2-23-133343/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

08. september 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-23-133343

Tsiviilasi

Argoehitus OÜ hagi K T-Mi vastu võlgnevuse ja viivise

nõudes

Hagihind

5174,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Argoehitus OÜ (registrikood 12447404)

Hageja seaduslik esindaja: A U

Kostja: K T-M (isikukood xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

11.07.2025.a

Kohtuistungil osalesid

Hageja seaduslik esindaja A U

Kostja K T-M

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista K T-M’ilt Argoehitus OÜ kasuks võlgnevus summas 490,40 eurot ning

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras rahuldatud nõudelt (490,40 eurolt)

alates 05.11.2022.a kuni nõude täieliku täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.

3. Jätta menetluskulud 12 % ulatuses kostja K T-M kanda ning 88 % ulatuses hageja

Argoehitus OÜ kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Harju Maakohtule 14.09.2023.a. esitatud hagiavalduse kohaselt alustas hageja

17.10.2022.a kostja juures pooleli oleva elamu üldehitustöid. 19.10.2022.a leppisid pooled

kokku töö hinna ja mahu osas – müürivöö, silluste ja talade taskute ehitus kokku läheb

maksma 3000 eurot, mille sisse läheb ka majutus ja tellingute rent. Küll aga ei sisaldanud

töö hind käibemaksu ega ehitusmaterjale. Kostja tasus hagejale ettemaksu 600 eurot.

24.10.2022.a tuli välja, et ehitusmaterjale jääb puudu ning hageja teavitas kostjat, et peab

need kulutused ise tegema. 27.10.2022.a selgus lisatööde vajadus, mida esialgu ette ei

olnud näha ning mille teostamist hinnakokkulepe ei hõlmanud. Poolte vahel tekkis ka

arusaamatus betooniga – kostja tellis objektile betooni kohale varem kui

omanikujärelevalve oli kinnitanud, et seda vaja on ning hageja ei saanud seda kasutada.

Hageja esitas 28.10.2022.a kostjale arve tehtud tööde eest summas 4327,32 eurot. Arve

sisaldas kokkulepitud töö hinnast – 3000 eurost 2700 eurot – mis oli 90 % töödest.

Arveldamata jäeti 1 päeva tööd, mis oleks läinud töö lõpetamiseks. Tegemata jäi

kokkulepitud tööst betoonivalu. Samuti lisas hageja arvele materjalikulu, mille tegemisest

oli kostjat ette teavitanud. Täiendavalt olid arvel lisatööd summas 1125 eurot, mis sisaldas

lisatöid. Kuivõrd kostja arvet ei tasunud, siis peatas hageja tööd. Tegemata jäi viimane

päev, mil oleks valatud betooni. Kostja ei ole arvet senini tasunud. Kostja on töö vastu

võtnud ning jätkanud hoone järgmiste etappide ehitamist. Hageja palub kostjalt välja

mõista võlgnevuse 4327,32 eurot ja viivised. Hageja palub menetluskulud jätta kostja

kanda. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole töövõtulepingut sõlminud

ega ka lepingueelseid läbirääkimisi pidanud hagejaga, so Argoehitus OÜ-ga. Kostja

sõlmis suulise kokkuleppe A U ning pooled leppisid 19.10.2022.a kokku hinna ning tööde

mahus, s.o summas 3000 eurot. Poolte vahelise kokkuleppe kohaselt tarnis objektile kõik

vajalikud ehitusmaterjalid kostja, sh 26.10.2022.a betooni, mille tellimine oli hagejaga

kooskõlastatud. Paraku ei olnud valmis betooni saabumise ajaks ega ka jõutud valmis

betooniauto ootamise ajal töömaad, kuhu betoon valada. Kostja pidi kandma mitte ainult

betooni tellimisega seotud kulu, vaid ka betooni utiliseerimisega seotud kahjud. Hageja

lahkus objektilt, jättes töö kokkulepitud mahus tegemata. Kostja ei ole töid vastu võtnud.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tunnistaja ütlused ning tutvunud

toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on

poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks

(Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg

2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.11.2023.a kohtumääruses

(dtl 105-107).

5. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel on sõlmitud töövõtuleping. Kostja on esitanud

vastuväite, et tema pole hagejaga mitte kunagi töövõtulepingut sõlminud ega ka

lepingueelseid läbirääkimisi pidanud, vaid on seda teinud Argo Uusleeriga, mistõttu

puudub hagejal kostja vastu nõudeõigus. Hageja antud kostja käsitlusega ei nõustu.

6. Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et kostja on võtnud 13.10.2022.a ühendust

hagejaga, kelle seaduslikuks esindajaks on A U (dtl 41, 155). Samuti on kohtu ette toodud,

et töid teostasid lisaks A U ka veel hageja kaks töötajat hagejale kuuluvate töövahenditega

(dtl 152), mida kostja vaidlustanud ei ole. Seega pole kohane kostja väide, et hagejaga tal

töövõtulepingut sõlmitud pole. Kohus tuvastab kohtu ette tooduga pooltevahelise

töövõtulepingu sõlmimise. Vastavalt lepingule kohustus hageja teostama kinnistul

asukohaga xxx asuva pooleli oleva elamu üldehitustöid (müürivöö, sillused, talade

taskud). Tööde maksumuseks leppisid pooled kokku 3000 eurot (dtl 41-46, 54-59, 60-70).

7. Pooled ei vaidle, et kostja on tasunud hagejale ettemaksu summas 600 eurot (dtl 94).

8. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja peab tasuma hagejale hagetava rahasumma. Kostja

väidetel on hageja seaduslik esindaja talle tekitanud kahju, mistõttu on ta esitanud

15.11.2022.a tasaarvestuse avalduse.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

10. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

11. Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud,

et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt

kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja

seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude

maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt

keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et

lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta

lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

12. Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et

kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks

võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3

ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5).

VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga

kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või

vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu

maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise

lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).

13. Teostatud tööde kvaliteedi osas ei ole kostja etteheiteid hagejale teinud. Ka kohtule

esitatud WhatsApp vestluse väljavõttest nähtub, et kostja on hagejale vastanud, et ta ei

kahtle töö kvaliteedis (dtl 46).

14. Hageja on esitanud 28.10.2022.a kostjale arve nr 1730 maksetähtajaga 04.11.2022.a

kogusummas 4327,32 eurot (dtl 72-73). Vaidlus puudub, et kostja antud arvet tasunud ei

ole.

15. Kostja on vaidlustanud arvel oleva summa suuruse. Kostja on kohtu ette toonud, et pooled

saavutasid 19.10.2022.a kokkuleppe töö tasus summas 3000 eurot (dtl 139).

16. Kohus märgib, et nimetatud kokkulepe summas 3000 eurot on poolte vahel saavutatud

juba pärast tööde teostamise algust ja see sisaldas nii lisatöid kui ka muid kulusid.

19.10.2022.a on kostja WhatsApp vestluses hagejale märkinud, et ta ei saa üle 2800 euro

minna, lihtsalt pole võimalik (dtl 46). Sellele on hageja vastanud, et 3200 euroga saame

kokkuleppele, siis meil katab majutuse ja rendikulud ka enam-vähem (dtl 46), millisele

kostja on vastanud, et 3000 euroga tuleksime heal juhul toime, millele hageja on

reageerinud, teeme nii ja kostja on selle üle kinnitanud. Samuti on kostja üle kinnitanud, et

selle 3000 euro sees on siis kõik eelnev, mis sai omaniku järelevalvega kohapeal räägitud

(dtl 46). Seega on 3000 euro näol tegemist juba algsest suurema kokkulepitud summaga

(2800 eurot). Kostja on arve summa osas ka koheselt reageerinud ja hagejale teatanud, et

sellises summas arvet ei saa aktsepteerida, kuivõrd pooltel oli kokkulepe, et 3000 eurot ja

materjalid kostja poolt (dtl 53). Seega pole õige hageja arves kajastatud lisatööde ja

materjalide maksumus, kuna nende osas puudus pooltel vastav kokkulepe (dtl 72-73).

17. Ka kohtule esitatust nähtub, et juba 18.10.2022.a kell 19:34 on kostja hagejale teatanud, et

tuleb teha tehtud töö osas arveldamine, kuna 2800 eurot on kostja jaoks juba palju (dtl 44),

sellele on hageja vastanud, et ta räägib kaastöötajatega, et kas saab hinnas kuidagi vastu

tulla (dtl 44). Seega oli 3000 eurot uus kokkuleppeline töötasu. Osundatust nähtub selgelt,

et pooled said aru, mis tingimustel ja millise sisuga pooled nõustusid lepingu täitmist

jätkama.

18. Kohus märgib täiendavalt, et poolte vahel on lepinguline suhe. Lepinguvabadus tähendab

seda, et lepingu sõlmimine on pooltele vabatahtlik ning lepingu sisu on valdavalt poolte

endi määrata. Seega võimaldab lepingu sõlmimise vabadus igaühel endal otsustada, kas,

kellega, mis tingimustel ja sisuga leping sõlmida. Hagejal oli võimalik juba 18.10.2022.a

arveldada tehtud töö osas ning lõpetada lepinguliste kohustuste edasine täitmine, kuivõrd

kostja ei soovinud rohkem kui 2800 eurot hagejale tasuda. Hageja nõustus 19.10.2022.a

töid jätkama kogumaksumuses 3000 eurot (dtl 46). Kuivõrd vaidlust ei ole, et hageja on

saanud kostjalt 600 eurot ning betoonitöid hageja kostjale ei osutanud, siis tuleb antud

summad ka töötasust maha arvata. Hageja on ka ise neid summasid oma arves maha

arvestanud. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt tasu summas 2100 eurot (3000 –

600-300).

19. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist – 22.11.2022.a tasaarvestuse avaldusest ja

kahjunõudest nähtub, et kostja on esitanud hagejale nõude summas 161,60 eurot (dtl 142-

143). Nõue tuleneb 26.10.2022.a tellitud betoonist, mis tuli utiliseerida, kuivõrd objekt ei

olnud valutöödeks valmis, kokku kulu summas 1609,60 eurot. Hageja vaidleb antud

nõudele vastu.

20. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja lg 4 kohaselt peab isik

kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

21. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

22. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.

23. Riigikohus on 04.01.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-129-11 punktis 9

selgitanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole

nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku.

Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude

tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab

kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude

maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.

24. Õiguskirjanduses on leitud, et minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema,

millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab

seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestatav pool

tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida

tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue) (Paul Varul, Irene Kull, Villu

Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016.

Lk 980).

25. VÕS § 200 lg 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool

saab esitada vastuväiteid.

26. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud omaniku järelevalvet teostanud E L selgitas, et ta

viibis objektil 26.10.2022.a seoses töö ülevaatusega enne betoneerimist. Tunnistaja

kinnitas, et ta lahkus objektilt kell 10:30 ning siis oli saalung osaliselt lõpetamata ja

mingid tööd olid veel tegemata, armeering kui see, mille pärast mind kutsuti oli tehtud ja

oli täpselt selline nagu ta pidi olema. Mis puudutab betoonivalu, siis antud tööd, et seda

teha, oli veel lõpetamata. Betoon oli tellitud kella kolmeks ja mulle vastati objektilt, et jah

me jõuame. Osaliselt oleks saanud seda betooni kasutada, sest ei tea täpselt, kui palju oli

valmis tehtud selleks ajaks (dtl 202).

27. Seega tuleneb tunnistaja ütlustest, et enamus tööd oli hagejal lõpetatud (armeering),

saalung oli osaliselt lõpetamata ning vähemalt osaliselt oleks saanud seda betooni

kasutada.

28. Hageja on seisukohal, et tema pole seda betooni tellinud ning seetõttu ei vastuta tema ka

sellest kostjale tingitud kulu eest. Kohus sellise hageja käsitlusega ei nõustu.

29. Kooskõlas VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma

hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 lg 1 järgi võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda,

mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.

30. Kostja on hagejalt 23.10.2022.a uurinud, kas saab betooni osas uue aja kokku leppida (dtl

48). 24.10.2022.a on kostja uuesti pöördunud hageja poole ja selgitanud, et sel nädalal on

betooni osas vaba aeg veel vaid kolmapäeval peale lõunat, mille kostja on broneerinud

ning palunud teatada, kas see on sobiv, millele hageja on samal päeval vastanud

küsimusega millal peale lõunat (dtl 48). Kostja on koheselt sellele omakorda vastanud, et

kell 15:00 ning selgitanud, et ka omaniku järelevalve saab kolmapäeva hommikul tulla

(dtl 48). Sama päeva pealelõunal on kostja uuesti hagejalt uurinud, kas betooni osas on

kolmapäev sobiv, millisele hageja on reageerinud positiivse märkega (dtl 140). Muud

vastust hageja kostjale ei edastanud, samuti pole hageja reageerinud sellele eitavalt.

31. 25.10.2022.a hommikul on kostja uuesti küsinud hagejalt, kas nad on objektil ja kuidas

seal olukord on. Sama päeva pealelõunal on kostja hagejale teatanud, et võtsin homseks

(26.10.2022.a) betooni lisaks see 1,6, mis jutuks oli (dtl 48). Kohtule esitatud vestluse

väljavõttest ei nähtu, et hageja oleks palunud tellimus tühistada või mingil muul moel

reageerinud, et 26.10.2022.a betooni valamiseks ei sobi. Seega asub kohus seisukohale, et

betoon telliti kostja poolt 26.10.2022.a hageja teadmisel ja nõustumisel. Kohtule esitatud

WhatsApp vestluse väljavõttest nähtub, et kostja on betooni tellimisel lähtunud hageja

20.10.2022.a palvest uurida betooni uueks nädalaks (dtl 51). Hageja ei palunud betooni

tellimust kostjal tühistada või muuta. Samuti oli omaniku järelevalve sellega nõus ja tema

kinnitusel oleks saanud vähemalt osaliselt seda ka kasutada.

32. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et heas usus käitumiseks või mõistlikuks

ei saa pidada seda, et hageja teades, et kostja poolt tellitavat betooni ei saa 26.10.2022.a

valada, ei teavita sellest kostjat. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et hageja näol on

tegemist professionaalse osapoolega, kellel on ehituse teostamise osas suuremad

kogemused, kui kostjal ja kes peaks oskama olukorda objektiivselt hinnata. Kui hagejal

polnud kindlust, et töö saab õigeks ajaks lõpetatud, siis oleks tulnud hagejal sellest ka

kostjat koheselt teavitada (VÕS § 6 ja § 7). Hageja on kostjat informeerinud alles samal

päeval, mil oli juba hilja tellimust tühistada (dtl 50). Sellest tulenevalt oli kostja olukorras,

kus tellitud betoon jäi kasutamata ning selle utiliseerimisega seoses tuli tal kulutusi kanda.

33. Kohus peab põhjendatuks kostja kulu, mis oli seotud betooni tellimise ja selle

utiliseerimisega kogusummas 1609,60 eurot (dtl 142-143). Summa suurust ega selle

kujunemist hageja asja kohtulikul arutamisel vaidlustanud ei ole.

34. Sellest tulenevalt peab kohus selles summas (1609,60 eurot) hagejale tehtud tasaarvestust

põhjendatuks ning kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat summat vastavalt vähendada.

35. Ülejäänud osas kohus kostja tasaarvestusavaldust põhjendatuks ei pea ning kohus jätab

selle rahuldamata. Ka ei ole selle kulu osas kohtule esitatud ühtegi tõendit.

36. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada hageja nõue kostja vastu summas 490,40 eurot

( 2100 – 1609,60).

37. Hageja taotleb kostjalt ka viivise väljamõistmist. Vaidlust pole, et arve nr 1730

maksetähtajaks oli 04.11.2022.a ning seda tasutud pole (dtl 72, 74). Seega on

põhjendatud hageja viivise nõue alates 05.11.2022.a. Hageja taotleb viivise

väljamõistmist seaduses sätestatud määras.

38. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

39. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

40. Hageja palub kostjalt välja mõista ka edasiulatuva viivise kuni võlgnevuse tasumiseni (dtl

33). Kohus leiab, et vastav hageja taotlus tuleb rahuldada.

41. Kostja vastuväiteid viivise suurusele ega arvutuskäigule ei esitanud, viivise vähendamist

ei taotlenud. Kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel (vaata selles

osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-112-16 punkt 20). Seega

tuleb rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks, kuivõrd kostja on viivitanud nõude

täitmisega.

42. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 490,40 eurot ja viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras rahuldatud nõudelt alates 05.11.2022.a kuni

nõude täieliku täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.

43. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

44. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 5174,88

eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

45. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad vastavalt TsMS § 163 lg 1

menetluskulud 12 % ulatuses kostja kanda ning 88 % ulatuses hageja kanda. Kooskõlas

TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega

pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik