3-25-2632/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

09.09.2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2632

Haldusasi

X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemis

oleva kande tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 09.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) infosüsteemis oleva kande tühisuse tema Vene Föderatsiooni (VF)

kodakondsuse kohta. Kaebuse kohaselt on kaebaja Eesti Vabariigis sündinud, kuid tema

vanematel oli kaebaja sünni hetkel VF kodakondsus. Kaebaja isa sai hiljem Eesti Vabariigi

kodakondsuse ja vormistas Eesti Vabariigi kodakondsuse ka tol hetkel alaealisele kaebajale.

Kaebajal oli enne 12.02.2025 kindel teadmine, et tema ainukeseks kodakondsuseks on Eesti

Vabariigi kodakondsus. Vale kanne VF kodakondsuse kohta võib takistada tal Eesti Vabariigi

kodakondsuse säilitamist ning loobumine VF kodakondsusest ei ole võimalik, kuna

kodakondsus puudub.

2. PPA esitas 14.08.2025 Tartu Halduskohtule vastuse kohtunõudele, mille kohaselt ei ole

kaebaja kodakondsusega seotud küsimusega kohtueelselt kirjalikult PPA poole pöördunud.

PPA selgitas vastuses, et kaebaja omandas sünniga VF kodakondsuse oma vanemate – ema ja

isa – kaudu, sest kaebaja sündimise ajal olid nii kaebaja ema kui ka isa VF kodanikud. Hiljem

taotles kaebaja isa sünnijärgset Eesti kodakondsust ning siis omandas ka kaebaja 2013. a Eesti

kodakondsuse samuti sünniga. Olenemata asjaolust, et kaebaja ei ole kunagi omanud VF passi

ega muid dokumente, ei tähenda see, et tal vanemate kaudu omandatud kodakondsust ei ole.

Kodakondsuse seadus küll sedastab, et Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi

kodakondsuses, kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse § 8 ütleb üheselt, et kelleltki ei tohi võtta

sünniga omandatud Eesti kodakondsust. PPA ei nõustu, et VF kodakondsuse kohta tehtud

kanne rahvastikuregistri andmekogus on vale, ning on seisukohal, et VF kodakondsus ei

takista kaebajal Eesti kodakondsuse säilitamist. Kui kaebaja soovib VF kodakondsusest

loobuda, siis peab ta selle protsessi ise algatama.

3. Tartu Halduskohus edastas 14.08.2025 määrusega kaebuse haldusasjas nr 3-25-2632

kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule (määrus jõustus 30.08.2025).

4. Kaebaja esitas 25.08.2025 seisukoha PPA 14.08.2025 vastuse osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kohus

tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

6. PPA on kohtule selgitanud, et kaebaja omandas sünniga VF kodakondsuse oma vanemate

kaudu, kuivõrd kaebaja sündimise ajal olid nii kaebaja ema kui ka isa VF kodanikud. Seda, et

kaebaja vanematel oli tema sünni hetkel VF kodakondsus, on kinnitanud kaebuses ka kaebaja

ise. See, et kaebaja omandas 2013. a isa taotlusel ka sünnijärgse Eesti kodakondsuse, ei

võtnud kaebajalt ära vanemate kaudu sünniga omandatud VF kodakondsust. Seega ei ole alust

pidada ekslikuks ka PPA andmekogus kaebaja VF kodakondsuse kohta tehtud kannet. Kohus

selgitab seejuures, et isegi kui PPA andmebaasis vastavat kannet ei oleks, ei muudaks see

fakti, et kaebaja on vanemate kaudu sünniga omandanud VF kodakondsuse. PPA on samas

asjakohaselt selgitanud, et VF kodakondsus ei takista praegusel juhul kaebajal Eesti

kodakondsuse säilitamist. Teisisõnu, PPA andmekogus olev kanne kaebaja VF kodakondsuse

kohta ei saa kaasa tuua tagajärge, mille vältimiseks kaebaja on halduskohtu poole pöördunud.

Kui kaebaja eeltoodule vaatamata soovib vabaneda VF kodakondsusest, on tal võimalik

esitada pädevale asutusele avaldus sellest loobumiseks. Kuniks kaebaja VF kodakondsusest

loobumist otsustatud ei ole, pole alust nõuda ka PPA andmekogus sellekohase kande

kustutamist. Seda, et VF kodakondsusest loobumine võib käesoleval ajal osutuda keeruliseks,

pole põhjust ette heita PPA-le.

7. Halduskohtu poole on võimalik pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1).

Kuivõrd praegusel juhul pole alust pidada PPA andmekogus olevat kannet kaebaja VF

kodakondsuse kohta ebaõigeks ja kaebaja subjektiivseid õigusi piiravaks, tuleb X. X kaebus

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

8. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei

kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)