Legislator Case Law & Legislation
2-25-5013/14 AI generated

2-25-5013/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-5013/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

Legislator headnote

AI generated

2-25-5013/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-5013

Tsiviilasi

F.T hagi N.E vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja F.T (isikukood XXX)

Kostja N.E (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

29. august 2025

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada F.T ja N.E abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx Tallinna

Perekonnaseisuametis.

3. Taastada F.T perekonnanimi „S“ pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Otsuse edastamine

Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja poolte seisukohad

1. F.T (hageja) esitas 1. aprillil 2025 Harju Maakohtule hagi N.E (kostja) vastu abielu

lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on abielulised suhted lõppenud alates 2023. aasta

jaanuarist. Kostja ei ole aga nõus abielu lahutusega Tallinna Perekonnaseisuametis.

2. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente isiklikult kätte toimetada. Seega on

1. juuli 2025 määruse alusel hagiavaldus, selle lisad, 7. aprilli 2025 menetlusse võtmise

määrus ja kohtukutse kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 3

alusel kätte toimetatud 17. juulil 2025. Kostja ei ole abielu lahutamise osas oma seisukohta

esitanud. Samuti ei ilmunud kostja 29. augustil 2025 toimunud kohtuistungile.

Kohtu seisukoht

3. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise nõude. Hageja nõude õiguslikuks

aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1, mis sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist

kooselu enam pole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Seega saab kohus hagi rahuldada, kui abikaasade abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kui abielulist kooselu pole ja on alust arvata, et

sellist kooselu ei taastata. Sama sätte lg 2 järgi eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui

abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

3.1.

Hageja ja kostja abielu on sõlmitud xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis (dtl

14). Hageja soovib abielu lahutada, sest abikaasade abielusuhted on lõppenud. Hageja selgitas

istungil, et pooled ei ela koos alates 11. jaanuarist 2023. Kostja käib aeg-ajalt lastel külas,

kuid pooltel isiklikke suhteid pole. Kostja pole abielu lahutamise osas arvamust avaldanud

ega ilmunud ka asja arutamisele.

Vaidlustamata asjaoludel on hageja ja kostja abieluline kooselu lõppenud. Hageja on

avaldanud, et pooled on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 2 järgi eeldatakse

sellisel juhul abielusuhete lõppemist. Hageja soovib abielu lahutada ning kostja pole abielu

jätkumise osas huvi üles näidanud. Seega puudub alus arvata, et hageja ja kostja kooselu

saaks taastada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ja kostja abielusuhted on

pöördumatult lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud.

Järelikult tuleb hageja ja kostja vahel xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud

abielu lahutada. Kohus rahuldab esitatud hagi.

4. Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 ning hageja taotluse alusel taastab kohus hageja

lahutatava abielu eel kantud perekonnanime „S“.

Menetluskulud

5. TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik