Legislator Case Law & Legislation
2-25-9860/2 AI generated

2-25-9860/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-9860/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

G.H (hageja) esitas 21.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse. Hageja palub alustada menetluse alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja nimetab hagis 11 täiteasja ja tugineb sellele,

Legislator headnote

AI generated

2-25-9860/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Hageja palub alustada menetluse alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja nimetab hagis 11 täiteasja ja tugineb sellele,

Keywords

AI generated
principle of allegation assessment of costs fixed-sum insurance tax assessments vat fraud investigation risk-determining circumstance
AI generated
2-16-119508/17
Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2013 otsusega tsiviilasjas 2-12-17966 tunnistas kohus kostja avalduse alusel läbiviidud täitemenetluse OÜ Xxxx suhtes täiteasjas nr 025/2012/766 lubamatuks.
2-18-13022/9
Kinnitada kohtutäitur Janek Pooli ja Sxxxxx Txxxxxxx vahel 23.10.2018 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 2.2 Punktis 2.1 märgitud summa tasub kostja hageja arvelduskontole iga kuu 10-ndaks kuupäevaks osamaksetega 52,50 eurot kuus.
2-06-40004/2
28. detsembril 2006.a esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud 3 598.30 krooni ja menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht …Harju maakond. Kohus, tutvunud avalduse ja selle juurde lisatud materjalidega, leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja avaldus tuleb edastada kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule.
2-14-3190/14
Jätta läbi vaatamata XXXAS-i (registrikood XXX) hagiavaldus Osaühingu XXX(registrikood XXX) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 022/2013/7917.
3-09-1005/5
asutuse või ametniku või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku nimi ja ametivõi teenistuskoht, kelle haldusakti või toimingut vaidlustatakse; 2) vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu; 3) põhjused, miks kaebuse või protesti esitaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane; 4) milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab, samuti asjaolud, millal isik sai teada kaevatavast haldusaktist või toimingust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

8. september 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-9860

Kohtuasi

G.H hagi

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja G.H (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata G.H 21.06.2025 Tartu Maakohtule esitatud hagiavaldus.

2. Jätta menetluskulud G.H kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. G.H (hageja) esitas 21.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse. Hageja palub alustada

menetluse alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja nimetab hagis 11 täiteasja ja tugineb sellele,

et nendes täiteasjades olevad nõuded on aegunud, kuid Tartu vangla ja kohtutäiturid jätkasid

nõuete kinnipidamist ja tasumist kuni kohtulahendi tegemiseni asjas nr 2-24-18882. Hageja

soovib tuvastada, mis summa ulatuses peeti alusetult nõudeid kinni.

KOHTU SEISUKOHT

1 (3)

2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule

uus nõuetekohane hagiavaldus. Hagiavalduses peab olema välja toodud, kelle vastu hagi

esitatakse ja hageja selged nõuded ning hagi aluseks olevad asjaolud.

3. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid

olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja

hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (TsMS §-d 334-340, 363-370). TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2

näevad ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi

aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning

sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse.

Esmalt selgitab kohus hagejale, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 esimese lause

kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise

aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest

korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kui võlgnik on

vastava avalduse kohtule esitanud ja kohus on teinud kohtulahendi, millega on lõpetatud

kohtulahendist tulenevate nõuete täitmine nõuete aegumise tõttu, siis pärast kohtulahendi

jõustumist tuleb see võlgnikul edastada kohtutäiturile. Seejärel saab kohtutäitur otsustada

täitemenetluse lõpetamise nõude täitmise aegumise tõttu. Kuid ka sel juhul tuleb arvestada, et

TMS § 481 lg-st 4 ja § 2231 lg-st 6 tulenevalt ei vabasta avalduse rahuldamine ja täitemenetluse

lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu võlgnikku täitekulude kandmisest.

Hageja nimetab hagis 11 täiteasja ja tugineb sellele, et nendes täiteasjades olevad nõuded on

aegunud. Käesolevalt ei ole hageja välja toonud, kas ja millal edastas hageja 11 täiteasjas

kohtutäituritele kohtulahendid, millega on lõpetatud kohtulahenditest tulenevate nõuete täitmine

nõuete aegumise tõttu. Samuti ei nähtu, milliste nõuete täitmist täitemenetlustes pärast

kohtulahendite saamist jätkati.

Kui hageja pangakontolt arestiti ebaseaduslikult rahasumma ja kanti see üle sissenõudjale, siis on

hagejal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Välistatud ei ole

kahju hüvitamise nõue ka kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (mh kohtutäituri

seaduse § 9; Riigikohtu 12.03.2018 määrus asjas nr 2-16-12972/57, p 26). Hagejal tuleb iga

täiteasja osas esitada kohtule eraldi hagid ja välja tuua, kelle vastu on iga hagi esitatud. Samuti

tuleb välja tuua hagi aluseks olevad asjaolud, sh kas ja millal edastas hageja igas täiteasjas

kohtutäiturile kohtulahendi, millega on lõpetatud kohtulahendist tulenevate nõuete täitmine

nõuete aegumise tõttu. Samuti tuleb välja tuua, milliste nõuete täitmist täitemenetlustes pärast

kohtulahendite saamist jätkati. Vastavaid andmeid saab hageja küsida ka kohtutäiturilt.

4. Eeltoodud hagiavalduses sisalduvad puudused takistavad kohtul hagi menetlemist. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel.

2 (3)

Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus, kus on välja toodud välja

toodud, kelle vastu hagi esitatakse ja hageja selged nõuded ning hagi aluseks olevad asjaolud.

5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub

hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud

ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest

keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)