3-25-587/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. september 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-587

Haldusasi

X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.02.2025 otsuse nr

15.3-3.2/89-1 tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, volitatud esindaja vandeadvokaat Martin

Männik

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Ragne Õunap

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.10.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet väljastas 24.07.2024 X. Xile tähtajalise elamisloa kehtivusega kuni

22.07.2025 (dtl 17-18).

PPA 28.02.2025 otsusega nr 15.3-3.2/89-1 (dtl 7-10) keelduti X. Xi tähtajalise elamisloa

pikendamisest.

-

Taotleja on Suurbritannia kodanik, kes sõlmis 20.07.2023 abielu Eesti kodanikuga. Isik on

taotlenud tähtajalise elamisloa pikendamist abikaasa juurde elama asumiseks. Varasem elamisluba

on väljastatud koos haldusotsusega kontrollida, kas isik on Eestisse elama asunud.

-

Taotlejal ja tema abikaasal puudub püsiv ja piisav legaalne sissetulek (VMS § 117 lg 1 p 3

koostoimes VMS §-ga 139), mis tagab perekonna ülalpidamise Eestis. Taotleja e-kirjaga saadetud

vastustest selgub, et taotleja ja taotleja abikaasa hetkel ei tööta. Tänu taotleja ja kutsuja perede

toetusele ning tema väga edukale Youtube’i tegijast sõbrale, kelle kanalil on üle 1 miljoni vaataja

ning kes tegutseb meelelahutuse valdkonnas, on taotleja perel alati vähemalt 1000-2000 eurot kuus

elamiseks. Taotleja sõber toetab tema loomingut igakuiselt. Tegemist ei ole püsiva ja legaalse

sissetulekuga VMS mõttes. Kutsujal on oma ettevõte KALEPHI OÜ, mis töötab projektipõhiselt,

seega sissetulek ei ole stabiilne.

-

Taotleja tegelik elukoht ei ole Eestis (VMS § 117 lõige 2). Taotleja selgituste järgi viibis taotleja

alates 23.07.2024 Hispaanias ja seejärel 26.08.-20.10.2024 Ameerikas sõbra/sponsori juures.

Alates 21.10.2024 tänaseni viibib taotleja Hispaanias. Taotleja ei kasutanud väljastatud elamisluba

eesmärgipäraselt, kuna ta ei elanud elamisloa ajal Eestis ja viibib praeguse seisuga Hispaanias.

1(4)

Elamisloa kehtivusajal ei asunud taotleja Eestisse elama. Taotleja on kasutanud talle antud

elamisluba lihtsamaks piiriületuseks, mitte Eestisse elama asumiseks. Isik peab oma tegevusega

näitama, et tema tegelik tahe seisneb Eestisse elama asumises, mitte lühivisiitides.

-

Tähtajalist elamisluba pikendatakse juhul, kui elamisloa andmise tingimused on täidetud. Isik peab

arvestama võimalusega, et elamisluba ei väljastata või ei pikendata. Taotleja ja kutsuja viibivad

alates 21.10.2024 koos Hispaanias, seega ei kaasne tähtajalise elamisloa pikendamisest

keeldumisega riivet taotleja perekonnaelule.

2. X. X esitas 10.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 28.02.2025

otsuse nr 15.3-3.2/89-1 tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.

1. Kaebaja on põhjendanud, et tema abikaasa on Eesti kirjanik ja režissöör, kellel on Eestis äriühing

ja kes töötab projektipõhiselt. Kaebaja soovib kolida Eestisse ehk tegelikult Eestisse elama asuda.

2. Ameerika Ühendriikides elab kaebaja sponsor ja kaebaja vanematel on terviseprobleemid, mistõttu

pidi ta viibima Hispaanias. Nende asjaolude tõttu ei peaks kaebaja abikaasa faktiliselt minetama

õiguse Eestis elada ja äriühingu tegevusega jätkata. Kaebaja abikaasal puuduks pärast 22.07.2025

Eestis viibimise õigus.

3. VMS § 137 lg 1 eesmärk ei ole piirata Eestis elamisloa alusel elava isiku õigust viibida väljaspool

Eestit, mida kinnitab kasvõi see, et välismaalaste abikaasade suhtes ei kohaldata VMS-ist

tulenevat püsiva ja kaheaastase Eestis elamise nõuet. VMS § 137 lg 1 eesmärki tuleb sisustada läbi

kaebaja abikaasa põhiõiguste.

4. Kaebajal on igakuine sissetulek tulenevalt tema sõbra Youtube kanali kasutamisele.

5. Haldusaktis ei ole omistatud kaalu sellele, et kaebaja soovib elamisluba, et asuda Eestis elama

koos enda Eesti Vabariigi kodanikust abikaasaga. Samuti ei ole vastustaja arvestanud sellega, et

tänapäevane maailm on globaliseerunud ning isikutel on võimalik teenida legaalset sissetulekut

mh projektipõhiselt ning viibides ka välismaal, jäädes samas Eestiga tihedalt ja sisuliselt seotuks.

6. Kaebaja ja tema abikaasa vaheline abielu ehk nende perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Kaebaja ei kasutanud talle väljastatud elamisluba Eestisse elama asumiseks, vaid kaebaja ei ole

tähtajalise elamisloa jooksul üldse Eestis viibinud. Ameerika Ühendriikides ja Hispaanias Eesti

elamisloaga viibimist ei saa pidada Eestis elamiseks. Kuna kaebaja abikaasa ei ole Eestis elanud,

ei ole ka kaebaja saanud tema juurde Eestisse elama asuda.

2. Kaebuses ei ole välja toodud, et kaebaja vanemate terviseprobleemid oleksid praeguseks ületatud.

Seetõttu ei ole kaebaja elamisloa pikendamine põhjendatud, kuna kaebaja soov on jätkuvalt olla

toeks oma Hispaanias elavatele vanematele.

3. VMS § 137 lg 1 mõtteks ei ole, et Eesti kodaniku välismaalasest abikaasal puudub kohustus

elamisloa alusel Eestisse elama asuda. Ka juhul, kui kaebaja Eesti kodanikust abikaasa Eestis

elamine ei olnud nõutav enne kaebajale tähtajalise elamisloa andmist, oli elamisloa pikendamise

üks tingimustest, et kaebaja asub Eestisse elama.

4. Arvelduskonto väljavõttelt ei nähtu kaebaja ega tema kutsujast abikaasa legaalset sissetulekut

VMS mõttes.

5. Vastustaja möönab, et PPA otsustest ei nähtu, millise kaalu on PPA andnud konkreetselt kaebaja

väitele, et ta soovib asuda Eestisse abikaasaga elama. Samas ei ole kaebaja tegevus kinnitanud

tema soovi Eestis elada. Kaebuses ei ole välja toodud, et kaebaja vanemate terviseprobleemid

oleksid muutunud või neile oleks Eestis elamiskõlblik kodu tekkinud. Seega ei ole ära langenud

asjaolud, mille tõttu kaebaja on otsustanud Eestisse elama mitte asuda. Kaebajal ei ole välismaal

viibides ja projektipõhist sissetulekut teenides Eesti elamisluba vajalik.

KOHTU PÕHJENDUSED

2(4)

4. Kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist

või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta

tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust

oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele (HKMS § 165 lg 2).

Kohus nõustub läbivalt vastustaja haldusaktis ja vastuses kohtule esitatud põhjendustega ega korda

neid põhjendusi seetõttu täies ulatuses. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning

kaebus tuleb jätta rahuldamata.

5. Kohus ei nõustu sellega, et vaidlustatud haldusakti tagajärjeks on muuhulgas, et kaebaja abikaasa

ei saa Eestisse naasta. Kaebaja abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik ning ühelgi Eesti kodanikul ei

tohi takistada Eestisse asumast (PS § 36 lg 1).

Kaebajal on võimalik taotleda Eestis viibimise alust siis, kui ta reaalselt Eestisse koos abikaasaga või

ilma saabub. Suurbritannia kodanikul on võimalik viibida Eestis viisavabalt kuni 90 päeva 180 päeva

jooksul1, mistõttu on kaebajal võimalik taotleda Eestis viibimiseks sobivat viibimisalust ka Eestis

viibides.

Olukorras, kus kaebaja viibib koos Eesti kodanikust abikaasaga Hispaanias, saab ta viibimisalusena

tugineda ennekõike Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004 direktiivile2 2004/38/EÜ, mis

käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide

territooriumil, ning selle direktiivi liikmesriigi siseriiklikku õigusesse üle võtnud õigusaktile. Kaebaja

ei ole täpsustanud, kuivõrd ajutine on tema pere viibimine Hispaanias, ega ole ka toonud, et selline

ajutine viibimine oleks lõppenud või lõppemas (vt kaebaja selgitused dtl 29). Kohus juhib kaebaja

tähelepanu, et ka direktiiv sätestab, et muus liikmesriigis üle kolme kuu viibimise korral võib

liikmesriik seada teise liikmesriigi kodanikule ja tema pereliikmele edasise viibimise korral

eeltingimusi (vt direktiivi artiklid 7-9).

6. Vaidlustatud haldusakti õiguslikuks aluseks on mh VMS § 117 lg 1 p 2 ehk tähtajalise elamisloa

andmise üldtingimuseks on välismaalase tegelik elukoht Eestis. Kaebaja ei väida, et tema tegelik

elukoht oleks olnud enne haldusakti andmist ja selle andmise ajal Eestis. Kaebaja ei ole kogu algse

elamisloa kehtivuse ajal täitnud eesmärki, milleks elamisluba antakse, ega asunud Eestisse elama.

Seetõttu ei oma ka tähtsust, kas lugeda eelneva aasta jooksul Ameerika Ühendriikides ja Hispaanias

viibimist lühiajaliseks, kui kaebaja samas ka ei ole väitnud ega tõendanud, et elamisloa kehtivuse ajal

oli tema elukoht Eestis.

VMS § 137 lg 2 sätestab, et Eesti kodanikust või eesti rahvusest abikaasa suhtes, kelle juurde elama

asumiseks elamisluba taotletakse, ei kohaldata eelnevat Eestis elamise nõuet, kui perekond asub koos

Eestisse elama. Selle sätte taustana tuleb arvestada, et Eesti kodanikku ei saa takistada Eestisse

asumast. Küll aga on sama sätte osaks see, et perekond peab asuma Eestisse elama, mis ei ole olnud

käesoleval juhul tingimusena täidetud. VMS § 137 lg 2 eesmärgiks ei ole elamisloa andmine Eesti

kodaniku abikaasale, kes koos abikaasaga faktiliselt Eestisse elama ei asu.

Elamisloa andmise ja pikendamise aluseks ei ole üksnes soov Eestisse elama asuda, vaid ka selle

realiseerumine. Ka juhul, kui algse elamisloa andmisel ei pruugi välismaalane olla veel Eestisse

elama asunud (mh elamisloa puudumise tõttu), omab Eestis tegelik elamine olulisemat kaalu

elamisloa pikendamisel, et kontrollida, kas elamisluba on eesmärgipäraselt (Eestisse elama

asumiseks) kasutatud ja kas seda on välismaalasele seega jätkuvalt vaja. Elamisloa eesmärgiks ei ole

üksnes mujal Schengeni alal liikumise ja viibimise lihtsustamine.

1 https://vm.ee/konsulaar-viisa-ja-reisiinfo/viisainfo/viisavaba-reisimine-eestisse#eelpool-nimetatud-el

2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/ALL/?uri=CELEX%3A32004L0038

3(4)

7. Vastustajal puudub kaalutlusõigus arvestamaks sellega, kas elamisluba oleks võimalik anda ka

globaliseerunud maailma võimalusi ja projektipõhist tulu silmas pidades (kaebuse p 3.6). Vastustaja

on selles osas seotud VMS sätetega. Seadusandja otsustada on, kas ja kuivõrd võimaldada elamisluba

saada välismaalastel, kes küll püsivalt Eestis ei ela ja/või püsivat sissetulekut ei oma, kuid soovivad

elamisloa kaudu luua või säilitada sidet Eestiga. Kohtule ei nähtu, et tegemist oleks sellise

kaalutlusega, millega arvestamise kohustus tuleneks põhiseadusest või Euroopa Liidu õigusest.

Kaebaja soovitud aspekti arvestamine on poliitiline küsimus, mille sisustab vastava soovi korral

seadusandja.

8. Kohus juhtis 01.05.2025 määruses kaebaja tähelepanu, et kohtuotsust ei kuulutata enne, kui lõppeb

kaebaja senise elamisloa kehtivus (22.07.2025). Seega tuleb kaebajal tagada endale oma elamis- ja

viibimiskohas viibimisalus. Kohtule kaebuse esitamine ei peata vastustaja 28.02.2025 otsuse

kehtivust ega loo kaebajale iseseisvat viibimisalust. Kaebajal on võimalik pöörduda viibimisaluse

vajaduse korral vastustaja migratsiooninõustaja poole või taotleda HKMS § 249 lg 1 tingimustel

esialgset õiguskaitset.

Kuna kaebaja ei ole taotlenud kohtult senise olukorra ehk viibimisaluse säilitamist, võib see samuti

kaudselt kinnitada vastustaja järeldust osas, milles on tegu prognoosotsusega, et kaebaja ei vaja

hetkel Eesti elamisluba.

9. Legaalse sissetuleku osas on kaebaja tuginenud sellele, et tegemist on tema sõbra Youtube kanali

kasutamisest tuleneva sissetulekuga. Kuna tema sõbra kanalil on üle 1 miljoni vaataja, toetab ta

kaebaja loomingut igakuiselt (dtl 28). Tegemist ei ole püsiva sissetulekuga VMS § 9 lg 1 mõttes, vaid

kaebaja enda selgituste kohaselt vabatahtliku toetusega.

10. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, mistõttu ei tühista kohus seda. Tühistamisnõude

rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka kohustamisnõue. Kuna kohus jätab kaebuse

rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda (HKMS § 108 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

4(4)