2-24-12994/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

09. september 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-12994

Tsiviilasi

A., B., C. hagiavaldus D. vastu ühisomandi osaliseks

lõpetamiseks ning kostja tahteavalduste asendamise

nõudes

Menetlustoiming

Asja lahendamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1: A. (endine N.), isikukood XXX, elukoht

XXX,

e-post: XXX

Hageja 2: B. (endine S. ), isikukood XXX, elukoht:

XXX,

e-post: XXX

Hageja 3: C., isikukood XXX, elukoht: XXX ,

e-post: XXX

Hageja esindaja: Piret Tõnnus-Saks

Bergsi Consult OÜ, reg.kood 12036718

XXX, XXX

Kostja: D., sünniaeg XXX, elukoht: XXX

Kostja seaduslik esindaja: E. , sünniaeg XXX, elukoht:

XXX, e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Lõpetada A. (A., endine perekonnanimi N., isikukood XXX), B. (A., endine

perekonnanimi S. , isikukood XXX), C. (A., isikukood XXX), ja F. , (A., isikukood

2-24-12994

XXX, surnud XXX) pärija D., (A., sünniaeg XXX), ühisomand Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnisasjale, asukohaga XXX.

3. Ühisomandi lõpetamise viisiks määrata kinnisasja (registriosa nr XXX), asukohaga

XXX, müük. Müügihind ei tohi olla väiksem sarnaste kinnistute müügihinnast.

Müügist saadud raha, millest on maha arvestatud tehingu kulud, jagada

ühisomandike vahel võrdsetes osades, s.o ¼ A.-le , ¼ B.-le , ¼ C.-le ja ¼ D.-le .

4. Jätta rahuldamata hagejate nõue määrata alaealisele pärijale D. (sünniaeg XXX)

erivolitusega esindaja pärandvaraks oleva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr XXX (asukohaga XXX) kantud kinnistu ühisomandi lõpetamiseks

müümise teel koos omandi üleandmise ja kinnistusraamatukannete tegemisega ning

alaealisele pärijale D. tema omandiosale vastava summa väljamaksmiseks (vajadusel

hoiustamine).

5. Anda alaealise D. nimel tema seaduslikule esindajale E. le, (L. , sünniaeg XXX)

Perekonnaseaduse § 187 ja § 188 alusel kohtu nõusolek kinnisasja (registriosa nr

XXX) ühisomandi lõpetamiseks, kinnisasja müümiseks , kinnisasja müügist saadud

raha jagamiseks võrdsetes osades ühisomandike vahel, D.-le kuuluva raha

paigutamiseks eraldi alaealisele D.-le avatavale hoiukontole ning kõigi käesoleva

kohtumääruse punktis 4 nimetatud tehingutega seotud toimingute tegemiseks.

Hoiukontole paigutatud raha võib kasutada üksnes alaealise huvides.

6. Kohustada alaealise D. nimel tema seaduslikku esindajat E. t andma tahteavaldus

kinnisasja (registriosa nr XXX) ühisomandi lõpetamiseks ja kinnisasja müügiks,

kinnisasja müügist saadud raha jagamiseks võrdsetes osades ühisomandike vahel,

D.-le kuuluva raha paigutamiseks eraldi alaealisele D.-le avatavale hoiukontole ning

kõigi käesoleva kohtumääruse punktis 5 nimetatud tehingutega seotud toimingute

tegemiseks (s.h vajalike lepingute sõlmimiseks ja kandeavalduste tegemiseks) ning

asendada see tahteavaldus kohtuotsusega.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD

1. Hagejad esitasid 28.08.2024 hagiavalduse kostja vastu kinnistu ühisomandi osaliseks

lõpetamiseks ja kostja tahteavalduste asendamise nõudes. Hagejad paluvad:

1.1 Rahuldada hagiavaldus ja lõpetada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr

XXX (asukohaga XXX) suhtes ühisomand osaliselt ühisomanikuna

kinnistusraamatusse kantud F. (A.) (isikukood XXX, surnud XXX) pärija D.

(sünniaeg XXX) ühisomandiosa osas.

2-24-12994

1.2 D. ühisomandiosa omandavad p-s 1.1 nimetatud kinnistu ühisomanikud A. N.

(isikukood XXX), B. S. (isikukood XXX) ja C. (isikukood XXX), ühisomand

kinnistule registriosa nr XXX jääb kestma üldõigusjärgluse korras.

1.3 Kinnistu ühisomanikud A. N., B. S. ja C. maksavad välja D.-le tema ühisomandiosa

rahas.

1.4 Kohustada D.-d andma tahteavalduse omanikukande tegemiseks, mille kohaselt

kustutatakse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX (asukohaga

XXX) II jaost ühisomanik F. ja uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse

kinnistu registriosa nr XXX II jakku ühisomanikena A. N., B. S. , C. ja D. ning

asendada see tahteavaldus kohtulahendiga.

1.5 Kohustada D.-d andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega D. annab

p-s 1 nimetatud kinnistust üldõigusjärgluse korras temale kuuluva omandi üle A.

N.ele, B. S. ale ja C.-le, igale võrdses osas ning asendada see tahteavaldus

kohtulahendiga.

1.6 Kohustada D.-d andma nõusolek omanikukande tegemiseks, mille kohaselt

kustutatakse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX (asukohaga

XXX) II jaost ühisomanik D. (sünniaeg XXX) ja kinnistu registriosa nr XXX

ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse A. N., B. S. ja C. ning asendada see

nõusolek kohtulahendiga.

1.7 Alternatiivsena rakendada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX

(asukohaga XXX) kantud kinnistust D.-le kuuluva ühisomandiosa osas hoiumeedet.

1.7.1

Nimetada pärandvaraks oleva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa

nr XXX (asukohaga XXX) kantud kinnistu ühisomandis oleva, pärijale D.

kuuluva omandi hooldajaks A. N..

1.7.2

Määrata Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX (asukohaga

XXX) kantud kinnistust pärijale D. kuuluva vara hooldaja õigused ja

kohustused.

2. Hagiavalduse kohaselt, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX

(asukohaga XXX), II jakku on ühisomanikena sisse kantud A. N. (isikukood XXX, B. S.

(isikukood XXX), C. (isikukood XXX) ja F. (isikukood XXX). Ühisomanik F. (isikukood

XXX), suri XXX. Hageja 1 teavitas kostja seaduslikku esindajat F. surmast ja

pärimismenetluse algatamisest. 11.02.2022 algatas Pärnu notar Kaia Krüger hageja 1

avalduse alusel XXX surnud F. pärimismenetluse. 14.05.2024 Pärnu notar Kaia Krüger

koostas ja tõestas pärimistunnistuse (notari ametitegevuse raamatu registri nr 1019), mille

kohaselt on F. vara ainupärijaks seaduse järgi tema tütar D., sünniaeg XXX, elukoht

XXX. Kinnistusraamatusse ei ole F. pärijat ühisomanikuna sisse kantud, F. pärija, D.

(tema esindaja) ei ole omaniku kande tegemiseks avaldust esitanud. Kostja on alaealine

pärija, tema elukoht K.is. Kostja ei viibi Kinnistul ega kasuta seda, samuti puuduvad

kostjal vahendid Kinnistu omaniku kohustuste täitmiseks. Hagejad soovib lõpetada

Kinnistu ühisomandi.

3. Kohus on üritanud kostjale hagimaterjale kätte toimetada, kuid see ei ole õnnestunud.

Kostja seaduslik esindaja on küll kinnitanud hagejale 1, 19.02.2025, et tema elukoht ei ole

muutunud, samuti kinnitas e-posti aadresse, millele kohus on dokumendid saatnud, kuid

pole ühtegi kohtu dokumenti vastu võtnud.

4. Kuna tegemist on haginõudega, mis puudutab alaealise lapse huve, ei ole kohtul võimalik

teha asjas tagaseljaotsust. Seega kohus määras oma 14.07.2025 määrusega kindlaks

eelmenetluse lõpetamise tähtaja ja kohtuotsuse aja.

2-24-12994

5. Hagejad esitasid enne eelmenetluse lõppu 05.08.2025 haginõude täpsustuse. Kostjal oli

võimalik 14.07.2025 määruse kohaselt enda poolne seisukoht esitada hiljemalt

19.08.2025. Kostja hagi täpsustusele seisukohta ei esitanud.

6. Täpsustatud hagis soovivda hagejad muuta ühisvara lõpetamise viisi.

Hagejad paluvad:

6.1 Lõpetada A. (endine N.), isikukood XXX, B. (endine S. ), isikukood XXX, C.,

isikukood XXX, ja F., isikukood XXX (surnud XXX) pärija D., sünniaeg XXX,

ühisomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnistule

asukohaga XXX järgmisel viisil:

6.1.1

müüa kinnistu (registriosa nr XXX) ning jagada kinnistu müügist saadud raha,

milles on maja arvestatud tehingu kulud järgmiselt: A. (endine N.) saab ¼

rahasummast, B. (endine S. ) saab ¼ rahasummast, C. saab ¼ rahasummast ja

D. saab ¼ rahasummast.

6.1.2

Määrata alaealisele pärijale D. (sünniaeg XXX) erivolitusega esindaja

pärandvaraks oleva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX

(asukohaga XXX) kantud kinnistu ühisomandi lõpetamiseks müümise teel

koosa omandi üleandmise ja kinnistusraamatukannete tegemisega ning

alaealisele pärijale D. tema omandiosale vastava summa väljamaksmiseks

(vajadusel hoiustamine).

6.1.3

Mõista kostjalt (esindajalt) välja kõik hageja kohtumenetluse kulud, millised

tasaarveldada kostjal kinnistu müügist saadaoleva rahasummaga veel enne

kostjale kinnistu müügist saadaoleva rahasumma välja maksmist.

7. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt, pärast F. surma ei ole Kinnistul paiknevat elamut

elamiseks kasutatud. Pärandisse kuuluv ühine vara on väga halvas seisukorras. Elamu oli

halvas seisukorras juba 2021. aastal. Elamu katus vajas remonti, millele tehti kerge

hooldus. Tänaseks on elamu seisukord veelgi halvenenud. Tänavusel vihmarohkel aastal

tungis vesi lae peale ning tekitas suuri kahjusid – lagi kukkus sisse. Lagi tuli maha võtta.

Selgus, et veekahju teke on pikaajaline ning põhjus enamasti ehituse kvaliteet, kahjustus

ja lagunemine on ulatuslikud. Hetkel on katusel osaliselt uus kattematerjal . Elamul

puudub toimiv küttesüsteem. Elamu lokaalne keskküte külmus juba 2017. aastal (torud

purunenud). Õhksoojuspump, korstnajalg ja korstnad on kasutamiskõlbmatud. Maja

veesüsteem on amortiseerunud, seda ei ole aastaid kasutatud. Oma kaev vajab

puhastamist. Aknad on vanad ja vajavad väljavahetamist. Elamu on elamiskõlbmatu.

Kinnistul on palju eakaid ilu- ja viljapuid, millistest 14 on tuule tõttu murdunud. Kinnistut

läbiv elektriliini koridor vajab puhastamist, mida kohe-kohe tullakse tegema. Nii

murdunud kui liinikoridori puhastamisel langetatavad puud tuleb kinnistu omanikel

koristada, mis samuti ühisomandike ühine kulu. F. surma järel on Kinnistut hooldanud ja

sellel paiknevat elamut lappinud, et see lõplikult ei häviks, Kinnistu ühisomanik hageja 1.

Omanike kohustus on oma (pärand)vara hoida ja hooldada. Kinnistu on nelja inimese

ühisvara, mille hoidmise ja hooldamise kohustus lasub kõigil neljal omanikul, kuid

omanike paljususe, kellede hulgas on alaealine laps, tõttu on see ebaefektiivne.

Kinnistul paikneva elamu lae allakukkumine tõi päevavalgele elamu, kui terviku tegeliku

seisukorra. Rahaliselt ei ole hageja suuteline ehitama uut katust ja küttesüsteemi,

paigaldama uut veetorustikku ja elektrisüsteemi, mis on möödapääsmatult vajalik vara

pikaajaliseks säilitamiseks. Tulenevalt sellest, et kostja on alaealine, on põhjust eeldada, et

temal puudub selline sissetulek, millega Kinnistul paikneva elamu kapitaalremondi

(sisuliselt uue elamu ehitamine) kulusid katta. Pärast F. surma soovisid tema õed (hageja

2-24-12994

1, hageja 2 ja hageja 3) jätkata Kinnistu omanikena, millele vastavalt on hagiavaldus

24.08.2024 kohtule ka esitatud. Hagi esitamisel eeldas hageja, et kostja seaduslik esindaja

osaleb menetluses ja tekib võimalus kohtu vahendusel kostja D. õigust ja huve järgides

kokkuleppele jõuda. Hageja eeldus oli ekslik.

Kindel on, et alaealisel lapsel oma sissetulekut ei ole ja tema seaduslik esindaja (ema) ei

ole Kinnistust huvitatud, sest Kinnistu seisukord ja sellel paikneva elamu tingimused ei

vasta tema elustiilile, elamu seisukord on halb. Tänaseks on selge, et Kinnistu tuleb müüa,

sest selle hooldamine ja elamu renoveerimine (taastamine) ei ole hagejatele rahaliselt

jõukohane, kostjal aga puudub huvi Kinnistu ainuomandisse saamiseks. Kostja on

kohtumenetlusest teadlik, kuid on sellest ennast distantseerinud, on passiivne.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse, selle täpsustusega ning esitatud tõenditega, on

seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus rahuldab hageja 05.08.2025 esitatud

hagi nõude ühisomandi lõpetamiseks. Kohus selgitab, et alaealisele kostjale ei ole vaja

erivolitustega esindaja määramist, kuna kohus saab anda ühes ühisomandi lõpetamise

nõude lahendamisega ka nõusoleku alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks, samuti

kohustada alaealise lapse seaduslikku esindajat toimingute tegemiseks alaealise lapse

nimel ning asendada tahteavaldused kohtuotsusega. Seega jätab kohus hageja vastava

nõude rahuldamata. Antud menetluses ei ole vajalik ka hoiumeetmete rakendamine.

9. AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui

ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PärS § 152 lg 3 kohaselt

kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui

käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

10. PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva

seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärs § 155 lg 1 annab pärandvara jagamise nõude

esitamiseks õiguse üksnes tingimusel, et teada on kõik pärijad.

Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas on pärimismenetlus lõpetatud, teada on kõik

pärijad, pärimistunnistus on välja antud.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX (asukohaga XXX), II jakku on

ühisomanikena sisse kantud A. N. (isikukood XXX, B. S. (isikukood XXX), C.

(isikukood XXX) ja F. (isikukood XXX). Kuigi D. ei ole kinnistusraamatusse omanikuna

sisse kantud, siis PärS § 4 lg 1 kohaselt on D. Kinnistu ühisomanik F.-le (surnud XXX)

kuulunud ühisomandi osas alates XXX.

11. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus kaasomandi lõpetamist igal ajal nõuda.

AÕS § 77 lg 1 tulenevalt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike

kokkuleppele. Kui pooled ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi

suhtes, siis otsustab selle kohus.

Kohus on tuvastanud, et kinnisasi on äärmisel halvas seisus, hagejatel puudub võimalus

kinnisasjal asuvat hoonet renoveerida ja kinnistut hooldada. Kostja on alaealine ning tema

seaduslikul esindajal eeldatavasti ei ole samuti võimalusi kinnisasja hooldada, samuti

nähtub menetlusest, et kostja seaduslik esindaja ei ole huvitatud menetluses osalemisest

ning seega eeldatavasti ei soovi ka saada kinnistu ainuomanikuks. Ilmselt puuduksid

kostjal ka vahendid teistele ühisomanikele nende osa hüvitamiseks. Lisaks elavad kostja ja

tema esindaja väljaspool Eesti Vabariiki. Seega, kohtu hinnangul on kõige mõistlikum viis

2-24-12994

kinnisasi müüa ning jagada saadud raha ühisomandike vahel võrdsetes osades, pärast

kulude mahaarvamist, nagu hagejad on taotlenud. Kinnisasi tuleb müüa turuhinnaga.

12. Perekonnaseaduse 141 lg 1 kohaselt, lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel

olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1

punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta

kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

Kohus on veendunud, et ühisomandi lõpetamine on alaealise kostja huvides ning samuti

on alaealise lapse huvides kinnistu müük. Kohus saab anda nõusoleku alaealise nimel

tehingu tegemiseks tema seaduslikule esindajale ning kohustada alaealise D. nimel tema

seaduslikku esindajat E. t andma tahteavaldus kinnisasja ühisomandi lõpetamiseks ja

kinnisasja müügiks ning kõigi seotud tehingute tegemiseks ning vajalike lepingute

sõlmimiseks ja kandeavalduste tegemiseks ning asendada see tahteavaldus kohtuotsusega.

Seega ei ole vaja määrata alaealisele lapsele erivolitustega esindajat. Kohus on

kontrollinud kõiki asjaolusid, hinnanud asjas esitatud tõendeid ja ei näe ühtegi asjaolu,

mille puhul alaealise lapse huvid võiksid saada kahjustada hagi rahuldamisel. Ühisomandi

lõpetamine kinnisasja müümisega on igati alaealise lapse huvides. Käesoleva kinnisasja

puhul ajas väheneb kinnisasja väärtus (kuna sellel asetsev hoone laguneb ning kinnistut ei

hooldata) ja sellega seoses ka kostja pärandiosa väärtus. Kostja seaduslik esindaja ei ole

võtnud kasutusele meetmeid, et tagada alaealise lapse pärandiosa väärtuse säilimine ning

ei tegutse alaealise lapse huvides. Seega on alaealise lapse huvides võimalikult kiire asja

lahendamine ning kinnistu müük. Kinnistu müügist saadud alaealisele lapsele kuuluv osa

tuleb kanda lapsele avatavale hoiukontole.

13. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavaldust andma.

Kuna kostja seaduslik esindaja on menetluses olnud passiivne, ei ole ette näha, et kui ka

isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, ta seda teeks. Seega asendab kohus

kohtulahendiga kostja seadusliku esindaja tahteavaldused.

14. Vastavalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus märgib, et kostja on alaealine ning

vastaspoolte menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane. Kohtul on antud menetluses kohustus jälgida, et alaealise huvid oleks kaitstud.

Alaealine kostja ei oma ise sissetulekuid ega pole saanud iseseisvalt menetluses osaleda.

Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ei ole kohtule vastanud ega olnud huvitatud

hagejatega kokkuleppe sõlmimisest kohtueelses menetluses, ei anna alust menetluskulude

jätmiseks alaealise kostja kanda.

Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulusid rahaliselt

kindlaks ei määra.

15. Kohus selgitab täiendavalt hagejale 1, et hagejal 1 on võimalik taotleda kohtult ekslikult

tasutud riigilõivude (13.12.2024 tasutud riigilõiv 20 eurot ja 16.12.2024 tasutud riigilõiv

2-24-12994

20 eurot), kogusummas 40 eurot tagastamist. Selleks tuleb kohtule esitada põhjendatud

taotlus lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 märgitust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik