1-25-1379/42 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg, koht

11. august 2025, Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-1379

Kohtukoosseis

kohtunik Sandra Kallas

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver, Viivi Kalme

Kriminaalasi

Kärol Piiritsa süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli

Saks

Süüdistatav

Kärol Piirits

isikukood: 49608262726; elukoht ,XXX; kodakondsus:

kodanik; emakeel: xxx ; haridus: xxx; töökoht: xxx

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata

tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaat Raiko Paas (lepinguline kaitsja)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-

dest 306, 309 lg 3, 311 - 313, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Kärol Piirits KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 1

(üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust.

2. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult

täitmisele, kui Kärol Piirits ei pane 2 (kahe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud kohustust.

3. KarS § 75 lg 1 alusel on Kärol Piirits käitumiskontrolli ajal kohustatud:



elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;



ilmuma

kriminaalhooldusametniku

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;



alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama

kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite

kohta;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Kärol Piiritsat katseajal osalema

kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis.

5. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Käitumiskontrolli nõudeid ja kohustust kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kärol Piiritsalt riigituludesse menetluskuluna

sundraha 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot.

7. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata väljamõistetud menetluskulu 1329 euro tasumine

osade kaupa 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Makseinfo

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS,

märkides ära viitenumbri ning selgituse “Kärol Piirits otsus nr 1-25-1379, menetluskulud“.

Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber, mis on 99925700021747.

KrMS § 38 lg 5 p-de 1 ja 2 alusel soovib kannatanu I.Z, et teda teavitataks Kärol Piiritsa

vahistamisest, tema vahi alt vabanemisest, ennetähtaegsest vabanemisest või

kinnipidamisasutusest põgenemisest e-posti aadressil XXX.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab teate

apellatsiooni esitamise soovi kohta, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav kohtu kantseleis hiljemalt 2. septembril 2025.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

tervikuna avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

1. Kärol Piiritsat süüdistatakse KarS 121 lg 2 p 3 järgi selles, et:



tema 10. veebruaril 2024 kella 04.00 kuni 04.20 paiku XXXas Jaama tn 1d asuva

ööklubi Saekaater ees kasutas füüsilist vägivalda I.Z suhtes, mis seisnes selles, et K. Piirits lõi

I.Z-i jalaga näkku ja tõmbas teda juustest. Löögi tagajärjel kukkus kannatanu pikali peaga

vastu lähedal oleva telgi metalljalga. Seejärel K. Piirits kägistas maas lamavat I.Z-i , lõi

korduvalt rusikas käega vastu paremat näopoolt ning jalaga vastu selga ja jalasäärt. Sellise

tegevusega tekitas K. Piirits I.Z-ile füüsilist valu ning parema silma alla kriimustused, kaela

paremale poole marrastused, ülahuule sisepinna marrastuse, paremalt teise esihamba vigastuse

ja hematoomid vasakule jalasäärele.



tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 25. mail 2024 kella 03.50

paiku XXXas Jaama tn 1d asuvas ööklubis Saekaater kasutas füüsilist vägivalda F.D suhtes,

mis seisnes selles, et K. Piirits lõi kannatanu F.D-d rusikaga näkku, lükkas F.D diivanile

pikali ning olles põlvedega kannatanu peal, lõi talle korduvalt kätega vastu pead. Sellise

tegevusega põhjustas K. Piirits F.D-le füüsilist valu, ninaverejooksu ning ninaluude murru.

Kohtu seisukoht

2. Esmalt hindab kohus K. Piiritsale KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse

põhjendatust (I) ning võtab seisukoha mõistetava karistuse osas (II). Seejärel otsustab kohus

menetluskulude hüvitamise (III) ja kannatanu teavitamise (IV).

(I)

10. veebruari 2024 tegu

3. Vaidlust ei ole selles, et nii kannatanu I.Z kui ka süüdistatav K. Piirits viibisid 10.

veebruaril 2024 XXXas Jaama tn 1d asuvas ööklubis Saekaater ning nende vahel oli

vägivaldne vahejuhtum. Seda kinnitavad nii kannatanu ja süüdistatava kui ka tunnistajate

Q.L-i ja C.Z-i ütlused. Vaidlus seisneb selles, kes alustas vägivalla kasutamist ning kas K.

Piirits võis tegutseda hädakaitseseisundis või tegemist oli vastastikuse kaklusega.

4. Kannatanu I.Z andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema läks Saksa Pubist koos

C.Z-iga ööklubisse Saekaater. See oli 10. veebruaril 2024. Nad läksid ööklubisse pileteid

ostma, ta jäi seal juttu ajama. Siis tuli K. Piirits, kutsus teda välja, kuid tema ei läinud, et ta ei

tunne teda. Seejärel võttis K. Piirits tema käest kinni, tiris ta välja ja seejärel tuli löök näkku.

Ta ei jõudnud reageerida, kõik tuli nii ootamatult. Kannatanu kukkus selili. K. Piirits hoidis

ühe käega tema kaelast kinni ja lõi teda mitu korda näo piirkonda (lõi rusikaga). I.Z keeras

küljele ja sai löögi selga, ta tundis valu. K. Piirits tiris teda juustest, pikendused oli seal maas.

Löökide ajal istus K. Piirits tema peal. Kui K. Piirits hakkas ära minema, siis lõi teda veel

jalaga vasakule poole. I.Z nuttis hüsteeriliselt, kõik käis kähku. Ta püüdis ennast kaitsta, vastu

ei löönud. Siis tuli turvamees ja võttis Käroli ära ning tema sai Saekaatrisse minna, kus

jooksis taharuumi ja oli väga hirmul. Keegi peale turvamehe appi ei tulnud. Q.L seisis tema

vastas ja nägi sündmust pealt. Eelnevalt mingit tüli ei olnud. Ründe tagajärjel oli ülahuul

katki, paremal pool üks hammas sai vigastada (liikus), peanahk oli valulik, kehal ja jalgadel

olid sinikad, näol mitu valulikku kohta ja kriimustused. Väljas oli telk ja ta kukkus vastu telgi

metalljalga.

5. Tunnistaja C.Z selgitas, et tema oli 2024. a veebruaris tööl ööklubis Saekaater, tegeles

piletimüügi ja pääsmete jagamisega. Mingi hetk ta nägi, kui K. Piirits läks välja ja peale seda

oli I.Z seal ja rääkis turvamehega. I.Z oli ukse ja tema töölaua vahel, kui Piirits tuli sisse ja

kutsus I.Z õue. K. Piirits kutsus I.Z välja verbaalselt, sõnelemist ei olnud, viimane läks kaasa

lihtsalt. Järgmisel hetkel nägi ukse kõrval olevast aknast, kuidas I.Z on väljas pikali maas ja

teda lüüakse jalaga. Ründajaks oli K. Piirits. Ta kutsus teise turvamehe, kes jooksis kohe

välja, uks läks kinni. Tema sulges kassa, ei saanud enne oma kohalt lahkuda. Selleks ajaks,

kui tema ukse peale jõudis, oli olukord juba lahendatud, lahutamist ta ei näinud. I.Z tuli sisse

koos turvamehega. Visuaalselt nägi I.Z-il silma juures verevalumit ning ise ta näitas, et

hammas loksub. Kannatanu palus kutsuda politsei. Kumbki osapool väga purjus ei olnud, said

asjadest aru. K. Piirits lahkus territooriumilt.

6. Tõendina esitatud ööklubi Saekaater turvakaamera videost 20240221162009

(kuupäevaga 10.02.2021) on näha, kuidas kohe video alguses (00:00) hoiab üks naine (K.

Piirits) teise naise (I.Z, valge jopega) käe alt kinni ja nad liiguvad uksest välja. Seejärel on

näha video ajateljel 00:10, kuidas laua taga istuv mees (C.Z) näeb läbi akna midagi, tõuseb

püsti ja näitab käega õue poole ja ütleb turvamehele midagi. Turvamees liigub ukse poole ja

läheb välja. Seejärel läheb uksest välja naisterahvas ja piletimüügiga tegelev mees (C.Z) tema

järel (jääb ukse vahele seisma). Video ajateljel kell 00:54 siseneb turvamees koos valges jopes

naisega (I.Z), kes seejärel läheb edasi kaamera vaateväljast eemale. Video ajateljel 01:08

soovib siseneda teine naine (K. Piirits), keda turvamees ööklubisse sisse ei lase.

7. Seega on näha, et C.Z-i ütlused kattuvad nii turvakaamera videosalvestise kui ka

osaliselt I.Z ütlustega. Kuivõrd C.Z kogu sündmust pealt ei näinud, ei saanud ta ka täpsemalt

vägivalla kasutamise asjaolusid kirjeldada. Küll tõi C.Z välja selle, et nägi, kuidas püsti seisev

naine lõi maas lamavat naist jalaga. I.Z oli pikali maas ja ründajaks oli Kärol.

8. Häirekeskusele 10. veebruaril 2024 kell 04:22:07 tehtud kõne kinnitab, et XXX

ööklubis Saekaater kasutas üks naine teise naise vastu vägivalda ning kannatanu soovib

politseile avalduse teha. Kannatanul on huul lõhki ja veri on väljas. Teavitas ööklubi

turvamees.

9. Kohus võttis vastu kaks politsei vormikaamera salvestist (vt tl 120-127), mis ei ole

küll iseseisvaks tõendiks, kuid saavad kinnitada nii kannatanu I.Z kui ka tunnistaja C.Z-i

ütluste usaldusväärsust.

10. Videos P38900 10.02.2024 04_48_24 on näha rääkimas C.Z-i, kes kokkuvõtvalt

selgitab, et lööjaks oli K. Piirits, kes tuli tagasi sisse (pärast seda, kui oli Q.L-iga välja

läinud), võttis neiul (I.Z) varrukast kinni ja ütles: „tule kaasa“. Nii kui uksest välja jõudis, läks

andmiseks. Tema ründas seda neiut, kes kohe siia tuleb. I.Z ilmub ka sinna ja selgitab, et ta

(K. Piirits) tahtis teda välja ja tema ütles, et ei soovi minna, kuid siis võttis tema varrukast

kinni ja tiris ta välja. Esimene löök oli jalaga näkku, hammas igemes liigub ning viitab silmale

ja huulele. Sealjuures on näha, et I.Z näitab osaliselt ka hammaste suunas. Videos P38900

10.02.2024 04_50_53 on kuulda, kuidas I.Z selgitas uuesti, et esimene löök oli jalaga näkku,

siis ta võttis temalt juustest kinni ja siis ta hammas liigub (mida ütleb korduvalt). Samuti

selgitab, et Q.L seisis kõrval ja vaatas, kuidas teda peksti.

11. Kohtu hinnangul on I.Z ütlused järjepidevad nii sündmuste käigu kui ka tekitatud

vigastuste osas. Need kattuvad ka C.Z-i ütlustega jalaga löömise osas (mida K. Piirits eitab).

Ka C.Z-i ütlused on järjepidevad. Lisaks ei ole kohtul alust kahelda kummagi ütluste

usaldusväärsuses. Ühtegi viidet sellele, et C.Z võiks valetada ei ole. Asjaolu, et ta I.Z-i tunneb

(ja K. Piiritsa sõnul sõbrad on), ei ole iseseisvaks aluseks, miks jaatada ütluste

ebausaldusväärsust. C.Z on selgitanud sündmustest vaid osa, mida ta vahetult koges, muus

osas on ta selgitanud, et ei näinud kõike. I.Z ütluste usaldusväärsust kinnitavad aga juba

iseenesest C.Z-i ütlused ja ütluste järjepidevus. Asjaolu, et K. I.Z (I.Z abikaasa) ja K. Piirits

omavahel suhtlesid, ei tingi samuti I.Z ütluste ebausaldusväärsust.

12. I.Z vigastusi kinnitab mh XXX Haigla Tervisekaart (haigusjuht nr A2578 2024; tl 44-

45), millelt on näha, et 10. veebruaril 2024 läks I.Z haiglasse ning temal on diagnoositud

kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused. Patrullpolitseinike

tehtud fotodelt (tl 128-133) on näha, et I.Z kaela peal punetab ja on näha ka, et nahk on veidi

katki, parema silma parempoolses nurgas on samuti marrastus ning lisaks on ülahuulel

vigastus.

13. Seega nii kannatanu enda ütlustega kui ka eelnimetatud tervisekaardi ja fotodega

tõendatud, et K. Piirits tekitas kannatanule süüdistuses märgitud vigastused, s.o parema silma

alla kriimustused, kaela paremale poole marrastused, ülahuule sisepinna marrastuse, paremalt

teise esihamba vigastuse ja hematoomid vasakule jalasäärele.

14. Q.L-i ütlused ei kattu ei esitatud turvakaamera videos nähtuga ega ka tunnistaja C.Z-i

ütlustega. Nimelt selgitas Q.L , et tema läks välja välisuksest ja nägi K. Piiritsat ja I.Z-i maas

pikali. I.Z oli selili maas all ning K. Piirits tema peal ja hoidis kätega kinni. Mingeid lööke

tema ei näinud. Ta sekkus koheselt ja tahtis I.Z Käroli alt ära tõmmata. Kuna jõud ei käinud

üle, tõmbas Käroli pealt ära. Mingeid vigastusi ta kummalgi ei näinud, verd ei olnud.

15. C.Z-i ütluste järgi oli I.Z klubis juba, kui Q.L läks K. Piiritsaga välja. Kuigi K. Piirits

tuli tagasi ja Q.L-i käikude kohta rohkem tunnistaja ei rääkinud, ei ole videost näha, et pärast

seda, kui I.Z koos K. Piiritsaga välja läks, oleks Q.L välisuksest välja läinud. Välja läksid

sealt ainult turvamees ja üks naine ning ukse peale C.Z. Siis juba tuli I.Z sisse ning sündmus

oli läbi. Seega pidi Q.L väljas olema juba sel ajal, kui I.Z ja K. Piirits välja läksid. Lisaks ei

kattu Q.L-i ütlused ka kannatanu I.Z usaldusväärsete ütlustega, kuivõrd kannatanu sõnul nägi

Q.L seda sündmust ja K. Piiritsa poolset vägivalla kasutamist pealt. Sellest tulenevalt leiab

kohus, et Q.L-i ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks ning need tuleb tõendikogumist välja

arvata.

16. Kohtu hinnangul ei ole ka K. Piiritsa ütlused usaldusväärsed, mis puudutab vägivalla

kasutamist I.Z suhtes. K. Piiritsa sõnul oli hoopis I.Z see, kes teda kõnetas ja ütles, et K.

Piirits tema mehega suhtlemise lõpetaks. Siis I.Z oli juba tõugelnud. Uksest läksid nad välja

üksteise käevangus, siis nad libisesid ja kukkusid. Maas tekkis rüselus, mingil hetkel I.Z lõi

teda rusikaga. K. Piiritsa sõnul tema I.Z-i jalaga ei löönud. Kaklus oli intensiivne, mõlemad

olid juukseidpidi üksteisel kinni. Temal olid sinikad ja kriimud, ka juukseid tuli kodus palju

ära. Vigastusi fikseerimas ei käinud. Nad jäidki pikali ja kui tema sai I.Z pealt ära, läks I.Z

peole. Turvamees (C.Z) võib valetada löömise kohta, kuna nad on I.Z-iga sõbrad.

17. Eelnimetatud ütlused aga ei ole kooskõlas ei kannatanu ega ka tunnistaja C.Z-i

ütlustega, samuti nende ütluste usaldusväärsust kinnitavate tõenditega. Kohtu hinnangul on K.

Piirits soovinud jätta mulje, et tegemist oli kas omavahelise rüselusega (kaklusega) või siis

hädakaitsega. Küll ei kinnita K. Piiritsa ütlusi ükski teine tõend. Kohus möönab, et

vormikaamera salvestistelt on näha tõesti, et väljas võis olla libe, kuid vaatamata sellele ei

õigustaks see asjaolu ka edasiselt vägivalla kasutamist (jalaga löömist). Isegi olukorras, kui

jaatada võimalust, et kannatanu ja süüdistatav libeduse tõttu kukkusid (mida kohus ei tee).

18. Kohus leiab, et K. Piirits pani kuriteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

K. Piirits, lüües kannatanu I.Z-i korduvalt käte ja jalaga, teadis, et paneb toime kehalise

väärkohtlemise, s.o tekitab kannatanule nii valu kui ka vigastusi. Kohtu hinnangul K. Piirits

vähemalt möönis, et tagajärg ka saabub. Sellises olukorras on ilmne, et süüdistatav sai aru, et

peksmine täidab süüteokoosseisu.

19. Kohus ei nõustu sellega, et tegemist oli omavahelise kaklusega või I.Z alustas

esimesena ründamist ning K. Piirits võis sellest tulenevalt olla hädakaitseseisundis. Nimelt on

ülaltoodud tõenditega tuvastatud, et I.Z ise K. Piiritsa suhtes vägivalda ei kasutanud. Nagu

kohus juba leidis, on I.Z ütlused kooskõlas tunnistaja ütlustega ning ta on järjepidevalt

peamises osas rääkinud K. Piiritsa rünnaku osas sama juttu. Seetõttu ei loe kohus tuvastatuks,

et enne K. Piiritsa vägivalla kasutamist, asus I.Z teda ründama. Samuti ei saa pidada olukorda,

kus kannatanu on pikali maas ja süüdistatav teda ründab erineval viisil (lüües kätega, jalaga)

omavaheliseks kakluseks. Asjaolu, et I.Z ennast kaitsta üritas, ei vii rünnet üle omavaheliseks

kakluseks ning ei saa jaatada luba eneseohustamiseks.

20. Eelnevast tulenevalt puuduvad K. Piiritsa õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti ei

ole viiteid süüd välistavatele asjaoludele.

25. mai 2024 tegu

21. Vaidlust ei ole selles, et nii kannatanu F.D kui ka süüdistatav K. Piirits viibisid 25.

mail 2024 XXXas Jaama tn 1d asuvas ööklubis Saekaater ning nende vahel oli vägivaldne

vahejuhtum. Seda kinnitavad nii kannatanu ja süüdistatava kui ka tunnistajate B.L-i , T.T ja

T.X-i ütlused. Vaidlus seisneb selles, kes alustas vägivalla kasutamist ning kas K. Piirits võis

tegutseda hädakaitseseisundis või tegemist oli hoopiski vastastikuse kaklusega.

22. Kannatanu F.D andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema läks 24. mail 2025

ööklubisse Saekaater. Ööklubis istus ta diivanil, seal olid mitmed tema sõbrad, kellest mh

tunnistajad B.L-i ja T.T seisid (ruumi istuda ei olnud) tema vastas. B.L-i ütles temale, et

Kärol (Piirits) otsib teda ning ühel hetkel tuli tema juurde Kärol (ta küll ei teadnud teda, aga

pani kaks ja kaks kokku), kes istus kõrvalistuja sülle ja hakkas kannatanu juukseid silitama

ning viimaks kiskuma, mille järel tundis kannatanu valu. K. Piirits ütles temale midagi, aga

seda kannatanu ei mäletanud, samuti üritas kannatanu süüdistatavast mitte välja teha (lootis,

et äkki läheb K. Piirits ära). K. Piirits lõi teda vastu nina ning tundus, et K. Piiritsal oli käes e-

sigar. Kannatanu tundis korraks valu, siis oli šokis ja üritas päästa ennast. Kannatanu pani

pärast lööki pea põlvede vahele. K. Piirits togis teda ja tõsis püsti, mille järel lükkas

kannatanu süüdistatavat jalaga. Seejärel võttis K. Piirits laualt kunstlillepoti ja viskas tema

poole (see läks mööda), tuli tema peale põlvedega ja hakkas kätega näkku lööma. Kannatanu

üritas ennast kaitsta, hoidis oma nina kinni, nuttis ja karjus, et keegi temale appi tuleks. Siis

kutsus keegi turvamehe ja Kärol eemaldati tema pealt. F.D sõnul oli temal ninaluumurd,

mitmed kriimud ja sinikad (silmaalustel olid sinikad). Õde tegi diivanil pildid, seejärel läks ta

WC-sse ja pani ninale paberit. Valu tuli siis, kui ta kiirabisse jõudis. Vigastused paranesid

lõpuks kuu aega (kuni sinikad kadusid).

23. B.L-i selgitas, et 24. mail 2024 läks tema koos õe F.D-ga ööklubisse Saekaater peole.

Nad istusid nurgas asuva laua ümber, sh oli seal ka T.T. Laua ümber oli veel mitmeid inimesi.

Kui ta kuulis, et K. Piirits on klubis, palus ta oma õel F.D-l olla tema lähedal. Seejärel istus

F.D laua juurde diivanile, tema istus oma toolile. Ühel hetkel tundis tema ja T.T, et keegi

võtab neilt ümbert kinni. See oli K. Piirits, kes küsis, kumb neist F.D on. K.K.R .rnäitas F.D

poole. K. Piirits läks F.D kõrvale diivanile ja hakkas tema juukseid silitama, järsku tõmbas K.

Piirits F.D-d juustest. F.D pani seejärel käed näo ette ja läks madalamale. Kuna tunnistaja

teadis, et neil oli varasemalt konflikt (sotsiaalmeedia vestlused), läks tema turvameest

kutsuma. Turvameest kutsuma minnes nägi B.L-i , et K. Piirits tõusis püsti, võttis laualt oleva

kunsttaime ja viskas sellega F.D-d, see läks täpselt pea ümbert mööda. Kui ta turvamehega

tagasi tuli, oli Kärol põlvedega F.D peal, Kärol peksis F.D-d, F.D hoidis kätega nägu, tuli

verd. Turvamees üritas Kärolit ära võtta, ka Käroli ema T.X kutsus Kätolit ära. Enne

vägivalla kasutamist tema ei näinud, et kannatanu oleks sülitanud. B.L-i helistas kiirabisse ja

rääkis kogu loo ära. Kiirabi vaatas üle ning öeldi, et nad peavad minema Tartusse EMOsse.

25. mail 2024 nägi ta peksmisest videosid.

24. T.T ütlused kinnitavad samuti sündmuste kulgu kannatanu poolt räägitud viisil. Tema

läks ööklubisse Saekaater koos K. K. Riga ning kui nad klubisse tagasi sisse läksid, läksid nad

sinna lauda, kus istus ka F.D. Tema istus F.D-st diagonaalselt, aga nägi teda. Mingil hetkel

tuli B.L ka sinna. K. Piirits võttis temalt ja B.L-ilt ümbert kinni ja küsis, kes neist on F.D. K

näitas, kes on F.D. Seejärel istus K. Piirits F.D kõrvale, ütles midagi ja hakkas F.D-d juustest

kiskuma. B.L-i läks kohe turvameest kutsuma. Käroli ema läks Kärolit ära kutsuma. Kärol

tõusis püsti, oli küljega F.D suunas ja lõi F.D-d vastu nina. Lõi rusikaga. F.D lõi automaatselt

Kärolit jalaga, mille järel võttis Kärol laua pealt vaasi või nõu ja viskas selle F.D poole. Ta ei

saanud pihta. Kärol läks uuesti F.D-le kallale või peale, kiskus F.D-d. Tuli turvamees ja võttis

Käroli F.D pealt ära. Tunnistaja sõnul oli esialgu Kärol kannatanule midagi öelnud, kuid F.D

üritas seda ignoreerida. Mingit sülitamist tema ei näinud. F.D hoidis näost kinni, kohe

tunnistaja verd ei näinud. Küll oli seal pime ja kogu aeg ka vaadata ei jõudnud, sagimist oli

palju. Hiljem nägi T.T, et F.D käed ja nägu olid verised, nina oli kõver.

25. F.D sõnul saatis temale J.F videod – üks Saekaatri ees ja teine (koosneb kahest

videoklipist) Saekaatris toimunud F.D peksmisest. Need andis tema uurija Annabel Kukele.

26. Videost snapchat-1976343031 on näha, kuidas musta seeliku, sinise pluusi ja

käekotiga naine üle toolide kummardub. Vasakul temast on blond naine, kes istub diivanil ja

hoiab pead (nägu) põlvedel ja kätega ümber põlvede. Kui blond istuv naine tõstab ülakeha

üles, on näha, kuidas punases kleidis naine käega teeb liigutuse tema suunas (istuv naine

paneb käe ette) ning seejärel istuv naine lööb punases kleidis naist jalaga. Punases kleidis

naine kukub kõrvalistuvatele inimestele sülle, tõuseb sealt, võtab laualt taime ja viskab sellega

istuvat naist. Videost received-421992450758103 on näha, kuidas mustas kleidis naine on

diivanil pikali ning teine naine ronib aktiivselt tema peale. Alumine naine üritab ülemist

eemale lükata. Mingi hetk hoiab ülemine (punases kleidis naine) pea ja ülakeha piirkonnas

käsi, alumine naine sipleb vähem. Siis tuleb sinise pluusi ja musta seelikuga naine, kes ka

justkui üritab neid lahku tõmmata. Ja seejärel tuleb meesterahvas (turvamees), mille järel

tõuseb punases kleidis naine püsti.

27. Vaidlust ei ole selles, et diivanil alumine ja istuv naine (mustas kleidis) on F.D ning

punases kleidis naine (kes seisab ja seejärel ronib ka alumisele naisele peale) on K. Piirits.

Sinise pluusi ja musta kotiga naine on T.X (kes käib kahel korral K. Piiritsat ära kutsumas).

28. Nimetatud videoklipid kinnitavad ülaltoodud ütlusi. On näha, et F.D roll piirdub enda

kaitsmisega ning K. Piirits aktiivselt üritab tema suhtes vägivalda kasutada. Kohtu hinnangul

ei välista K. Piiritsa poolset rusikaga löömist ka asjaolu, et seda videoklippidel ei ole. Selle

kohta on usaldusväärselt ütlusi andnud nii kannatanu kui ka tunnistaja T.T, kes seda hetke

pealt nägi. Ka on näha, et K. Piirits teeb enne kui F.D teda jalaga lööb, käega liigutuse

kannatanu suunas, mis näitab, et F.D ei löönud ka K. Piiritsat enne, kui süüdistatav tema

suhtes vägivaldne oli. Lisaks kinnitab see asjaolu, et K. Piirits soovis F.D-d käega lüüa, kui ei

tabanud seda, sest viimane tõstis käe ette ja jõudis jalaga süüdistatava eemale lükata.

29. Kohtule on tõendina esitatud Häirekeskuse kõne väljavõte (tl 50-51) koos kõnega

(DVD-R plaat, tl 53), mille andmetel helistas B.L-i numbrilt XXX ning teavitas, et XXX

ööklubis Saekaater sai tema õde F.D peksa Kärol Piiritsalt ning õde on üleni verine.

30. F.D-le tekitatud vigastusi kinnitab Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriis nr EP24-221529

(tl 55), mille andmetel on kannatanu põhidiagnoosiks ninaluude murd. Ortopeed on

tuvastanud, et ninal turse, nina vasakule veidi viltu. Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisi nr

EP24-221695 (tl 57) andmetel tuvastati otorinolarüngoloogi (kõrva-nina-kurguarsti) poolt, et

ninaselg otse, paremal silmakoopa mediaalse seina piirkonnas turset, levib ka ninaseinale.

Palpatoorselt liikuvust ninaseljal ei esinenud, sissevajumist ei tuvastatud ning ninas seespool

limaskest puhas, kerge turse bilat. F.D on jäänud jälgimisele ning kui turse alanedes ilmestub

oluline muutus, siis pidi tagasi minema. Nimetatud epikriisidest nähtub samuti, et F.D on

kiirabi poolt viidud erakorralise meditsiini osakonda 25. mail 2024 varahommikul ning

seejärel on ülaltoodud vigastused temal tuvastatud.

31. F.D vigastusi tõendavad mh tema enda poolt esitatud fotod (tl 66-69). Nii on kahel

fotol näha, et F.D ninaümbruses ja käel on veresarnane vedelik (fotodel punane). Kahel fotol

on näha, et F.D ninal ja vasaku silma all on punakas-lillad jooned. F.D on ka süüteoteatele (tl

59-60) lisanud fotod, milledest üks on sama foto, mis ülal mainitud ning teisel fotol (tl 64) on

näha, et F.D näol on mitmeid punakas-lillasid jälgi. Samuti on näha, et nägu on veidi paistes.

32. Kohtu hinnangul on tuvastatud seegi, et F.D-l jooksis pärast K. Piiritsa poolset

vägivalda ninast verd. Seda on kinnitanud nii kannatanu kui ka tunnistaja B.L-i . Lisaks on

Häirekeskuse kõnes seda maininud B.L-i ning ka epikriisides märgitu kohaselt on F.D-l

ninast verd jooksnud. Asjaolu, et koheselt sündmuse järel ei näinud ninaverejooksu tunnistaja

T.T, ei välista siiski verejooksu. T.T selgitas ise, et ruumis oli pime ning seal käis sagimine.

Kui F.D tuli tualettruumist, siis nägi T.T, et tema käed ja nägu olid verised. Seda, et ruumis

oli nähtavus pigem kehvapoolne, kinnitavad ka juba ülaltoodud videod. Lisaks juhib kohus

tähelepanu, et kohtule esitatud videost snapchat-1976343031(00:06) on näha hetkeks, kuidas

F.D näol nina juures on midagi tumedat, mis samuti viitab sellele, et tegemist võib olla

verejooksuga.

33. Lisaks on F.D esitanud fotod (tl 66 ja 67), milledelt on näha, et tema käed ja nägu on

kaetud punase veresarnase vedelikuga. Vasaku käe ümber on käepael, millel olevast kirjast on

võimalik teha järeldus, et tegemist on ööklubi Saekaater käepaelaga. Fotodelt on näha seegi,

et F.D on pikali asendis ning võib olla pikali diivanil (F.D sõnul tegi õde B.L-i temast pildid

diivanil). Lisaks ei ole eluliselt usutav, et F.D on tekitanud ninaverejooksu ja ninaluumurru

vaid selleks, et süüstada K. Piiritsat. Nii on olemasolevad tõendid selleks piisavad (ka ilma

verejooksuta), ka ei muudaks see teave mitte kuidagi kuriteokvalifikatsiooni.

34. Kohtus on andnud ütlusi ka tunnistaja T.X ja süüdistatav K. Piirits, kelle ütlused ei ole

tervikuna vastuolus teiste tõenditega, kuid siiski pisendavad sündmuste käiku.

35. Nii andis T.X kohtuistungil ütlusi selle kohta, et läks 2024 maikuus koos Käroliga

Saekaatrisse, võtsid joogid ja kõndisid seal ringi. Nad läksid laua juurde, seal oli palju

inimesi. Kärol läks ees ja tema järel, alla meetri oli vahet. Tema jäi seisma teisele poole toole,

toolidel olid inimesed ning Kärol ja F.D olid teiselpool toole diivanil. Kärol istus sinna maha

ja siis see kõik peale hakkaski. Seal oli mingi ütlemine, karjumine ja ühel hetkel sai tema

tatipritsmetega näkku. Tatipritsmed tulid F.D poolt. Ja siis hakkas pihta rüselemine, kaklus

see ei olnud. Oli mingi jalaga löök. Seda, et kumbki osapooltest oleks löönud, tema ei näinud.

Tahtis vahele minna, aga pidi minema ringiga, toolid olid ees. Keegi midagi ei teinud, osad

filmisid. Ta otsustas sekkuda, sest ehmatas ära, tahtis, et nad ära lõpetaksid. Tema turvameest

ei näinud. Kärol tõusis püsti ja läks sealt ära – nii lõppes rüselemine.

36. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi T.X enda sõnul turvameest ei näinud, siis

ühelt videoklipilt (received-421992450758103) on näha, kuidas turvamees lükkab T.X-i

eemale ja läheb K. Piiritsat ja F.D-d lahutama. Sealjuures on T.X näoga sündmuse poole.

Seega ei kattu T.X-i ütlused tegelikkusega ning K. Piirits ei lahkunud ise vabatahtlikult F.D

pealt, vaid turvamees sekkus.

37. K. Piiritsa ütlused kattuvad tunnistaja T.X-i ütlustega osas, mis puudutavad seda, et

tegemist oli nn vastastikuse kaklusega, mõlemad kiskusid väidetavalt üksteist juustest ja oli ka

jalalöök K. Piiritsa pihta. K. Piiritsa sõnul läks tema F.D-ga varasematest konfliktidest

rääkima ning F.D ei olnud sellest jutuajamisest vaimustuses. F.D naeris ja sülitas temale

näkku. Tekkis lükkamine, hakkasid üksteisel juustest kinni ning kui ta hakkas juba ära

minema, lõi F.D teda jalaga, ta kukkus. Mingi hetk oli F.D pikali, hoidis teda juustest kinni,

tema oli F.D peal. Rusikaga tema F.D-d ei löönud, küll võis vigastus tekkida rüseluse käigus

või tekitas kannatanu selle endale ise. K. Piiritsa sõnul võivad nad sellist juttu rääkida

kättemaksuks.

38. Kohus leiab, et K. Piiritsa ütlused on ennast õigustavad ning ei kattu teiste kogutud

tõenditega. Ka T.X-i ütlused pisendavad K. Piiritsa rolli sündmuste käigu osas. Kohtu

hinnangul ei ole tõendatud ega ka eluliselt usutav, et vägivaldne konflikt sai alguse

sülitamisest. Nii ei kinnita seda ei kannatanu ega ka tunnistajad B.L-i ja T.T. Lisaks juhib

kohus tähelepanu sellele, et T.X paiknes sel hetkel teiste inimeste taga (toolide taga, kus

istusid inimesed), kui tundis, et tema poole lendasid tatipritsmed. Kohtu hinnangul on

ebatõenäoline, et sellisel juhul oleks ka teda need pritsmed tabanud. Seda enam, et väidetavalt

oli suunatud sülitamine just K. Piiritsa pihta, kes istus F.D kõrval.

39. Samuti ei kattu kummagi ütlused esitatud videoklippidel nähtuga. Kuigi pealtnäha

võib tegemist olla rüselusega, siis videoklippidelt on näha, kuidas K. Piirits aktiivsema

poolena vägivalda kasutab. Lisaks on näha, et K. Piirits ronib aktiivselt F.D-le otsa ilma, et

kannatanu teda juustest kisuks. Seega oli K. Piiritsal võimalik lahkuda sellest nn väidetavast

rüselusest, kuid seda ta ei teinud, vaid tegi kõik endast oleneva, et ronida F.D-le peale.

40. Arvestades kõiki eeltoodud tõendeid kogumis on kohtu hinnangul tõendatud, et K.

Piirits tekitas 25. mail 2024 ööklubis Saekaater F.D-le füüsilist valu, ninaverejooksu ja

ninaluumurru.

41. Kohus on seisukohal, et K. Piirits pani kuriteo peamiselt toime otsese tahtlusega KarS

§ 16 lg 3 mõttes. Olukorras, kus süüdistatav lõi kannatanut rusikaga vastu nägu, ja peksis teda

korduvalt kätega näo piirkonda, samuti kiskus teda juustest, teadis ta, et paneb toime kehalise

väärkohtlemise, s.o vägivalla kasutamise, vigastuste ja ka valu tekitamise. Samuti viitavad

asjaolud, et nii vigastuste kui ka valu tekitamist süüdistatav vähemalt möönis. Kohus möönab,

et ninaluumurru osas võis K. Piirits tegutseda kaudse tahtlusega, kuivõrd selle osas ei

pruukinud teadmist otseselt olla. Küll on kohus seisukohal, et ta pidas võimalikuks sellise

vigastuse tekkimist ning samuti möönis seda. Nii on võimalik, et rusikaga nina piirkonda

lüües, saab viga ninaluu.

42. Kuigi kohtumenetluses on tõstatatud viiteid kannatanu ja süüdistatava omavahelistest

varasematest konfliktsetest suhetest, samuti sellest, et kannatanu sülitas eelnevalt süüdistatava

pihta, leiab kohus, et ülaltoodud tõenditega on ümber lükatud ka võimalik hädakaitseseisund.

43. Esmalt välistab kohus võimaluse, et K. Piirits võis olla hädakaitseseisundis tulenevalt

asjaolust, et F.D ja tema vahel oli konfliktne vestlus sotsiaalmeedias. Nimelt ei olnud

tegemist vahetu ründega ega ka sellise ründega, mis oleks tinginud K. Piiritsa poolt õiguse

kasutada vägivalda F.D suhtes nn ründe lõpetamiseks. Arvestades ennekõike seda, et 25. mail

2024 ei olnud F.D-l enne kui K. Piirits tema juurde tuli, kontakti süüdistatavaga. Sellele ei

viita ei kannatanu ega ka tunnistajad, samuti ei ole sellele osundanud süüdistatav. Isegi kui

möönda, et varasem solvamine vms võib tingida vajaduse sellise ründe lõpetamiseks (mida

kohus ei tee), ei saa pidada sellist vägivalla kasutamist (käega näo piirkonda löömist,

korduvalt näo- ja keha piirkonda peksmist kätega) kindlasti sobivaks vahendiks ründe

lõpetamiseks. Seetõttu leiab kohus, et varasema konfliktse suhtlemise pinnalt ei saa jaatada K.

Piiritsa hädakaitseseisundit.

44. Süüdistatav ja tunnistaja T.X on mõlemad kohtus ütlusi andes selgitanud, et konflikt

ööklubis algas sellest, et kõigepealt oli ütlemine ja siis F.D sülitas K. Piiritsa pihta. Seejärel

toimus juba rüselemine. Kohus eelnevalt tuvastas sündmuste käigu ja F.D-le tekitatud

vigastused ning leidis, et ei ole tõendatud süüdistatava ja T.X-i versioon sellest, et kannatanu

esmalt solvas süüdistatavat ja seejärel sülitas, mille järel justkui võiks K. Piiritsal tekkida

õigus ennast kaitsta. Kohus möönab, et nii solvamist kui ka sülitamist võib pidada ründeks

hädakaitseseisundi mõttes, kuid selline F.D poolne tegevus ei ole leidnud kinnitust kohtule

esitatud tõenditega. Seega ei saa jaatada ka siinkohal K. Piiritsa hädakaitseseisundit.

45. Viimaks ei nõustu kohus sellegagi, et tegemist oli vastastikuse kaklusega, kus justkui

mõlemad pooled arvestasid eneseohustamisega. Nii ei soovinud F.D osaleda kakluses, vaid

tema kaitses ennast K. Piiritsa rünnakute eest. Kohtu hinnangul on usaldusväärselt tõendatud,

et K. Piiritsa rünnak ei kasvanud üle vastastikuseks kakluseks. Vastupidi, F.D ainult kaitses

ennast ning K. Piirits oli osapooltest ainus, kes kogu aeg aktiivselt vägivalda kasutas. Kohtule

esitatud videoklippidest ega ka kannatanu ja tunnistajate B.L-i ja T.T antud ütlustest ei

tulene, et kannatanu oleks aktiivselt kasutanud K. Piiritsa suhtes vägivalda. T.X-i ja K.

Piiritsa ütlusi peab aga kohus süüdistatava käitumist õigustavaks, samuti ei kattu need muude

usaldusväärsete tõenditega.

46. Eelnevast tulenevalt puuduvad K. Piiritsa õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti ei

ole viiteid süüd välistavatele asjaoludele.

Kvalifikatsioon

47. Kuivõrd kohus tuvastas, et K. Piirits on toime pannud kaks erinevat KarS § 121

koosseisule vastavat tegu, tuleb tema tegevus kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, s.o

korduva kehalise väärkohtlemisena.

(II)

48. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik mõista karistusena

rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

49. K. Piiritsat ei ole põhjendatud karistada rahalise karistusega, kuivõrd see ei vastaks

tema süü suurusele ega täidaks ka karistuse mõistmise eesmärke. K. Piiritsat ei ole varasemalt

kriminaalkorras karistatud, samuti ei ole temal kehtivaid väärteokaristusi. Samas on K. Piirits

arutlusel olevas kriminaalasjas kahel korral kasutanud vägivalda, tekitades kannatanutele nii

füüsilist valu kui ka erinevaid tervisekahjustusi (hematoomid, marrastused, ninaluude murd,

esihamba vigastus). Nimetatud vigastustest nii mõnigi (nt ninaluude murd) on pigem

keskmisest raskem, mistõttu saab öelda, et ka K. Piiritsa tekitatud tagajärjed on keskmised või

veidi sellest raskemad. Rahaline karistus ei mõjutaks K. Piiritsat piisavalt. Seda enam, et

kohtuotsuse tegemise ajal puudub süüdistatavalt ka töökoht, mis võib saada takistuseks

rahalise karistuse tasumisel ning seeläbi ei omaks ka üleüldiselt mõju K. Piiritsa edasisele

käitumisele. Seetõttu tuleb K. Piiritsat karistada vangistusega.

50. K. Piiritsa süü on keskmisest veidi suurem. Vägivalla kasutamine kahel korral kahe

erineva kannatanu suhtes. Mõlemale kannatanule nii valu kui ka tervisekahjustuste

tekitamine, sh ühele neist ninaluude murru ja teisele esihamba vigastuse tekitamine. Kohtule

esitatud tõendite põhjal oli näha, et K. Piiritsal oli konfliktsed suhted mõlema kannatanuga.

Küll ei ole tuvastatud, et konflikt oleks esinenud vahetult enne vägivalla kasutamist. Seega ei

õigusta K. Piiritsa käitumist ka mitte nii head suhted kannatanutega. Tegemist oli tahtlikult

vägivalla kasutamisega.

51. Nagu kohus juba ülal nentis, siis K. Piirits on karistamata isik ning tema käitumises ei

esine karistust raskendavaid asjaolusid. Küll esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57

lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlik kahetsus. K. Piirits avaldas kohtuistungil, et kahetseb, et on

sellisesse olukorda sattunud. Kohtul ei tekkinud kahtlust, et K. Piirits ei mõelnud seda tõsiselt.

Kohtu hinnangul võib seda tõlgendada kahetsusena, et ta on kannatanute suhtes vägivalda

kasutanud. Kohus märgib, et süü mitte tunnistamine ei välista aga kahetsuse lugemist

kergendavaks asjaoluks (vt nt RKKK 23. aprilli 2021. a otsuse nr 1-20-3535 p 20).

52. Kohus, arvestades nii K. Piiritsa süü suurust ja kannatanutele tekitatud tagajärgi, K.

Piiritsa isikut ja tema varasemat elukäiku ning viimaks ka kohtuistungil avaldatud kahetsust,

leiab, et K. Piiritsale tuleb mõista vangistus alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus karistab

K. Piiritsat 1 aasta 10 kuu pikkuse vangistusega.

53. Prokurör taotles K. Piiritsale šokivangistuse, s.o 1 kuu reaalse vangistuse, mõistmist

ning ülejäänud osas palus prokurör jätta vangistus tingimisi kohaldamata. Kaitsja leidis, et K.

Piiritsa puhul on võimalik jätta kogu vangistus tingimisi kohaldamata.

54. Kohus on seisukohal, et KarS § 74 lg 1 alusel on võimalik jätta K. Piiritsale mõistetud

1 aasta 10 kuu pikkune vangistus täielikult täitmisele pööramata. Nimelt võimaldab seda K.

Piiritsa isik ja tema varasem elukäik (karistamata), süü suurus ja kahetsuse avaldamine ning

asjaolu, et karistuse mõistmise eesmärke on võimalik täita tema allutamisega

kriminaalhooldusele. K. Piirits on varasemalt karistamata – seega ei ole tema suhtes

kohaldatud ei rahalist karistust ega ka vangistust. Kuigi kohus möönab, et peab K. Piiritsa

süüd veidi keskmisest suuremaks, ei tingi see siiski automaatselt reaalse vangistuse (ka

osalist) kohaldamist. Karistuse eesmärk on suunata süüdimõistetut edaspidi olema

õiguskuulekas. K. Piiritsa suhtes on võimalik seda teha läbi kriminaalhoolduse ja vastava

kohustuse kohaldamisega. Kohtu hinnangul ei tingi kuriteo toimepanemise asjaolud isegi

šokivangistuse kohaldamist. K. Piiritsat peaks motiveerima õiguskuulekalt käituma ainuüksi

see, et nõuete ja kohustuse rikkumisel, ka uue kuriteo toimepanemisel, võib teda ees oodata

vangistus.

55. Kohus määrab K. Piiritsale katseaja pikkuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust, millise

ajal tuleb temal täita KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, sh

elada Kalda 15, XXX. Lisaks leiab kohus, et K. Piiritsale tuleb määrata KarS § 75 lg 2 p 8

alusel kohustus osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Kohus nõustub

prokuröriga selles, et K. Piiritsal on probleeme oma käitumise kontrollimisega (arvestades

toimepandud vägivallategusid), mistõttu on põhjendatud selle probleemiga tegeleda just

kriminaalhoolduse ajal. Programmi läbimine võib aidata K. Piiritsal paremini hakkama saada

konfliktisituatsioonides ning kontrollida enda emotsioone. See aga aitaks ära hoida uute

samalaadsete kuritegude toimepanemist. Sobiva programmi leidmise jätab kohus

kriminaalhooldaja otsustada.

56. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest ning

käitumiskontrolli nõudeid ja kohustust kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

(III)

57. Kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha

(KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga

alammäära; töötasu alammäär alates 1. jaanuar 2025 886 eurot), mis kohtuotsuse tegemise

ajal on 1329 eurot.

58. Kriminaalasjas muid menetluskulusid ei ole. K. Piirits ega kaitsja ei ole esitanud ka

taotlust lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramiseks ja nende hüvitamiseks.

59. Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse, siis KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus K.

Piiritsalt välja menetluskuludena sundraha 1329 eurot. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel

on võimalik anda süüdistatavale menetluskulude tasumiseks kuus kuud alates kohtuotsuse

jõustumisest arvates. K. Piirits ei käi tööl, mistõttu võib temal olla raskendatud

menetluskulude tasumine ühe korraga. Olukorras, kus K. Piiritsal ei ole piisavalt raha, võib

nõue minna täitemenetlusse. See aga tähendaks ka täitemenetluse kulude lisandumist.

(IV)

60. Kannatanu I.Z märkis kohtuistungil, et soovib, et teda teavitataks K. Piiritsa

vahistamisest, tema vahi alt vabanemisest, ennetähtaegsest vabanemisest või

kinnipidamisasutusest põgenemisest e-posti aadressil XXX

(allkirjastatud digitaalselt)