2-25-117058/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

8. september 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-117058

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi B.Q vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja B.Q (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata Aktiva Finance Group OÜ hagi B.Q vastu.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.Q (kostja)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi kohtumäärusega võlgnikule

1 (3)

makseettepaneku, kuid maakohtul ei õnnestunud kostjale makseettepanekut kätte toimetada.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse 29.08.2025.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, sest

hagi ei allu Eesti kohtule.

4. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele

kohtule.

5. Kostja on xxxxxx kodanik, kelle elukoht ei ole Eestis, mistõttu kontrollib kohus, kas

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

6. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse

ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või

välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel

kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Lõige 2 sätestab, et kui asi sellele

kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui

kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja

menetleda Eesti kohus. Eesti Vabariigi ja xxxxxx lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-

ning kriminaalasjades (õigusabileping) artikli 21 lõik 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe

ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on

tema territooriumil elukoht. Sama artikli lõik 2 sätestab, et lepingupoolte kohtud menetlevad

asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. Sellise kokkuleppe

olemasolul lõpetab kohus kostja avalduse alusel menetluse, kui see avaldus on tehtud enne

vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte

kokkuleppel.

Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste

kasutamise üldtingimuste punkt 9.3. sisaldab järgmist tingimust: „Liitumislepingu täitmisel

tõusetuvad vaidlused püütakse esmajärjekorras lahendada läbirääkimiste teel. [---] Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kas Tarbijavaidluste komisjonis või Harju Maakohtus.

Tarbijaga seotud vaidlused lahendatakse tarbija elukohajärgses kohtus.“ Seega kohtualluvuse

kokkuleppe kohaselt lahendatakse tarbijaga seotud vaidlused tarbija elukohajärgses kohtus.

Kohtualluvuse kokkulepe ei erine käesoleval juhul TsMS § 79 lg 1 sätestatust ega

õigusabilepingu artikli 21 lg 1 sätestatust.

Hagis on kostja elukohaks märgitud xxxxxxxxx-xxxxxxxxx. Maksekäsu kiirmenetluses on

selgunud, et kostja sellel aadressil ei ela. Kostja ei ela ka aadressil xxxxxxxxxxxx-

2 (3)

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mida kinnitas 11.08.2025 selle korteri omanik.

Rahvastikuregistri andmetel puudub kostjal Eestis elukoht ja kehtiv elamisluba.

Kohtuasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal saab asuda seisukohale, et kostja elab

Eestis. Kostjal ei saa ega tohi olla Eesti territooriumil elukohta, sest kostja ei ole Eesti kodanik

ja kostjal puudub kehtiv elamisluba, sh ei nähtu rahvastikuregistrist, et kostja oleks taotlenud

elamisluba ajutise kaitse alusel. Kohtu hinnangul kostja ei ela enam Eestis ja kostjal puudub

Eesti territooriumil elukoht. Kostja on xxxxxx kodanik, kellel puudub Eesti territooriumil

elukoht ja kehtiv elamisluba. Seega asja ei ole pädev arutama Eesti kohus. Pooled ei ole

sõlminud kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

7. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks

määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hagejal on

võimalik esitada kohtule avaldus hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamiseks.

8. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub

hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)