka 8.

oktoobri 2018. a otsuse nr 3-18-400/15 p-s 10, märkides ära, et SKHS §-st 1 ei ilmne, et

seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra

selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikohtu XII

koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon.

9. SKHS § 21 lg 4 alusel kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata

või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik

jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või

kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või

Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse SKHS 4. peatüki 2.

jaos sätestatut. Ringkonnakohtul puuduvad andmed, et kaebaja oleks Riigikohtule esitanud

kahju hüvitamise nõude kaebuses esitatud asjaoludega seoses, siis SKHS § 21 lg 4 alusel on

kaebaja nõuetekohase kahju hüvitamise taotluse lahendamine prokuratuurile või kohtuvälise

menetleja pädevuses.

10. Eeltoodut arvestades ei kuulu süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise

nõude lahendamine HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse. Halduskohus tagastas

kaebaja nõude süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks seoses vabaduse võtmisega

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse

põhjendusi ja tagastab kaebaja nõude Riigikohtu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses riigi õigusabi taotluste menetlemisega samuti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

11. Ringkonnakohus jätab X.X.-i määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)