3-25-2814/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2814

Määruse kuupäev

8. september 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X.X. kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi vastu seoses

Advokatuuri aukohtumenetluse algatamisega

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Justiits- ja Digiministeerium

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 8).

Asjaolud

1. Kaebaja X.X. esitas 27.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja ei ole rahul talle

kriminaalasjas riigi õigusabi korras määratud kaitsja tegevusega. Kaebaja taotles vastustajalt,

et vastustaja taotleks Eesti Advokatuurilt aukohtumenetluse algatamist. Vastustaja selgitas

21.08.2025.a vastusega nr 11-7/6911-2 kaebajale, et kui ta ei ole rahul riigi õigusabi

osutamisega, tuleb tal esitada Advokatuurile kaebus. Kaebaja on Advokatuuri poole

pöördunud, kuid ei ole saavutanud soovitud tulemust.

Kaebuse nõudeks on kohustada vastustajat kaaluma taotluse esitamist Advokatuurile

aukohtumenetluse algatamiseks ning hüvitada kaebajale tegevusetusega tekitatud

mittevaraline kahju 10 000 eurot. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest.

Kohtu seisukoht

2. Kaebus sisaldab kohustamis- ja hüvitamisnõudeid. Kaebaja eesmärgiks kohustamisnõude

esitamisel on saavutada, et vastustaja esitab Advokatuurile taotluse algatada aukohtumenetlus

kaebajale riigi õigusabi osutanud advokaadi suhtes. Kaebuse põhjal on kaebaja esitanud

vastustajale sellekohase taotluse, vastustaja on andnud kaebaja taotlusele vastuse ning

selgitanud selles, et kaebajal on õigus esitada kaebus Advokatuurile.

3. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel,

kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega

halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebajale peab

kuuluma subjektiivne avalik õigus, mida kaebaja soovib kohtusse pöördumise teel maksma

panna.

Riikliku järelevalve valdkonnas on kohtupraktikas välja kujunenud seisukoht, et isikul puudub

subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist kolmanda isiku suhtes, kui

pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse järelevalvemenetluse

algatamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus

rikkuda) võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise küsimuse

kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt näiteks

Riigikohtu 14.03.2022.a otsus asjas 3-19-509 p 20 ja selles viidatud lahendid).

4. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 4 näeb ette Justiits- ja Digiministeeriumi järelevalve riigi

õigusabi korraldamise ning riigi õigusabi jaoks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise üle.

Seadus ei sätesta vastustajale eeltoodust laiemat pädevust järelevalve tegemiseks Advokatuuri

või advokaadi tegevuse üle.

AdvS § 16 lg 4 p 1 kohaselt võib Justiits- ja Digiministeerium taotleda Advokatuuri

aukohtumenetluse algatamist, kui on tekkinud kahtlus, et advokaadi tegevuses võivad ilmneda

distsiplinaarsüüteo tunnused seoses riigi õigusabi osutamisega. AdvS § 46 lg 4 sätestab, et kui

riigi õigusabi saaja esitab Justiits- ja Digiministeeriumile kaebuse advokaadi peale, kes osutas

või osutab riigi õigusabi saajale õigusabi, siis võib Justiits- ja Digiministeerium edastada riigi

õigusabi saaja kaebuse järelevalve teostamiseks advokatuuri juhatusele või taotleda aukohtult

aukohtumenetluse läbiviimist.

Eeltoodu põhjal ei ole praeguses asjas tegemist riikliku järelevalvega, vaid vastustaja ehk

Justiits- ja Digiministeeriumi haldusjärelevalvega. Vastustajal ei ole pädevust teostada

järelevalvet Advokatuuri tegevuse üle üldiselt. Vastustajal on pädevus ja volitused teostada

järelevalvet riigi õigusabi korraldamise ja toimimise üle. Vastustajal on kaalutlusõigus

otsustada, kas esitada taotlus aukohtumenetluse algatamiseks.

AdvS normid, mis annavad vastustajale õiguse esitada Advokatuurile taotlus

aukohtumenetluse algatamiseks, ei ole suunatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmisele.

Need normid on kehtestatud avalikes huvides ehk riigi õigusabi toimimise tagamiseks.

5. Kokkuvõttena puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja teostab järelevalvet

Advokatuuri või advokaadi tegevuse üle. Kui käsitletud AdvS normid ei ole mõeldud kaitsma

kaebaja õigusi, siis puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja kaalub

Advokatuurile taotluse esitamist aukohtumenetluse algatamiseks või otsustab selle

kaalutlusvigadeta.

Kui kaebajal puudub subjektiivne õigus, mille rikkumine on kaebaja väitel tekitanud talle

kahju, siis ei saa kahju hüvitamise nõude esitamist käsitleda kaebaja enda õiguse kaitsmisena

HKMS § 44 lg 1 tähenduses. Kaebajal ei ole kaebeõigust nõuda kahju hüvitamist alusel, et

vastustaja aukohtumenetluse algatamise taotlust Advokatuurile ei esitanud või seda kaebaja

hinnangul kohaselt ei kaalunud. Kaebus kuulub tervikuna tagastamisele kaebeõiguse

puudumise tõttu.

6. Kohus selgitab, et ka juhul, kui kaebaja on esitanud Advokatuurile kaebuse advokaadi

tegevuse peale ning Advokatuur jätab aukohtumenetluse algatamata või kaebaja ei nõustu

aukohtumenetluse tulemusega, on kaebaja kaebeõigus Advokatuuri tegevuse vaidlustamisel

piiratud. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õigusi ning

huvitatud isikul ei ole õigust nõuda advokaadi karistamist. Huvitatud isikul on

aukohtumenetluses õigus üksnes korrakohasele menetlusele ning kohus saab kontrollida

menetlus- ja pädevusreeglite järgimist.

Kaebuse Advokatuuri vastu on kaebaja esitanud kohtuasjas 3-25-2711. Sel juhul puudub

vajadus anda kaebajale praeguses kohtuasjas võimalus kaebuse muutmiseks.

7. Kaebuse tagastamise korral ei lahenda kohus kaebaja taotlust vabastada ta riigilõivu

tasumisest.

8. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks