3-25-2871/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2871

Määruse kuupäev

09.09.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Viktor Ussanovi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses vanglas pakutava toiduga

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Viktor Ussanovi kaebus.

2. Jätta Viktor Ussanovi taotlus kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav Viktor Ussanov (kaebaja) esitas 28.08.2025 Tartu

Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest

hüvitise väljamõistmist summas 500 eurot. Kaebuse kohaselt pakuti Tartu Vanglas kaebajale

toitu, mille sees olid nahatükid koos karvadega. Kaebaja sõnul tegi valvur paar korda nendest

oma telefoniga pildid, mis peavad kontaktisiku väitel olema alles. Kaebaja tunneb end

alandatuna. Ta ei söö toitu, mille sees on karvatükid, see ajab teda oksendama. Kaebuse

kohaselt kaebavad kinnipeetavad pidevalt ja sellised olukorrad korduvad.

Kaebaja palub kaebuse esitamisel vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal

puuduvad rahalised võimalused.

2. Kaebusele lisatud Tartu Vangla 25.08.2025. a otsusega nr 1-9/2-25/273-2 jäeti rahuldamata

vahistatu V. Ussanovi 06.06.2025. a kahjunõue nr 1-9/2-25/273-1. Tartu Vangla hinnangul

vastab kinnipeetavate toitlustamine vangistusseaduse (VangS) §-s 47 ja Tartu Vangla

kodukorras toodud tingimustele. Otsuse kohaselt selgitas toitlustusjuht, et suitsupõsk tuleb

vanglasse juba n-ö singina ehk nahk on, aga karvu pole. Edasi läheb see masinasse, siis ahju

ja siis supi või kartuli-tangupudru sisse. Kinnipeetavatel on erinevad eelistused, kas liha on

nahaga või nahata. Toidu sees on nahk liha peal praetud kujul, mille võib ka söömata jätta.

Otsuses on vangla märkinud, et paljudele kinnipeetavatele see meeldib ja selles peitub ka

maitse. Tartu Vangla valmistab toitu vastavalt ettenähtud nõuetele. Vangla on seisukohal, et

nende tegevus ei ole olnud õigusvastane ning kaebajale pole kahju tekkinud.

3-25-2871

KOHTU SEISUKOHT

3. Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt. Kohus

mõistab, et kaebaja nõuab rahalist hüvitist väärikuse alandamise eest (riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 9 lg 1). Nõude aluseks on see, et kaebajale on vanglas väidetavalt pakutud toitu,

mille sees on lihatükid karvade ja nahaga.

4. Kohus tagastab kaebaja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

5. Vastustaja on kahju hüvitamise taotluse lahendamisel välja toonud, millest ja millisel viisil

vanglas toitu valmistatakse. Kohus mõistab, et Tartu Vanglas kasutatakse toidu valmistamisel

suitsutatud seapõske, mida enne supile või kartuli-tangupudrule lisamist küpsetatakse ahjus.

Vangla otsuses on toitlustusjuht selgitanud, et suitsupõsel on nahk, kuid karvu mitte. Kohtu

hinnangul ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks asjaolu, et Tartu Vanglas

pakutakse toitu, mis kaebajale ei maitse. Teistsugune menüü kui tavaelus on vangistusega

paratamatult kaasnev piirang. See, kui kaebajale ei meeldi ega maitse nahaga lihatükid toidu

sees, ei tähenda kaebaja õiguste intensiivset riivet. Isegi kui vastavad tõele kaebaja väited,

nagu oleksid olnud toidu sees lihatükkidel karvad, ei küündi sellega kaebajale põhjustatud

ebamugavused mittevaralise kahjuni, mis kuuluks hüvitamisele RVastS § 9 lg 1 alusel. Kui

kaebaja soovib liha/sealiha mittesisaldavat toitu, siis on kaebajal õigus esitada vastav taotlus

vanglale vastavalt Tartu Vangla kodukorra punktile 9.3.

6. Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. RVastS § 7 lg 1 alusel on

kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Praeguses

asjas on vähetõenäoline, et kohus hindab vastustaja tegevuse õigusvastaseks. VangS § 47 lg 1

järgi korraldatakse kinnipeetava toitlustamine rahvatervishoiu seaduse §-s 22 sätestatud ja

selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt ning kooskõlas üldiste toitumistavadega. Suitsutatud

seapõsest toidu valmistamine on kooskõlas üldiste toitumistavadega Eestis. Kohtule ei ole

äratuntav, et vastustaja oleks jätnud järgimata sotsiaalministri 09.07.2025. a määrusest nr 29

„Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“ või kuni 01.09.2025 kehtinud sotsiaalministri

31.12.2002. a määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ tulenevad nõuded

toitlustamisele.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

8. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda

seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus

ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)