3-25-2966/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2966

Määruse kuupäev

8. september 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

P.S-i (P.S) taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte P.S-i vabakasutuskontost ajavahemiku

10. aprill kuni 9. august 2025. a kohta.

2. Rahuldada P.S-i riigi õigusabi taotlus ning anda taotlejale riigi õigusabi

armuandmispalve koostamiseks ja esitamiseks.

3. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

4. Jätta P.S-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Määrus saata riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks P.S-

ile .

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. P.S esitas 10. augustil 2025 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse

kohaselt soovib P.S riigi õigusabi selleks, et esitada presidendile armuandmispalve

põhiseaduse § 78 p-s 19 ettenähtud võimalusega karistusest vabastada või seda vähendada.

Taotleja soovib ka riigilõivust ja muudest kuludest vabastamist, mis sellega kaasnevad.

2. Tartu Maakohus jättis 21. augusti 2025. a määrusega tsiviilasjas nr 2-25-12972 P.S-i 10.

augusti 2025 taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmata ning edastas taotluse Tartu

Halduskohtule. Tartu Halduskohtusse saabus P.S-i riigi õigusabi taotlus 8. septembril 2025.

3. Kohus mõistab, et P.S on praegusel juhul esitanud taotluse saada riigi õigusabi, et esitada

Eesti Vabariigi presidendile armuandmispalve.

4. Halduskohus nõustub maakohtu seisukohaga, et P.S-i riigi õigusabi taotluse lahendamine

kuulub halduskohtu pädevusse. Armuandmist reguleerib Eesti õiguskorras põhiseaduse § 78 p

19. See säte näeb ette Vabariigi Presidendi pädevuse vabastada süüdimõistetuid nende palvel

armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendada karistust. Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 14. aprilli 1998. a otsuses asjas nr 3-4-1-3-98

leidnud, et „[r]iigiõiguslikult on armuandmine ühelt poolt haldusotsustus, teisalt aga

mitmeetapiline menetlus. See hõlmab armuandmispalve koostamist ja esitamist, läbivaatamise

ettevalmistamist, armuandmisotsustust ning otsuse teatavakstegemist ja täitmist /…/“ (p III

esimene lõige). Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et armuandmise menetlus ja armu

andmine on oma olemuselt sarnane haldusmenetlusega, mille mõiste on sätestatud

haldusmenetluse seaduse § 2 lg-s 1 (Tartu Halduskohtu 23. mai 2018. a määrus haldusasjas nr

3-18-978, p 6). Kuivõrd eeltoodust tulenevalt soovib taotleja sisuliselt saada riigi õigusabi

enda esindamiseks haldusmenetluses, on sellise taotluse lahendamine riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 10 lg 31 kohaselt halduskohtu pädevuses.

5. Kohus leiab, et P.S-i taotlus riigi õigusabi andmiseks tuleb rahuldada. Puuduvad RÕS §-s 7

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Vabariigi President teeb oma

otsustuse palve lahendamisel enesekorraldusõiguse alusel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 6. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-4-1-6-17, p 37). Kohtul puudub

võimalus hinnata taotleja avalduse eduväljavaadet (RÕS § 7 lg 1 p 5).

6. Ka ei võimalda taotluse esitaja majanduslik seisund asjatundliku õigusteenuse eest tasuda.

7. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 4 sätestab, et riigi

õigusabi ei anta, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist

ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise

kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning

seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud

eluaseme- ja transpordikulud.

8. Kohus võtab taotleja majandusliku seisundi hindamiseks haldusasja materjalide juurde

halduskohtumenetluse seadustiku § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vabakasutuskontost

ajavahemiku 10. aprill kuni 9. august 2025. a kohta.

9. P.S on kinnipeetav Tartu Vanglas, kelle suhtes on kohtute infosüsteemist nähtuvalt

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-23-5162. Taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu vabakasutuskonto väljavõttest (10. aprill – 9. august 2025) nähtuvalt on

taotleja laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu

sissetulek ilmselgelt ebapiisav selleks, et tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.

10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus P.S-i taotluse ning annab taotlejale riigi õigusabi

armuandmispalve koostamiseks ja esitamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 6).

11. Kohus annab taotlejale tema seisundit arvestades riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1) ning edastab määruse ärakirja riigi

õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (RÕS § 15 lg 5).

12. Kuivõrd käesoleva taotluse lahendamine ei eelda riigilõivu tasumist ega selle tasumisest

vabastamist, jätab kohus P.S-i riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)