2-25-109189/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. september 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-109189

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi C.-R. S. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1978,18 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046,

lepinguline esindaja: Anu Volmer, e-post: XXX

Kostja: C.-R. S., isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt C.-R. S. hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust XXX tulenev

põhivõlgnevus 1500 eurot, intress 93,36 eurot, viivis 167,57 eurot, võla

sissenõudmiskulud kokku summas 50 eurot ja viivis põhinõudelt 1500 eurolt, so eurolt

alates 15.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt C.-R. S. hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 335 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb C.-R. S.al tasuda B2 Impact OÜ-le alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte ning kostjale kätte Ametlike

Teadaannete kaudu.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

24.03.2024 sõlmitud XXX krediidilepingu alusel on kostja perioodil 24.03.2024-

14.06.2024 saanud kokku kreediti summas 1550 eurot. Lepingu katteks on tagasimakseid

tehtud kokku summas 168,42 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 50 eurot,

intressi katteks 118,37 eurot ja viivise katteks 0,05 eurot. C.-R. S. ja B OÜ sõlmisid

22.08.2024 XXX refinantseerimislepingu nr. XXX laenusummaga 1500 eurot, millest

hageja nõude esitamisel ja põhjendamisel lähtub. Käesoleva lepinguga refinantseeriti

kostja olemasolevad laenukohustused, mis tulenesid Laenuandja ja kostja vahel sõlmitud

XXX krediidilepingust. Kohustuste refinantseerimisega olemasolev XXX krediidileping

lõppes ning laenu tagasimakseid jätkas kostja käesoleva Lepingu alusel. Leping sh.

Euroopa standardinfo teabeleht allkirjastati laenusaaja poolt digitaalselt XXX

iseteeninduses. Lepingu tingimused „intress ja tasud“ tulenevalt lepiti kokku

intressimääras 24% aastas (0,0658% päevas), krediidi kulukuse määras 26,82% (lepingu

tingimused „krediidi kulukuse määr“) ning maksete kogusummas 4101,53 eurot (lepingu

tingimused „maksete kogusumma“). Krediidi kulukuse määr ja maksete kogusumma

(krediidi kogukulu) on arvutatud Lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et

laenusumma on 150 eurot, intressimäär 24% aastas, muud kulud summas 153,25 eurot,

laenutähtpäev 10.08.2034 ning kogu laen võetakse koheselt kasutusse (lepingu

tingimused „maksete kogusumma“).

Lepingute tingimuste „maksete tasumine“

tulenevalt - tasumine kord kuus 10. kuupäeval (maksepäev), kokku kuulub tasumisele

120 osamakset. Osamakse koosneb laenu tagasimaksest, intressimaksest ja muudest

kuludest. Klient tagastab laenu ja tasub intresse igakuiste annuiteetmaksetena, muud

kulud on jaotatud igakuisteks võrdseteks osamakseteks. Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe punktist 2 (Krediiditoote kirjeldus) tulenevalt kuulub tasumisele:

vastavalt maksegraafikule laenu põhiosa tagasimaksest, muudest kuludest ja intressist

koosnev igakuine osamakse 34,36 eurot ülekandega krediidiandja kontole; Intress ja/või

tasud makstakse järgmiselt: - laenujäägilt arvestatud intress kuulub tasumisele igakuiselt

koos laenu põhiosa tagasimaksega. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimaksed tehtud

pole. Makseviivituse tõttu edastati kostjale võlgnevuse osas meeldetuletuskirjad

18.09.2024, 18.10.2024 ja 17.11.2024. Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse

kohustust, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse see on 10.09.2024

(tagasimakse 23,51 eurot), 10.10.2024 (osamakse 34,36 eurot) ja 10.11.2024 osamakse

34,36 eurot) tagasimakse tasumisega, mistõttu teatas krediidiandaja 10.11.2024

teatisega, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimata jätmisel või selle

tasumise osas muule kokkuleppele mittejõudmisel, ütleb krediidiandaja temaga sõlmitud

lepingu üles 25.11.2024 seisuga. Kuna kostja võlgnevust tähtajaks ei likvideerinud ega

pöördunud võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks krediidiandaja poole, oli

Krediidiandjal õigus lepingu tingimuste „lepingu rikkumine“ alusel leping ülesöelduks

lugeda 25.11.2024 seisuga. 10.11.2024 teatis on kostjale edastatud XXX iseteeninduse

vahendusel kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile (kohale

toimetatud 10.11.2024). 10.11.2024 teatega teavitas krediidiandaja kostjat ka tema ja B

OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest inkassole. Antud teatiste

edastamisega kostjale, saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS §

170 mõttes. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei

andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse.

Krediidiandja on krediidianalüüsil järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

lähtudes VÕS § 4034 ja KAVS § 49 ja § 50 sätestatud nõuetest. Krediidiandja kontrollis

kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete,

avalike andmebaasidest saadud andmete ning pangakonto väljavõtte alusel.

Hageja palub välja mõista kostjalt C.-R. S. B2 hageja Impact OÜ kasuks lepingust XXX

tulenev põhivõlgnevus 1500 eurot, intress 93,36 eurot, viivis 167,57 eurot, võla

sissenõudmiskulud kokku summas 50 eurot ja viivis põhinõudelt 1500 eurolt, so eurolt alates

15.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

menetluskuluna kokku summa 335 eurot, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse kulust

20 eurot ja menetluses kokku tasutud riigilõivust summas 315 eurot ning menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud 02.07.25 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus

hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud lepingujärgseid krediidi kulukuse määrasid (50,64% ja

26,82%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2023.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36% ning alates 31.05.24.a määratud

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. 24.03.2024

sõlmitud XXX krediidilepingu krediidi kulukuse määra on 50,64% ja 22.08.2024 XXX

refinantseerimislepingu nr. XXX kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 24,20%.

Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (17,36*3=52,08%;

16,65*3=49,95%) ning lepingutes kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on

seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised.

Krediidiandaja kontrollis kostja esitatud sissetuleku õigsust Maksu- ja Tolliameti

päringust saadud andmete alusel (hagi lisa 2), mille analüüsi tulemusel saadi kostja

keskmiseks netosissetulekuks 1509 eurot. Kostja märkis enda finantskohustusteks 0,00

eurot. Krediidiandaja lähtus finantskohustuses tuletatud finantskohustuste arvutusest, mis

põhineb ligikaudu 10 000 pangakonto väljavõtte analüüsil, mille kliendid on

krediidiandjale esitanud. Väljavõtete analüüsi põhjal on koostatud graafik, kus on

korrelatsioonis sissetulek ja finantskohustuste suurus. Sissetuleku 1500 euro juures on

keskmised tuletatud finantskohustused 526,92 eurot, millest krediidiandja krediidiotsuse

tegemisel lähtus. Teavet kontrolliti ja omandati lisaks, tehes päringud avalikesse

andmebaasidesse nagu: Krediidiinfost (lisa 3), Krediidiregister (lisa 4), Ametlikud

teadaanded (lisa 5), mis ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi

Kostjal oli rahvastikuregistri päringust tulenevalt üks ülalpeetav (lisa 6). Kostja ei

märkinud enda majapidamiskulusid, mistõttu võeti krediidiandaja poolt

majapidamiskulude hindamisel aluseks Statistikaameti poolt avaldatud andmed kooskõlas

krediidiandja poolt sise-eeskirja kehtestatud arvuliste näitajatega, mis arvutati valemi

põhjal: sissetulek 1509*0,204 + 157,32 eurot = 465,156 eurot, millele lisati ühe

ülalpeetava kulu. Seega arvestati krediidiotsuse tegemisel majapidamiskuludega kokku

summas 520,156 eurot. Krediidiandaja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud

andmete ja registriandmete osas, mis võisid mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist. Eeltoodud info oli piisav võimaldamaks hinnata kostja krediidivõimelisust.

Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud

summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti

vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot ning maksekäsu

kiirmenetluse õigusabikulud 20 eurot.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 315 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Ühtlasi tulenevalt TsMS § 484.2 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskulud

maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.

Muid kulusid hageja ei esitanud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (355

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

Kuna kohtul ei ole otsuse tegemise ajal uusi andmeid, kuhu kostjale otus kätte toimetada,

siis tuleb otsus kätte toimetad Ametlike Teadaannete kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik