3-25-970/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-970

Määruse kuupäev

8. september 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses telesilla vahendusel lühiajaliste

kokkusaamistega

RESOLUTSIOON

Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas 10. jaanuaril 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot seoses telesilla vahendusel lühiajaliste

kokkusaamistega. Kaebaja põhjendab, et palus vanglal võtta ühendus kaebaja vendade ja õega

ning küsida neilt videokõnede tegemiseks andmeid, sest kaebajal on üksnes isikute

telefoninumbrid. Inspektor-kontaktisik teatas, et kaebaja peab ise esitama andmed nende

isikute kohta, kellega ta videokõnet soovib teha. Kaebaja esitas vanglale taotluse, et soovib

videokõnet vennaga, kelle andmed on inspektor-kontaktisikul olemas. Kaebaja ei oska vangla

süü tõttu tahvelarvutit kasutada. Inspektor-kontaktisik pidi kaebajat aitama. Selle asemel

vastas vangla 9. jaanuari 2025. a vastusega nr 6-7/2-25/76-2, et videokõnet ei toimu. Kaebajal

ei võimaldatud teha videokõnet ka emaga, kes on nüüdseks surnud. Selles osas nähtuvad

täpsemad asjaolud haldusasjas nr 3-24-265. Inspektor-kontaktisik ei teavitanud kaebajat

sellest, et alates 1. aprillist 2024 on võimalik ametlikult videokõne kaudu suhelda.

2. Kaebaja esitas 31. jaanuaril 2025 Tartu Vanglale eelkirjeldatud kahjunõude täienduse,

milles selgitab, et varasemalt ei võimaldanud inspektor-kontaktisik kaebajal teha videokõnet

emaga, kuigi Tartu Vangla direktor ja õiguskantsler seda toetasid ning teistele

kinnipeetavatele selline võimalus tagati. Kuigi kõikidele kinnipeetavatele on alates 1. aprillist

2024 videokõned lubatud, siis ei ole inspektor-kontaktisik kaebajat sellest teavitanud. Praegu

takistab ta kaebaja telesilla vahendusel suhtlust venna ja teiste sugulastega. Inspektor-

3-25-970

kontaktisik peab aitama kaebajal lähedastega kontakteeruda. Kaebaja on taotlenud videokõne

võimaldamist ja kaebaja selles osas aitamist, kuid kaebaja ei ole telesilla vahendusel

lühiajalistel kokkusaamistel osaleda saanud.

3. Tartu Vangla jättis 10. märtsi 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/33-3 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Kaebaja lisati 6. novembril 2024 isikute hulka, kes alates 1. detsembrist

2024 pidid hakkama osalema Tartu Vangla videokohtumiste pilootprojektis. Kui kaebaja

soovib videokohtumist, siis peab ta ise esitama vanglale selleks vajalikud andmed. Kaebajale

10. jaanuaril 2025 videokohtumise võimaldamata jätmine oli õiguspärane. Kaebajale on antud

kogu vajalik informatsioon selle kohta, mida ta peab tegema, et saaks esitada taotluse

videokohtumise võimaldamiseks. Samuti on talle selgitatud, et tal on võimalik tahvelarvuti

kasutamisel küsida vanglaametnike abi, sh kõnealuse taotluse koostamiseks.

4. Kaebaja esitas 9. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et tal ei võimaldata oma vennaga

videokõnet teha. Varasemalt on vangla takistanud kaebaja suhtlemist tema ema ja õega.

Inspektor-kontaktisik takistab videokõnede tegemist. Kaebaja ei kasuta tahvelarvutit vangla

süül ning inspektor-kontaktisik peab aitama kaebajal lähedastega suhteid säilitada. Seega

oleks inspektor-kontaktisik pidanud kaebajat aitama, et ta saaks tahvelarvuti kaudu vennaga

videokõne võimaldamiseks taotluse esitada. Selle asemel väljastati kaebajale videokohtumiste

juhend. Kaebajal on terviseprobleemid, mis takistavad iseseisvat toimetamist. Kaebajale on

põhjustatud hingelist valu ja kannatusi. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda Tartu Vangla 10.

märtsi 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/33-3 seonduvad materjalid. Kaebaja taotleb riigilõivu

tasumisest vabastamist, riigi õigusabi ja kaebuse lisade tagastamist.

5. Tartu Vangla esitas kohtule 16. aprillil 2025 vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid. Vangla selgitas, et kohtunõudele vastamise seisuga ei olnud kaebajal

toimunud ühtegi lühiajalist kokkusaamist telesilla vahendusel, kuid sellisel viisil

kokkusaamine vennaga on planeeritud toimuma 26. aprillil 2025. Kaebaja ei ole

vaidemenetluse korras vaidlustanud Tartu Vangla 9. jaanuari 2025. a vastust nr 6-7/2-25/76-2.

6. Tartu Halduskohus jättis 17. aprilli 2025. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis tähtaja riigilõivu

tasumiseks. Riigilõiv tuli tasuda 7 päeva jooksul määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest

(resolutsiooni p 3). Ühtlasi jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata

(resolutsiooni p 5).

7. Kaebaja esitas 5. mail 2025 eelnimetatud määruse resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale

määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 27. augusti 2025. a määrusega tagastas.

Nimetatud määruse sai kaebaja kätte 29. augustil 2025.

KOHTU SEISUKOHT

8. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus

ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

9. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise

ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja

2). Tartu Halduskohus jättis 17. aprilli 2025. a määrusega Juri Kolesnikovi kaebuse käiguta ja

3-25-970

andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 7 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest

arvates. Tartu Halduskohtu 17. aprilli 2025. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast

määruskaebemenetlust 29. augustil 2025, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale

kätte (HKMS § 119 lg 1 ja § 179 lg 3). Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg

kulgema 30. augustil 2025 ja möödus 5. septembril 2025. Käesoleva määruse tegemise

seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule

esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine

on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Juri Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2

alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider