2-25-6934/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-6934

Tsiviilasi

OÜ Skyyren & Co pankrotiavaldus Kirsi Majad OÜ

vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. juuli 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Skyyren & Co määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: OÜ Skyyren & Co (avaldaja,

võlausaldaja) (registrikood 11624034), seaduslik esindaja

Tanel Idarand

Vastustaja: Kirsi Majad OÜ (võlgnik) (registrikood

16486967), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes

Toodu

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 2. juuni 2025 määrus muutmata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja

kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele ei saa Riigikohtule kaebust esitada (PankrS § 5 lg-d 1, 2 ja § 15 lg 5).

ASJAOLUD

1. OÜ Skyyren & Co (võlausaldaja) esitas 6. mail 2025 Tartu Maakohtule avalduse Kirsi

Majad OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Pankrotiavalduse ja 3. juuni 2025 seisukoha järgi on avaldajal võlgniku vastu 21. augustil

2024 sõlmitud laenulepingust nr 22408205 tulenev 54 590 euro 86 sendi suurune täitmata

rahaline nõue. Võlausaldaja ja võlgniku ning Client OÜ vahel on sõlmitud esmane

laenuleping summas 32 000 eurot tagasimaksega 50 133 eurot. Lisaks andis võlausaldaja

võlgnikule täiendavalt laenu lepingulisade alusel kahel korral korral 11 541 eurot 68 senti,

tagasimaksekohustusega 18 082 eurot 70 senti.

Lepingu rikkumise tõttu ütles avaldaja võlgnikule esitatud avaldusega 21. märtsil 2025

laenulepingu ja selle lisad erakorraliselt üles. Pankrotihoiatus 91 648 euro 90 sendi suuruse

nõudega edastati võlgnikule 22. aprillil 2025. Võlgnik reageeris pankrotihoiatusele, pakkudes

võla tasumist ja hüpoteekide kustutamist. Selleks broneeriti notari juures aeg 30. aprilliks

2025 kell 12.00. Notariaalset tehingut võlausaldajale teadmata põhjusel ei toimunud.

2. Võlgnik palus jätta pankrotiavalduse rahuldamata ja ajutise halduri nimetamata.

Laenulepingu ülesütlemine, millele pankrotiavaldus tugineb, on tühine. Võlgnik ei ole

maksejõuetu. Avaldaja on esitanud avalduses väiteid, justkui oleks võlgnikul täitmata

krediidilepingust tulenevad rahalised kohustused. Lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv.

Avaldaja ütles laenulepingu väidetavalt üles kooskõlas laenulepingu p-ga 8.1.3, mis on tühine.

Võlgnik ei ole makseraskustes. Nõue on ebaselge.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Tartu Maakohus jättis 28. juuli 2025 määrusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata ja

lõpetas võlausaldaja pankrotiavalduse menetluse. Maakohus jättis pankrotiavalduse

läbivaatamisega seotud menetluskulud võlausaldaja kanda ning märkis, et menetluskulude

rahaline suurus määratakse vajadusel eraldi määrusega.

Maakohus leidis, et võlausaldaja pankrotiavalduse alusel tuleb võlgnikule jätta ajutine haldur

PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, sest võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja

vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

Vaidlust ei ole laenulepingu nr 22408205 ja sellel lisade sõlmimise üle, kuid võlgnik ei nõustu

laenulepingu ülesütlemisega. Võlgnik toob välja asjaolud, mis seavad mõistliku kahtluse alla

ülesütlemise aluseks olevad asjaolud ning seetõttu ei pruugi võlausaldajal olla võlgniku vastu

sissenõutavat nõuet. Nõude olemasolu ja suuruse, samuti laenulepingu ülesütlemise

põhjendatuse kontroll ning laenulepingu tingimuste võimaliku tühisuse hindamine väljub

pankrotimenetluse raamest ning tuleb kindlaks teha hagimenetluses. Laenulepingu teksti

kohaselt on laenusaajaks käesoleva menetluse suhtes väline isik Client OÜ, kelle

arvelduskontole laenud väljastati. Võlgniku vastutuse ulatus laenu tagastamisel on seetõttu

ebaselge. Ebaselge on võlausaldaja võlgnikule esitatud laenulepingu ülesütlemise avalduse

õiguslik tähendus ning põhjendatus. Avalduse tekstis on välja toomata, millise kolmanda isiku

ees, millises summas ning millisel õiguslikul alusel põhinev väidetav intressinõue on jäänud

võlgnikul tasumata. Võlgnik ei nõustunud laenulepingu ülesütlemisega.

Maakohus leidis, et võlausaldaja nõue ei ole muutunud tõsikindlalt sissenõutavaks, võlgnikul

on nõudele põhjendatud vastuväited ning taolise nõude alusel on ennatlik ajutist

pankrotihaldurit nimetada.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Võlausaldaja esitas 13. augustil 2025 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega nimetada võlgnikule ajutine haldur, kuulutada välja

võlgniku pankrot ning jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mistõttu tuleb määrata ajutine haldur ning välja kuulutada

võlgniku pankrot. Nõue on käesolevaks ajaks muutunud igal juhul sissenõutavaks kuna laenu

intressiga tagastamise tähtaeg möödus 4. augustil 2025. Vastavalt kokkulepitule kohustus

võlgnik tagastama 81 298 eurot 40 senti (sh intress). Võlgnik ei ole laenu tagastanud.

Avaldaja on investeerinud Kirsi kinnisvara arenduse projekti 145 000 eurot. Client OÜ vastu

on avaldajal 324 264 euro 50 sendi suurune nõue (sh ka nõue võlgniku vastu), millele

lisandub veel viivisnõue (0,2% päevas). Client OÜ ja võlgnik on solidaarvõlgnikud. Tegemist

on kaaslaenajatega. Asjaolu, et laen kanti nii võlgnikut kui ka Client OÜ-d esindava M.

Kasemetsa soovil Client OÜ kontole, ei tähenda veel seda, et võlgnik ei olnud laenusaajaks.

Seega ei saa võlgnikul olla vastuväiteid nõude sissenõutavuse ja selguse osas.

Võlgniku seaduslik esindaja M. Kasemets on avaldaja esindajale kirjutanud, et laenulepingute

tagasimakse koos intressiga on 316 430 eurot 40 senti, mis deponeeritakse notari

deposiitkontol 4. augustil 2025. Vaatamata lubadusele võlgnik ega Client OÜ notari

deposiitkontole lubatud rahasummat ei kandnud. Seega ei saa võlgnik väita, et avaldaja ei

soovi raha vastu võtta.

Avaldaja seaduslik esindaja T. Idarand ei ole teinud ühtegi takistust nimetatud raha

deponeerimiseks ja tehinguga edasiminemiseks. Avaldaja ei ole vastuvõtuviivituses VÕS §

119 tähenduses kuna laenu tagastamise kohustuse saab lugeda täidetuks deponeerides selle

notari deposiitkontole. Avaldaja ei ole laenu tagastamisest keeldunud.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks maksejõuline

ning suuteline võlgnevuse tasuma. Arvestades, et võlausaldaja omab teise järjekoha hüpoteeki

ja esimesel järjekohal on 490 000 euro suurune hüpoteek, siis on ilmne, et nimetatud kinnistu

müügist ei jätku võlausaldaja nõude rahuldamiseks ja võlausaldaja nõuet ei saa lugeda PankrS

§ 15 lg 3 p 2 mõistes pandiga täielikult tagatuks. Kinnistu müügi korral täitemenetluses

rahuldatakse esimese järgu hüpoteegipidaja nõue, mis tähendab, et pankrotiavalduse esitanud

võlausaldaja nõue jääks kinnisasja müügist saadu arvel rahuldamata.

5. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Avaldajal ei olnud sissenõutavat nõuet kohtusse pöördumisel, vaidlustatud kohtumääruse

tegemise ajal ega ka vastuse esitamisel. Võlgnik on avaldaja nõude tasaarvestanud ning

võlgnikul on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, kui avaldaja ei täida enda kohustusi.

Sundtäitmine sama nõude suhtes on Pärnu Maakohtu määrusega peatatud.

Avaldaja on jätnud esitamata kirjavahetuse võlgniku juhatuse liikme ja notari juristiga.

Avaldaja ei kinnitanud, et ta osaleb tehingus ning esitas arusaamatuid vastuseid stiilis „summa

ei ole õige“ selgitamata, et mis osas ei ole summa õige või mis on õige summa. Võlgnik

valmistas notaribüroos tehingut ette ja soovis tagastada kõigi laenulepingute alusel kokku 316

430 eurot 40 senti. Pärast tehingu ärajäämist hakkas avaldaja väitma, et ta oleks tahtnud näha

reedel kinnitust, et esmaspäevaseks tehinguks on summad deponeeritud. Võlgnik on jätkuvalt

valmis kokku leppima kompromissis ja täitma enda kohustused, kui avaldaja kinnitab, et ta

ilmub notari juurde kohale. Avaldaja eesmärk on takistada puudutatud isikut ja sellega seotud

ühinguid kinnisvaraarendusega edasi minemast.

Avaldaja esindaja teavitas, et tagastatav laenusumma ei sisaldavat kõiki laenulepingust

tulenevaid kohustusi. Ilmselt viitas avaldaja esindaja väidetavale laenulepingu ülesütlemisele

ja sellest tulenevatele väidetavatele viivistele, mida ei ole avaldaja suutnud kohtumenetluses

ega mujal esile tuua. Kuna avaldaja on keeldunud täitmise vastuvõtmisest ja üheaegselt laenu

tagastamisega kustutamast tagatiseks seatud hüpoteeki, siis on võlgnikul õigus keelduda oma

kohustuse täitmisest (VÕS § 110).

Avaldaja ütles laenulepingu väidetavalt üles kooskõlas laenulepingu p-ga 8.1.3. Avaldaja

üritas sellega kasutada oma väidetavaid õiguseid pahauskselt ja vastav tüüptingimus on ka

tühine. Avaldaja põhjustas ise väidetava lepingurikkumise.

Võlgnik on avaldaja nõude 5. augusti 2025 avaldusega tasaarveldanud. Võlgnikul ja teistel

sama arendusega seotud ühingutel on sõlmitud ehituse peatöövõtuleping summas 6 710 000

eurot. Peatöövõtuleping sisaldab kolme ridaelamu ehitust ning välisvõrkude ja teede ehitust.

Avaldaja tegevus on toonud võlgnikule ja sellega seotud ühingutele kaasa töövõtulepingu

täitmine edasilükkumise ja leppetrahvinõude 5% lepingu hinnalt (335 500 eurot). Samuti on

avaldaja tegevus toonud kaasa kahju täiendavate intressimaksete ja õigusabikuludena kokku

72 000 eurot. Lõplik avaldaja põhjustatud projekti venimisest tulenev kahju selgub tulevikus.

Põhjustatud kahju ületab juba laenulepingutest tulenevaid nõudeid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ning piisavas ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohus jätab maakohtu

määruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

7. Maakohus, võttes pankrotiavalduse menetlusse, otsustab PankrS § 15 lg 1 järgi ajutise

halduri nimetamise. Võlausaldaja peab pankrotimenetluses tõendama nõude olemasolu

(PankrS § 10 lg 1). Maakohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri

PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja

kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kui võlgnik

vaidleb nõudele vastu, esitab oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu

kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis

väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet pidada

selgeks. Sel juhul tuleb võlausaldajal oma nõuet tõendada hagimenetluses (vt RKTKo

06.03.2002, 3-2-1-17-02, p 10). PankrS § 15 lg 3 p 1 on suunatud eelkõige sellele, et pankroti

väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist võlausaldaja ja

võlgniku vahel ning et sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool

pankrotimenetlust.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei saa pidada

selgeks, kuna nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab täiendavate tõendite esitamist ning

nende põhjal asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub

pankrotimenetluse raamidest. Võlausaldaja tugineb sellele, et tal on võlgniku vastu

laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõue. Võlausaldaja esitas võlgnikule 21. märtsil 2025

laenulepingute ülesütlemise avalduse. 4. augustil 2025 saabus laenu tagastamise tähtaeg.

Võlgniku väidab ja tõendab, et ta broneeris 4. augustiks 2025 notari juures laenu

tagastamiseks ning laenu tagavate hüpoteekide kustutamiseks aja. Võlausaldaja jättis

tehingule tulemise kinnitamata, viidates, et tagastatav summa ei ole õige. Samas ei selgitanud

võlausaldaja, milline oleks õige summa. Laenulepingu ülesütlemine on võlgniku hinnangul

tühine ning viivisenõue põhjendamatu. Võlgnik esitas 5. augustil 2025 võlausaldajale ka

tasaarvestusavalduse.

Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodu põhjal võlausaldajaga, et nõue on selge. Kuigi

võlausaldaja märkis määruskaebuses kindla suurusega nõude, ei nimetanud võlausaldaja

notari juurde broneeritud laenu tagastamise ja hüpoteegi kustutamise tehingu ettevalmistamise

ajal konkreetset nõude suurust. Samuti on võlgnik esitanud tasaarvestuse vastuväite. Ebaselge

on ka laenulepingu ülesütlemise kehtivus ja viivisenõude põhjendatus.

8. Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud võlausaldaja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kindlaks

maakohus (TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)