2-23-100519/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-100519

Kohtuasi

Osaühingu Strantum hagi Prismanet OÜ vastu

võlgnevuse 153 euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. juuli 2025. a otsus

Tsiviilasja hind

175,21 eurot

Kaebuse esitaja ja liik

Prismanet OÜ 31. juuli 2025. a apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Osaühing Strantum (registrikood 10731164),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Kostja: Prismanet OÜ (endine ärinimi Prisma NET OÜ,

registrikood

12648723),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Risto Rüütel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Prismanet OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Prismanet OÜ kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-100519

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Strantum (hageja) esitas 04.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Prisma NET OÜ (uue ärinimega Prismanet OÜ, kostja) vastu 255,75

euro saamiseks. Kohus tegi 06.01.2023 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas

20.01.2023 vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 30.01.2023 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 21.03.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt

välja mõista 153 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 6,14 eurot ja viivise põhinõudelt

alates 22.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2.1 Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnisasja aadressiga /aadress/, Harjumaa (katastritunnus

19801:002:0297) omanik. Kostja paigutas 14.09.2022 hageja nõusolekuta tema

kinnisasjale oma reklaamikandja. Hageja teavitas kostjat 19.09.2022, et kostja võib

kasutada hageja maad tasu eest suurusega arvestuslikult 225 eurot kuus (lisandub

käibemaks). Kostja hagejale ei vastanud, kuid jätkas maa kasutamist. Hageja koostas

30.09.2022 kostjale maakasutuse eest arve nr 222095206 maksetähtajaga 14.10.2022.

Kostja arvet ei tasunud. Kostja teisaldas reklaamikandja hageja kinnisasjalt 10.10.2022.

Kostja võlgneb hagejale maa 17 päevase kasutamise eest 153 eurot.

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja

jätta hageja kanda.

3.1 Reklaamikandja paigaldati hageja kinnisasjale 14.09.2022 erakorralistel asjaoludel,

arvates ekslikult, et maa kuulub Harku vallale. Reklaamikandja viidi ära 10.10.2022.

Hageja ei nõudnud reklaamikandja kohest eemaldamist. 19.09.2022–06.10.2022 toimusid

hageja ja kostja vahel lepingueelsed läbirääkimised. Sisuliselt kostja kasutuseeliseid ei

saanud. Reklaamikandja suurus oli alla 1 m2. Hageja tõendid (OÜ Karumaa kiri) ei tõenda

turuhinda. Harku valla maal olevatele reklaamkandjatele ei ole renti määratud. Ka hageja

on lubanud reklaamkandjatele tasuta maakasutust.

4. Harju Maakohus rahuldas 06.10.2023 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 153 eurot, seisuga 21.03.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 6,14 eurot ja

viivise protsendina põhinõudelt alates 22.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis

kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 680

eurot ja viivise menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 02.11.2023 otsusega Harju Maakohtu 06.10.2023

otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

6. Harju Maakohus rahuldas 01.07.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 153 eurot, seisuga 21.03.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 6,14 eurot ja viivise

protsendina põhinõudelt (153 eurolt) alates 22.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda, jättes need

rahaliselt kindlaks määramata.

6.1 Maakohus märkis, et hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) §

85 lg 1 ja VÕS § 1037 lg 1 alusel. Kostja kasutuseeliseks saab tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 tähenduses olla kasu, mida kostja sai seetõttu, et ei pidanud

hagejale maa kasutamise eest maksma. Kostja saadud kasutuseeliste arvestamisel saab

2-23-100519

lähtuda maaalast, mida ta ebaseaduslikult kasutas ning hüvitist saab mõista aja eest, millal

ta seda valdas.

6.2 Väidetava eksimusega ei saa vabandada hageja maa ebaseaduslikku kasutamist. Maa

tasuta kasutamist hageja ei aktsepteerinud. Kostjalt nõutava kasutuseelise põhjendatust, sh

asjaolu, et kostjale pakutud maakasutustasu vastas objektiivselt samas piirkonnas

ligikaudselt samal ajal kehtinud tavapärasele samasuguste reklaamikandjate

paigaldamiseks maa-ala kasutustasule, tõendab hageja kirjavahetus OÜ-ga Karumaa.

Kostja tõendid seda ümber ei lükka. Väide, et Harku vallale kuuluval maal on maakasutus

kostjale tasuta, ei ole asjakohane.

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7.1 Kaebuse kohaselt ei ole hageja tõendanud kasutuseelise suurust. Kohus tuvastas

kasutuseelise suuruse vaid hageja ja OÜ Karumaa kirjavahetuse pinnalt ja viitas

tõenditele, mille järgi küsitavat teistes piirkondades veelgi suuremat maakasutustasu.

Sellised tõendid ei saa tõendada kasutuseelise suurust vaidlusaluses piirkonnas. Kohtu

üldsõnalised seisukohad kostja tõendite kohta on asjakohatud ja põhjendamatud. Kostja

tõendid olid esitatud maakasutuse maksumuse kohta tegelikult toimunud tehingute alusel.

Maa omavolilist kasutust ei toimunud. Hageja kiitis läbirääkimiste alustamise ettepaneku

tegemisel maakasutuse heaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 alusel

menetlusse võtmata.

9. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi,

milles palus kostjalt välja mõista 153 eurot, seisuga 21.03.2023 sissenõutavaks muutunud

viivise 6,14 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 22.03.2023 kuni

põhinõude tasumiseni. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna

põhinõudelt 3500 eurot ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lg-s 1

nimetatud asjaga. TsMS § 637 lg 21 kohaselt saab ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s 1

nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

10. Maakohus ei märkinud oma otsuses, et annab loa selle edasikaebamiseks. Otsuses on

märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole samastatav edasikaebamise loa andmisega

TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Tegemist on seadusest tuleneva nõude täitmisega.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s

2¹ sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11).

11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi,

apellatsioonkaebuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel

selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt

2-23-100519

ebaõigesti hinnanud tõendeid. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile.

Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust

tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea TsMS § 637 lg

21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt

RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11).

12. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust

menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos

lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas

apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse

esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse

esitaja s.o kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei

edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses

vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas

kindlaksmääratavad menetluskulud.

14. Kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2

alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja

millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)