Legislator Case Law & Legislation
3-25-2592/4 AI generated

3-25-2592/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-2592/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

06.08.2025 saabus Tallinna Halduskohtule X.D kaebus Eesti Töötukassa 09.07.2025 Kaebaja ei ole nõus otsusega ning taotleb otsuse tühistamist ja kaebaja õigeks mõistmist.

Legislator headnote

AI generated

3-25-2592/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 06.08.2025 saabus Tallinna Halduskohtule X.D kaebus Eesti Töötukassa 09.07.2025 Kaebaja ei ole nõus otsusega ning taotleb otsuse tühistamist ja kaebaja õigeks mõistmist.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

8. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2592

Haldusasi

X.D kaebus tühistada Eesti Töötukassa 29.05.2025 otsus nr

TA25-0079695 ja 09.07.2025 vaideotsuse nr VO/25/1509.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus X.D-le.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. 06.08.2025 saabus Tallinna Halduskohtule X.D kaebus Eesti Töötukassa 09.07.2025

vaideotsusele nr VO/25/1509.

Kaebaja ei ole nõus otsusega ning taotleb otsuse tühistamist ja kaebaja õigeks mõistmist.

Kaebaja märgib, et kui inimene on haige ja ei saa osaleda, siis tuleks pöördumine teha ära

telefoni teel või tööpäevikut täites. Töötukassa kiusab kaebajat pidevalt taga ja alandab

kaebajat. Näiteks on nad kaebajal E-keskkonda sisenemise ära blokeerinud juba 4 aastat. Aga

sealjuures kaebajat üha uuesti töötuna arvele on võtnud. Ühtegi teenust kaebajale ei paku

ning nõuavad, et iga kuu käiks kaebaja kohapeal mitte midagi tegemas.

2. Kohus palus eelmenetluse toimingute sooritamiseks Eesti Töötukassal esitada kohtule

kaebaja poolt nimetatud vaideotsus ja selle aluseks olevad haldusmenetluse materjalid.

3. Vastuseks kohtunõudele selgitas Eesti Töötukassa, et vaideotsuses (dtl 24-28) on

detailsemalt kirjeldatud ja ehk ka paremini järgitav asjaolude käik, mis viis kaebaja töötuna

arveloleku lõpetamise otsuse andmiseni. Eesti Töötukassa peab vajalikuks selgitada, et

kaeabaja ei ole töötuna arveloleku lõpetamisega kaotanud töötu staatusega kaasnevaid

toetusi, teenuseid või muid hüvesid (va. ravikindlustus). Eesti Töötukassa 29.05.2025

otsusest nr TA25-0079695 põhjustatud kaebaja õiguste võimaliku rikkumise näol on tegemist

tema õiguste väheintensiivse riivega. Kaebaja on Eesti Töötukassa 21.08.2025 otsusega nr

TA25-0124611 uuesti töötuna arvele võetud 21.08.2025 (dtl 15).

Kaebuse tagastamine

4. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse

menetluse materjalidega ning lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest.

Arvestades kohtule esitatud andmeid tuleb kaebaja kaebust tõlgendada kui kaebust nõudega

tühistada Eesti Töötukassa 29.05.2025 otsus nr TA25-0079695 „Töötuna arveloleku

lõpetamine“ (dtl 9-11) ja Eesti Töötukassa 09.07.2025 vaideotsus nr VO/25/1509. Vastava

nõude rahuldamise korral saavutaks kaebaja selle, et ta registreeritaks uuesti töötuna arvele.

5. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

6. Esmalt leiab kohus, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus kaebaja kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne, kuivõrd esiteks on kaebaja käesoleva määruse tegemise ajaks

juba uuesti töötuna arvele võetud (vt Eesti Töötukassa 21.08.2025 otsus nr TA25-0124611

dtl 15). Teiseks on Eesti Töötukassa välja toonud, et kaebaja ei ole töötuna arveloleku

lõpetamisega kaotanud töötu staatusega kaasnevaid toetusi, teenuseid või muid hüvesid (va.

ravikindlustus). Samas ei ole kaebaja välja toonud, et ravikindlustuse ajutise kaotamisega

(kuni uuesti töötuna arvele võtmiseni) oleks talle kaasnenud täiendavaid probleeme või

kahjusid. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus Eesti Töötukassaga selles, et Eesti Töötukassa

29.05.2025 otsusest nr TA25-0079695 põhjustatud kaebaja õiguste võimaliku rikkumise näol

on tegemist tema õiguste väheintensiivse riivega.

Teiseks leiab kohus, et kaebaja kaebuse rahuldamine on ka äärmiselt ebatõenäoline. Kohus

tutvunud vaideotsuse (dtl 24-28) ja selle aluseks olevate haldusmenetluse materjalidega leiab,

et Eesti Töötukassa 29.05.2025 otsus nr TA25-0079695 (dtl 9-11) ja Eesti Töötukassa

09.07.2025 vaideotsus nr VO/25/1509 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.

Kohus nõustub vaideotsuse põhjendustega neid kordamata. Vastustaja on piisavalt

põhjendanud, miks ta lõpetas kaebaja töötuna arveloleku. Kaebaja ei ole esitanud ka

kohtukaebusega selliseid tõendeid, mis võiks kaasa tuua vastava otsuse ja vaideotsuse

tühistamise.

Kaebaja üldine väide, et haige inimene ei pea Eesti Töötukassasse kohapeale minema, ei too

kaasa haldusaktide tühistamist. Kaebajal tuli arvestada sellega, et tal tuleb täita tegevuskava

ning juhul kui seda ei ole võimalik teha, siis peab selleks olema mõjuv põhjus. Kui kaebaja

on haige, siis peab tal olema võimalik seda ka tõendada arsti tõendiga. Seejuures vähemalt

ühel korral ei olnud kaebaja mitte haige, vaid tal oli paha olla seoses alkoholi tarvitamisega

ning kaebaja märkis seda ka telefonis (dtl 34). Kaebajal oli võimalik endal seda olukorda

vältida jättes enne vastavat kohtumist alkoholi tarvitamata. Kaebaja seda ei teinud. Kaebaja

viited tema alandamisest ja kiusamisest on paljasõnalised. Kohus märgib siinkohas eraldi, et

arvestades, kuidas kaebaja ise käitub ja kui vulgaarselt suhtleb Eesti Töötukassa ametnikega

(vt dtl 43, 55), ei saa väga tõsiselt võtta kaebaja väiteid tema alandamist ja kiusamisest.

7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus selle esitajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik