3-24-3137/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

08.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3137

Haldusasi

X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 17.10.2024 otsuse nr

E11036-1 tühistamiseks ühes kohustamiskaebustega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Kaasatud haldusorganid – Sotsiaalministeerium ja

Siseministeerium

Asja läbivaatamise vorm

28.08.2025 istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks

rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.10.2025. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alates 02.09.2021 makstakse X. Xle väljateenitud aastate pensioni väljateenitud aastate

pensionide seaduse (VAPS) alusel.

2.

13.09.2024 esitas kaebaja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse, milles palus

pensioni ümber arvutada seoses staaži lisandumisega (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl

288).

3.

27.09.2024 tõendis nr 1.9-3/3041-2 kinnitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), et pärast

pensioni määramist on X. X alates 02.09.2021 politseiametnikuna täistööajaga töötanud

väljateenitud aastate pensionile õigust andvatel ametikohtadel 2 aastat ja 1 päeva (perioodid

02.09.2021-31.03.2022 ja 17.04.2023-17.09.2024) (dtl 290).

4.

17.10.2024 otsustas SKA mitte arvestada X. X väljateenitud aastate pensionile õigust

andva staaži hulka teenistuse aega 17.04.2023 kuni 12.09.2024 (1); peatada X. X pensioni

maksmine alates 01.11.2024 (2). Veel oli otsuses märgitud, et andmed perioodi 17.04.2023 kuni

31.10.2024 eest enammakstud pensioni kohta edastatakse enammakse tagasinõudmise

menetluse algatamise otsustamiseks (dtl 14-16). 17.10.2024 tegi SKA X. X suhtes ühtlasi otsuse

nr 2 millega määras pensioni suuruse (dtl 17).

5.

15.11.2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus X. X kaebus SKA 17.10.2024 otsuse nr

E11036-1 tühistamiseks ühes keelamis- ja kohustamiskaebustega (dtl 1 jj).

6.

19.11.2024 võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse (dtl 247). Peale korduvaid

nõuete täpsustusi on kohtu menetluses kaebus (dtl 317-318):

1)SKA 17.10.2024 otsuse tühistamiseks;

2)perioodi 17.04.2023-31.10.2024 ja alates 01.11.2024 politseiteenistuses töötamise aja

politseiteenistuse ja väljateenitud aastate pensioni arvestuse aluseks oleva

politseiteenistuse staaži sisse arvestamise kohustamiseks;

3)VAPS alusel väljateenitud aastate pensioni maksete jätkumise alates 01.11.2024

kohustamiseks.

7.

19.12.2024 esitas SKA vastuse kaebusele (dtl 282 jj).

8.

20.05.2025 määras kohus asja läbi vaatamiseks 28.08.2025 istungil ja kaasas menetlusse

kaasatud haldusorganitena Sotsiaalministeeriumi (SoM) ja Siseministeeriumi (SiM) (dtl 316 jj).

9.

18.06.2025 esitas SKA vastuse kohtunõudele seoses põhiseaduslikkuse järelevalve

algatamise taotlusega (dtl 346).

10.

19.06.2026 esitasid SiM ja SoM seisukohad seoses põhiseaduslikkuse järelevalve

algatamise taotlusega (dtl 348 jj).

11.

20.06.2025 esitas kaebaja täiendava seisukoha (dtl 361 jj).

12.

28.08.2025 toimus asjas kohtuistung (protokoll dtl 379 jj).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

13. Kaebaja leiab, et vaidlusalune 17.10.2024 otsus on õigusvastane ja kaebus tuleb rahuldada

kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel:

13.1. Kaebaja töötas politseiteenistuses järjepidevalt 02.09.1996- 01.09.2021, kui kaebajal

täitus 25-aasta tööstaaž politseiteenistujana. Vastavalt kehtivale regulatsioonile esitas kaebaja

taotluse väljateenitud aastate pensioni maksmiseks SKA poolt. Taotlus rahuldati ning seega asus

kaebaja kehtivast õigusest tulenevalt teostama oma õigust väljateenitud aastata pensioni

väljamaksete saamiseks.

13.2. Kaebaja töötas seejärel jätkuvalt politseiteenistuse ametikohtadel kuni 30.03.2022, mil

teenistusest vabastamise hetkeseisuga 30.03.2022 oli kaebaja politseiteenistuse staaž tööandja

arvestuste järgi 25 aastat 7 kuud 1 päev. Kaebaja ei lahkunud teenistusest omal soovil, vaid oli

vabastatud politseiteenistusest asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmise (jäi

2 (13)

sooritamata lasketest). Kaebaja muutis oma suhtumist olukorrale ning elukorraldust ja asus

uuesti politseiteenistusse 17.04.2023 ning on teenistuses käesoleva ajani. Teenistusse võtmise

käskkirja punkti 7 kohaselt on teenistusse võtmisel kaebaja politseiteenistuse staaž 25 aastat 7

kuud 1 päev. Seisuga 17.10.2024 (SKA otsuse tegemise kuupäeval) on kaebaja

politseiteenistuse staaž 27 aastat 1 päev.

13.3. Seega oli kaebaja politseiteenistuses kuupäeval 31.12.2019 kuupäeval ning tal oli selleks

hetkeks täitunud üle 20-aastane politseiteenistuja staaž, 02.09.2021 kuupäevaks oli tööandja

arvestuste kohaselt täitunud 25-aastane staaž ja SKA otsuse tegemise ajaks 17.10.2024 oli

kaebajal PPA poolt kinnitatud tõendi 1.9-3/3041-2 kohaselt pärast pensioni määramist alates

02.09.2021.a. politseiametnikuna täistööajaga töötanud väljateenitud aastate pensionile õigust

andvatel ametikohtadel 2 aastat ja 1 päev.

13.4. Kaebaja pensionistaaž 01.01.2020 seisuga oli mitte vähem, kui 23 aastat 3 kuud 30 päeva.

SKA oma otsuses ei arvesta kirjeldatud erisusega.

13.5. SKA on oma otsuse tegemisel seadusandja tahet tõlgendanud ekslikult. VAPS § 26

sätestatud piiravad tingimused koostoimes § 10-ga ja 27-ga võivad kohalduda etteulatuvalt

alates 01.01.2020 seaduses kirjeldatud ametikohtadel tööle asuvatele ametnikele, kuid mitte

tagasiulatuvalt neile ametnikele, kellel 31.12.2019 seisuga oli täitunud vähemalt 20-aastane

teenistusstaaž ning kes olid teenistuses nii 31. detsembril 2019 kui ka 31. detsembril 2020.

13.6. Kaebaja leiab, et VAPS § 27 eesmärk on piirata staaži tekkimist pärast 01.07.2022 just

uutel teenistujatel mitte välistada vanade/kogenud teenistujate naasmist staažisüsteemi

mõistlikel ja põhjendatud juhtudel. Kaebaja ei ole "uus teenistuja", vaid on teenistusse tagasi

pöördunud endine politseiametnik, kellel oli enne katkestust piisav staaži alus olemas. Kaebaja

arvates kaebaja olukorra võrdsustamine esmakordselt teenistusse astujatega ei ole seaduse

normi eesmärgiks ega proportsionaalne. Kaebaja on seisukohal, et VAPS § 27 eesmärgipärane

tõlgendus võimaldab kohaldada normi paindlikult neil juhtudel, kus isiku teenistussuhe on

sisuliselt katkematu ning tema õiguslik seisund on võrreldav nende isikutega, kes olid

teenistuses enne seaduse jõustumist ja jätkasid pärast seda. Kaebaja ei ole n-ö „uus“ teenistuja

VAPS mõttes, kuna tema teenistusperiood enne ja pärast seadusemuudatust moodustab

funktsionaalselt ühe karjääri.

13.7. Kaebaja on seisukohal, et VAPS § 26 koostoimes § 10-ga ja 27-ga on Eesti Vabariigi

Põhiseadusega (PS) vastuolus, kuna riivab PS-st tulenevat omandiõiguse põhimõtet koostoimes

õigustatud ootuse ja võrdsuspõhiõiguse põhimõtetega, samuti proportsionaalsuse põhimõtet.

Kaebajal olid kõik neli tingimust täidetud:

a)

31.12.2019 kehtinud õigusaktid (VAPS koostoimes Ülemnõukogu otsusega) andis

kaebajale subjektiivse õiguse väljateenitud aastate pensioni arvestuseks ja pensioni väljamaksete

tegemiseks samaaegselt palga saamisega.

b)

Kehtivale seadusandlusele tuginedes asus kaebaja 25-aasta tööstaaži tingimuse täitumisel

oma õigust teostama 02.09.2021 aastal.

c)

Seadusega jõustatud muudatus tõi kaebaja jaoks kaasa halvemuse, mille kohaselt kaebaja

kaotab oma sissetulekutest 31.10.2024 seisuga 650,05 eurot (bruto) ühes kuus, lisaks

ennustatava SKA otsuse alusel tagasimaksetena enammakstud väljamaksete osa perioodi

17.11.2022-31.10.2024 eest kogusummas 10 850,21 eurot.

d)

Kaebaja mõistlik ootus õigusliku olukorra püsimisse kaalub üles avaliku huvi

ümberkorralduse järele.

13.8. Istungil rõhutas kaebaja eelkõige seda, et arvestades kaebaja staaži politseiteenistuses ja

seda, et ta ei lahkunud vahepeal teenistustest omal soovil, on kaebajale väljateenitud aastate

pensioni jätkuv maksmata jätmine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

3 (13)

Vastustaja seisukohad

14. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel

põhjendustel:

14.1. Kaebaja on politseiametnik, kellele on alates 02.09.2021 otsusega nr 1 määratud

väljateenitud aastate pension VAPS § 12 lõike 1 alusel. Seisuga 01.09.2021 oli kaebaja

politseiteenistuse staaž 25 aastat 0 kuud ja 0 päeva.

14.2. 13.09.2024 esitas kaebaja avalduse tema pensioni ümberarvutamiseks seoses staaži

lisandumisega. PPA esitatud tõendist selgus, et kaebaja perioodil 01.04.2022 – 16.04.2023 ehk

ühe aasta ja 16 päeva pikkusel perioodil politseiteenistuses ei olnud. Alates 17.04.2023 oli ta

taas teenistuses.

14.3. Tulenevalt VAPS §-st 10 määratakse ja makstakse väljateenitud aastate pensioni pärast

töötamise lõpetamist VAPS alusel pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal.

Sellele kutsealale või ametikohale tagasipöördumisel väljateenitud aastate pensioni maksmine

peatatakse. Isikule, kes jätkab töötamist kutsealal või ametikohal, mis ei anna õigust saada

pensioni VAPSi alusel, makstakse väljateenitud aastate pensioni täies ulatuses.

14.4. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14.05.1992 otsuse „Väljateenitud aastate pensionide

seaduse rakendamise kohta“ p 7 alusel oli kehtestatud erand VAPS § 12 loetletud ameti- või

töökohtadel töötamise korral ning neil oli lubatud saada väljateenitud aastate pensioni

olenemata palgast või muust sissetulekust. EV Ülemnõukogu 14.05.1992 otsus tunnistati

kehtetuks alates 01.01.2020 ning VAPSi lisati § 26.

14.5. VAPS § 26 alusel jäi kaebajale õigus töötamise korral politseiametnikuna saada

väljateenitud aastate pensioni, sest kaebajal oli enne 2020. aasta 1. jaanuari töötanud § 12

nimetatud kutsealal või ametikohal vähemalt 20 aastat ning ta jätkas töötamist kuni

väljateenitud aastate pensioni õiguse tekkeni. Kuid politseiteenistusest lahkumisel ja naasmisel

teenistusse rohkem kui 90 kalendripäeva hiljem, see õigus lõppes. Politseiteenistusse naasmisel,

s.o 17.04.2023, kohaldus kaebajale VAPS § 10, st et samaaegselt töötamisega ei olnud tal enam

õigus saada väljateenitud aastate pensioni.

14.6. VAPS-i lisati § 26 Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega.

Seletuskirjast eelnõu teise lugemise juurde (447 SE II) tuleb üheselt välja, et tegemist on

üleminekusättega (VAPS-i täiendatakse üleminekusättega nende osas, kes juba saavad

väljateenitud aastate pensioni üheaegselt töötamisega pensioniõigust andval kutsealal või kellel

see õigus tekib lähiajal) ning paragrahv 26 säilitab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni

samaaegselt töötamisega pensioniõigust andvatel kutsealadel neile politsei- ja vanglaametnikele

ning päästeteenistujatele, kellel käesoleva muudatuse jõustumise ajal on õigus saada

väljateenitud aastate pensioni (s.o kas seda juba makstakse või neil on saanud staaž täis, kuid

nad ei ole veel jõudnud pensioni taotleda või on jõudnud taotleda, kuid Sotsiaalkindlustusamet

alles menetleb vastavat taotlust vms) ja kes sel ajal töötavad ühel neist ametikohtadest. Samuti

on seletuskirjas välja toodud, et nimetatud õigus (s.o saada väljateenitud aastate pensioni

samaaegselt töötamisega VAPS-i §-s 12 nimetatud töö- või ametikohal) ei säili piiramatult. Kui

need isikud, kelle vastav õigus säilitatakse, ei tööta VAPS-i §-s 12 nimetatud ametikohal kauem

kui 90 kalendripäeva (s.o nad ei tööta katkematult), siis koheldakse neid sarnaselt nende

isikutega, kes muudatuse jõustumise ajal §-s 12 nimetatud ametikohal ei tööta või kellel ei

olnud selleks ajaks veel õigust pensionile. See tähendab, et juhul, kui nimetatud isikud naasevad

VAPS-i §-s 12 nimetatud töö- või ametikohale hiljem kui 90 päeva pärast, ei maksta neile

samaaegselt töötamisega väljateenitud aastate pensioni.

14.7. Järelikult ei olnud kaebajal politseiteenistusse naasmisel 17.04.2023 enam õigus saada

samaaegselt töötamisega väljateenitud aastate pensioni ja talle maksti pensioni alusetult.

4 (13)

14.8. VAPS § 27 sätestab, et VAPS §-s 12 nimetatud isikutele, kes ei ole 2022. aasta 30. juunil

teenistuses või kes asuvad teenistusse alates 2022. aasta 1. juulist, ei arvestata alates 2022. aasta

1. juulist väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži. Kaebaja on §-s 12 nimetatud isik,

kes ei olnud teenistuses 01.04.2022 – 16.04.2023, mistõttu kohaldub tema puhul ka VAPS § 27

ja ei ole võimalik talle alates 01.07.2022 väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži

arvestada.

14.9. Vastustaja hinnangul on VAPS § 26 väga üheselt mõistetav ja seletuskiri kinnitab, et see

oli seadusandja mõtteks ning seejuures ei ole vastustaja pädevuses hinnata nii üheselt

mõistetava sätte vastavust põhiseadusele või kohaldada põhiseadust seaduse sätte asemel. VAPS

§ 26 kehtib alates 01.01.2020 ja § 27 alates 01.07.2022, mis tähendab, et kaebaja teenistusse

naasmisel 17.04.2023 olid need sätted kehtivad ja kaebajal oli võimalik nendega arvestada.

Siseministeeriumi seisukoht (põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlus)

15. Siseministeerium on seisukohal, et VAPS § 26 on kooskõlas PS §-dega 10, 12 ja 32,

mistõttu ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine põhjendatud.

15.1. Seoses võrdse kohtlemise nõude rikkumise väitega on küsitav, kas politsei- ja

päästeteenistujad on üldse võrreldavad isikute grupid. Kui hinnata politsei- ja päästeteenistujad

väljateenitut aastate penisoni vaates võrreldavateks gruppideks, võib möönda võrdsuspõhiõiguse

riive olemasolu tulenevalt VAPS § 12 lõikest 3 (mitte VAPS § 26) ning võrdsuspõhiõiguse riive

osas tuleks hinnata VAPS § 12 lõike 3 kooskõla PS §-ga 12. PS § 12 puhul on tegemist lihtsa

seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis tähendab, et võrdsuspõhiõigus on piiratav igal PS-ga

kooskõlas oleval põhjusel.

15.2. VAPS § 26 kehtestamise eesmärk oli riigi raha säästlik kasutamine. Päästeteenistujate

erisus on kehtestatud VAPS § 12 lõikes 3 ning selle erisuse kohta on politsei ja piirivalve

seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) (508 SE)

seletuskirjas märgitud järgmist: „/…/ VAPS-i alusel pensioni saamiseks teenistusest lahkumine

võib tähendada, et politseinikud ja päästeteenistujad lahkuvad teenistusest. Politseinike

lahkumise tõenäosus on väike, kuna 1. jaanuaril 2020. aastal teenistuses olnud politseinikel

säilis politseipensioni saamise õigus ning politseipension on oluliselt suurem kui VAP.

Politseipensioni saamise üks eeldus on see, et politseinik peab viis viimast aastat enne

pensioniõiguse tekkimist olema politseiteenistuses. Küll aga võib tõenäoliseks pidada päästjate

lahkumist./…/“. Päästeteenistujate erineval kohtlemisel on seega olemas legitiimne eesmärk,

mida on täpsemalt kajastatud ka eelnõu seletuskirjas. Seadusandjal on lai kaalutlusruum,

milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada. Poliitiliste

otsuste tegemisel on oluline nende reformide kooskõla PS-ga, kuid otsuste otstarbekuse üle saab

otsustada seadusandja. Päästeteenistujate ja politseiametnike sotsiaalsed garantiid, sh

teenistussuhte spetsiifikast lähtuv eripension, ei ole võrreldavates suurusjärkudes. Kuna

päästjatel politseinikega sarnast eripensioni ette nähtud ei ole ning neil ei ole eripensioni

puudumise tõttu ka täiendavat motivatsiooni päästeteenistuses pensionile jäämise ajahetkeni

jätkata, on seadusandja poolt väljateenitus aastate pensioni maksmisel päästjate erinev

kohtlemine võrreldes politseiametnikega põhjendatud. Seega ei ole seadusandja kaebaja poolt

viidatud isikute gruppe (politsei- ja päästeteenistujad) kohelnud meelevaldselt ebavõrdselt.

Erinevaks kohtlemiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus.

15.3. Kaebaja on lisaks leidnud, et VAPS § 26 on ebavõrdsesse positsiooni asetanud 31.12.2019

seisuga 20-aastast teenistusstaaži omavad politseiteenistujad, kes jätkavad katkematult

politseiteenistuses töötamist võrreldes sama staažinõude täitnud politseiteenistujatega, kes

lahkuvad teenistusest ja naasevad sinna peale 90 kalendripäeva möödumist. Nimetatud isikute

grupid on omavahel võrreldavad ning neid eristab teenistuses oleku järjepidevus ehk katkematus

– soodustatud grupp on teenistuses katkematult (s.h jätkab teenistusest lahkudes uuesti mitte

hiljem kui 90 kalendripäeva jooksul) samal ajal, kui teine grupp kaotab soodustuse (VAP-i

5 (13)

saamise õiguse paralleelselt kutsealal töötamisega) teenistuse katkemise tõttu. Siseministeeriumi

hinnangul on eelkirjeldatud gruppide erinevaks kohtlemiseks legitiimne põhjus – seadusandja

arvestas isikute õiguspärase ootusega ning sätestas võimaluse säilitada staažinõude täitnud isiku

VAP-i saamise õigus kutsealal töötamise ajal tingimusel, et isik ei lahku teenistusest kauemaks

kui 90 kalendripäevaks.

15.4. VAPS-i üldine eesmärk on maksta pensioni nende kutsealade töötajatele, kes teevad tööd,

millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või

vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Ka Ülemnõukogu

otsusest tuleneva erandi erinevatest sõnastustest on ilmnenud, et erandil oli ajutine iseloom. Ka

VAPS-i üldisest eesmärgist lähtuvalt ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust VAP-i

senistel tingimustel maksmise jätkamiseks määramatuks ajaks. Eeltoodust lähtuvalt oli

Siseministeeriumi hinnangul regulatsiooni muudatus ettenähtav ega saanud tulla kaebaja

sihtgruppi kuuluvate isikute jaoks üllatusena.

15.5. Siseministeeriumi hinnangul ei ole kaebaja omandipõhiõigust riivatud, kuna isik ei olnud

asunud realiseerima õigust VAP-ile enne VAPS § 26 jõustumist. Omandiõiguse riivet oleks

asjakohane hinnata juhul, kui isikul oleks VAP saamise õigus tekkinud enne muudatuse

jõustumist.

Sotsiaalministeeriumi seisukoht (põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise

taotlus)

16. VAPS § 26 ei ole põhiseadusega vastuolus ja seega ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamine vajalik.

16.1. Isikutel, kellel oli seisuga 01.01.2020 omandatud 25-aastasest staažinõudest 20 aastat,

säilib õigus saada pensionile õigust andval ametikohal töötamise korral pensioni üksnes siis, kui

ta töötab nõutavatel ametikohtadel katkematult. Seda kinnitab ka Kaitseväeteenistuse seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse (447 SE) II lugemise seletuskiri.

16.2. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et tema väljateenitud aastate pensioni

arvestatakse ja makstakse varem kehtinud regulatsiooni kohaselt. Õiguspärase ootuse tekkeks

peab isikul olema kumulatiivselt täidetud kaks tingimust. Esmalt peab isikul olema subjektiivne

õigus teatavale hüvele ja teiseks peab ta olema asunud seda õigust kasutama ajal, kui õigusakti

muudeti. Kaebaja nendele tingimustele ei vasta.

16.3. Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (447 SE) võeti vastu

14.06.2018, see avaldati Riigi Teatajas (RT) 06.07.2018 ning Ülemnõukogu otsuse kehtetuks

tunnistamine ja VAPS-i muudatused jõustusid 01.01.2020. Ehk peale kaitseväeteenistuse

seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (447 SE) avaldamist jäi selle jõustumiseni aega pea

poolteist aastat (vacatio legis). Lisaks ei lõpetatud pensioni maksmist neil, kellele seda juba

samal ajal töötamisega maksti või kellele seda viie aasta jooksul maksma hakati – tegemist on

üleminekuregulatsiooniga, millega säilitati kuni viieks aastaks võimalus hakata saama pensioni

samal ajal töötamisega. Tingimuseks oli seaduse jõustumise hetkel ehk 1.01.2020. a ametikohal

töötamine ja edaspidi katkematu töötamine ametikohal.

16.4. Kaebajale määrati VAPS alusel pension alates 2.09.2021. a – see on ca kolm aastat ja kaks

kuud peale kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (447 SE) avaldamist

RT-s ning aasta ja kaheksa kuud peale selle jõustumist. Kolm aastat on piisav aeg selleks, et

pensioni määramise ajal oleks võinud kaebaja arvestada VAPS § 26 regulatsiooniga.

16.5. Kaebajal ei olnud tekkinud õiguspärast ootust saada samaaegselt pensioni ja töötada

pensionile õigust andval ametikohal peale seda, kui ta oli ametikohalt lahkunud ja ei töötanud

sellel pidevalt (k.a lubatud 90-päevane paus).

6 (13)

16.6. Kaebaja ei ole kaotanud õigust VAPSi pensionile üleüldiselt – talle ei maksta seda üksnes

ajal, kui ta töötab sellele pensionile õigust andval kutsealal.

16.7. Kaebaja ei ole võrreldav päästeteenistujatega, sest tegemist on teist liiki eriteenistusega,

millele kehtivad teised soodustused ja tagatised (nt ei ole päästjatel PPVSi alusel makstava

politseipensioni sarnast pensionit, mida makstakse ka politseis töötamise korral).

Päästeteenistujate erisus kehtestati VAPS § 12 lõikes 3 politsei ja piirivalve seaduse ning teiste

seaduste muutmise seadusega (eriteenistuste ühtlustamine) (508 SE). Päästeteenistujatele, kellel

oli 01.01.2020 a seisuga välja teenitud 20-aastane staaž kohaldus kuni 01.07.2022 sama

regulatsioon kaebajaga ehk VAPS § 26.

16.8. Kaebaja võrreldavust isikutega, kes olid samuti seisuga 01.01.2020 teenistuses ja kellel oli

omandatud vähemalt 20-aastane tööstaaž, kuid kes jätkavad katkematult politseiteenistuses

töötamist kuni pensioniea saabumiseni, võib jaatada, kuid erinev kohtlemine on põhjendatud

üleminekuregulatsiooni mõttega. Nende kahe grupi erinevus on see, et ühed (nagu kaebaja) ei

tööta politseiteenistuses katkematult, teised aga töötavad.

16.9. Vaidlusalune säte on pensionisüsteemi korrastamise läbi riigi raha säästmiseks sobiv ja

valik – raha kokkuhoid on saavutatav ja muud viisi raha kokkuhoiuks ei ole, samuti korrastab

see pensioniregulatsiooni ja lõpetab ebavajalikud soodustused, säilitades need samas neile, kes

on katkematult teenistuses ja sel viisil mitte rikkudes nende isikute ootusi. Nüüd tuleb kaaluda,

kas nimetatud eesmärgid kaaluvad praegusel juhul ebavõrdse kohtlemise riive üles või mitte.

Sotsiaalministeerium leiab, et kaaluvad, sest isikul ei ole põhiõigust saada teatud ametikohal

töötamise eest pensioni töötades edasi sellel samal ametikohal ja seda võrdlemisi noores eas.

Samuti ei kaotanud kaebaja õigust VAPSi alusel määratud pensionile täielikult – kui ta

politseiteenistuste lahkub, siis jätkatakse talle pensioni maksmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Vaidlusaluse otsusega otsustas SKA juhindudes VAPS §-dest 10, 26 ja 27 mitte arvestada

X. X väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka teenistuse aega 17.04.2023 kuni

12.09.2024 ja peatada talle pensioni maksmine alates 01.11.2024 (dtl 14-16).

18. Vaidluse keskne küsimus on johtuvalt, kas kaebajal oli politseiteenistusse naasmisel

17.04.2023 õigus saada samaaegselt töötamisega väljateenitud aastate pensioni või ei olnud

kaebajal enam seda õigust tulenevalt sellest, et kaebaja ei olnud teenistuses 01.04.2022 –

16.04.2023, mistõttu on täitamata VAPS §-s 26 toodud katkematu teenistuse tingimus. Ühtlasi

tuleb hinnata, kas õige on SKA seisukoht, et tulenevalt VAPS §-st 27 ei saanud jätkuda ka

väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži arvestus, kuna kaebaja ei olnud 30.06.2022

teenistuses.

Väljateenitud aastate pensioni maksmise eeldused

19. VAPS § 1 sätestab, et väljateenitud aastate pension määratakse nende kutsealade

töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka

jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või

ametikohal töötamise jätkamist (vt ka 447 SE II lugemise seletuskiri, lk 13-15; 508 SE

seletuskiri, lk 150).

20. Väljateenitud aastate pensioni määratakse ja makstakse pärast töötamise lõpetamist VAPS

alusel pensioni saamise õigust andval kutsealal või ametikohal. Sellele kutsealale või

ametikohale tagasipöördumisel väljateenitud aastate pensioni maksmine peatatakse. Isikule, kes

jätkab töötamist kutsealal või ametikohal, mis ei anna õigust saada pensioni käesoleva seaduse

alusel, makstakse väljateenitud aastate pensioni täies ulatuses (VAPS § 10).

7 (13)

21. Kuni 31.12.2019 kehtis VAPS § 10 suhtes erand. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega

„Väljateenitud aastate pensionide seaduse rakendamise kohta“ punkt 7 lubas maksta VAPS §-s

12 loetletud ameti- või töökohtadel töötamise korral väljateenitud aastate pensioni olenemata

sellest, et isik saab palga või muud sissetulekut. Alates 01.01.2020 see erisus kaotati ja

muudatuse üleminekusäte sõnastati VAPS §-s 26.

22. VAPS § 12 lõikes 1 nimetatud isikutel, kellel on enne 2020. aasta 1. jaanuari tekkinud

õigus väljateenitud aastate pensionile ning kes 2020. aasta 1. jaanuaril töötavad §-s 12

nimetatud kutsealal või ametikohal või kes on töötanud §-s 12 nimetatud kutsealal või

ametikohal vähemalt 20 aastat ja jätkavad sellel töötamist kuni väljateenitud aastate pensioni

õiguse tekkeni, säilib õigus saada väljateenitud aastate pensioni sel kutsealal või ametikohal

töötamise korral üksnes juhul, kui nad töötavad katkematult õigust andval kutsealal või

ametikohal või jätkavad ühelt õigust andvalt kutsealalt või ametikohalt vabastamise korral

töötamist samal või teisel õigust andval kutsealal või ametikohal hiljemalt 90 kalendripäeva

möödumisel endiselt kutsealalt või ametikohalt vabastamisest arvates (VAPS § 26).

23. VAPS §-s 12 nimetatud isikutele, kes ei ole 2022. aasta 30. juunil teenistuses või kes

asuvad teenistusse alates 2022. aasta 1. juulist, ei arvestata alates 2022. aasta 1. juulist

väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži (VAPS § 27).

24. Seega tuleb kohtu hinnangul järgnevalt kontrollida, kas

1)

kaebajal on enne 2020. aasta 1. jaanuari tekkinud õigus väljateenitud aastate pensionile ja

2020. aasta 1. jaanuaril töötas ta §-s 12 nimetatud kutsealal või ametikohal või on kaebaja

töötanud §-s 12 nimetatud kutsealal või ametikohal vähemalt 20 aastat ja on jätkanud

sellel töötamist kuni väljateenitud aastate pensioni õiguse tekkeni (töötamise ja staaži

tingimus);

2)

kaebaja on töötanud katkematult õigust andval kutsealal või ametikohal või jätkanud ühelt

õigust andvalt kutsealalt või ametikohalt vabastamise korral töötamist samal või teisel

õigust andval kutsealal või ametikohal hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel endiselt

kutsealalt või ametikohalt vabastamisest arvates (katkematu töötamise tingimus);

3)

kas kaebaja on isikuks, kes oli 2022. aasta 30. juunil teenistuses või asus teenistusse peale

seda.

25. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et VAPS § 26 muudatusettepanekut analüüsides

saab üheselt järeldada, et muudatuse tulemusena pidi üheaegse palga- ja pensionisaamise õigus

säilima nendel, kellel on muudatuse jõustumise ajaks omandatud 25-aastasest staažinõudest 20

aastat (dtl 6-7). Kohtu hinnangul on VAPS § 26 eeltoodud (otsuse p 24, p-d 1 ja 2) kohaldamise

tingimused normis piisavalt määratletud ja selged. Nii sätte sõnastus kui ka 447 SE II seletuskiri

(lk 14-15) kinnitavad selgelt, et isikutel säilib õigus saada väljateenitud aastate pensioni sel

kutsealal või ametikohal töötamise korral „üksnes“ katkematu töötamise tingimuse täidetus

korral. Viidatud seletuskirjas on märgitud, et „Kui need isikud, kelle vastav õigus säilitatakse, ei

tööta VAPS-i §-s 12 nimetatud ametikohal kauem kui 90 kalendripäeva (s.o nad ei tööta

katkematult), siis koheldakse neid sarnaselt nende isikutega, kes muudatuse jõustumise ajal §-s

12 nimetatud ametikohal ei tööta või kellel ei olnud selleks ajaks veel õigust pensionile.“

26. Eelnevaga haakub hiljuti kohtupraktikas selgitatu, et VAPS § 10 lõige 2 sätestab

üldpõhimõtte, et väljateenitud aastate pensionile õigust andvale ametikohale tagasipöördumisel

väljateenitud aastate pensioni maksmine peatatakse. Seega on loogiline eeldada, et VAPS §-ga

26 sätestas seadusandja erandi VAPS § 10 lõikes 2 sätestatud üldpõhimõtte suhtes, s.o nägi ette,

et erandina ei peatata väljateenitud pensioni maksmist neil isikutel, kellel on õigus pensionile

tekkinud enne 2020. aasta 1. jaanuari ja kes 2020. aasta 1. jaanuaril töötavad §-s 12 nimetatud

kutsealal või ametikohal (samuti nendel, kes on töötanud §-s 12 nimetatud kutsealal või

ametikohal vähemalt 20 aastat ja jätkavad sellel töötamist kuni väljateenitud aastate pensioni

8 (13)

õiguse tekkeni) ning kes lisaks täidavad n-ö katkematu teenistuse tingimuse (TlnRnKo

05.06.2025 nr 3-23-1515, p 12).

27. Kohtu hinnangul ei ole SKA-l VAPS § 26 sõnastust arvestades võimalik kõrvale kalduda

90 päeva tingimusest ja asuda hindama seda, kas töölt eemalviibimine oli objektiivselt

õigustatud (vrdl istungi salvestis 00:19:15 jj; istungi protokoll dtl 381).

28. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes:

1)

Kaebaja töötas politseiteenistuses järjepidevalt 02.09.1996 alates kuni 30.03.2022.

2)

01.09.2021 seisuga oli kaebaja staaž 25 aastat. Kaebajale on alates 02.09.2021 otsusega nr

1 määratud väljateenitud aastate pension VAPS § 12 lõike 1 alusel (dtl 285).

3)

30.03.2022 vabastati kaebaja teenistusest ja see käskkiri on jõustunud. Kaebaja staaž oli

selleks hetkeks 25 aastat 7 kuud 1 päev.

4)

17.04.2023 naases kaebaja uuesti teenistusse.

5)

13.09.2024 esitas kaebaja avalduse tema pensioni ümberarvutamiseks seoses staaži

lisandumisega.

29. Seega nähtub, et kaebajal oli alates 02.09.2021 tekkinud õigus väljateenitud aastate

pensionile ja seega täidetud on töötamise ja staaži tingimus. Kaebaja vabastati teenistusest

30.03.2022 ja ta naasis teenistusse 17.04.2023. Seega on kaebajal on täitmata katkematu

töötamise tingimus.

30. Kohtu hinnangul on selge, et tulenevalt VAPS §-st 27 täiendavat väljateenitud aastate

pensioni staaži SKA kaebajale arvestama ei pidanud, sest kaebaja ei olnud 30.06.2022

teenistuses. Seejuures on normi sõnastus üheselt selge.

31. Eelnevast tulenevalt on SKA tuginevalt VAPS §-dele 10, 26 ja 27 õigesti järeldanud, et X.

X väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaž hulka ei saa arvestada teenistuse aega

17.04.2023 kuni 12.09.2024, kuna täitmata on katkematu töötamise tingimus. Kuna kaebaja ei

olnud 30.06.2022 teenistuses, staaži arvestus jätkuda ei saanud.

Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlus

32. Kaebaja on seisukohal, et VAPS § 26 koostoimes § 10-ga ja 27-ga on põhiseadusega

vastuolus, kuna riivavad põhiseadusest tulenevat omandiõiguse põhimõtet (PS § 32) koostoimes

õigustatud ootuse (PS § 10), võrdsuspõhiõiguse (PS § 12) ja proportsionaalsuse (PS § 11)

põhimõtetega. Kaebaja peab põhiseadusvastaseks olukorda, kus VAPS §-de 10 ja 26

koostoimes, ei ole kaebajal võimalik jätkuvalt saada töötamise korral väljateenitud aastate

pensioni, kuna kaebajal on täitmata VAPS-s 26 sätestatud katkematu töötamise tingimus ning

tulenevalt VAPS §-st 27 kaebajale ka täiendavat staaži väljateenitud aastate pensionile enam ei

arvestata.

33. Kohus lähtub edasisel analüüsil sellest, et VAPS §-i 26 kehtestamise eesmärgiks oli

kehtestada ajutise abinõuna üleminekusätted olukorras, kus kaotatakse võimalus saada pensionit

üheaegselt töötamisega. Nimetatud võimaluse kaotamise eesmärgiks oli kaotada ära

väljateenitud aastate penisoni maksmise senise praktika vastuolu VAPS §-s 1 toodud

põhimõttega, korrastada eripensionide süsteemi ning hoida kokku riigi eelarvelisi vahendeid

(447 SE I lugemise seletuskiri, lk 3; 447 SE II lugemise seletuskiri, lk 13-15). VAPS § 27

jõustus 01.07.2022. Muudatuste eesmärgiks oli kokkuvõtvalt pensionisüsteemi ühtlustamine ja

riigieelarve koormuse vähendamine (508 SE seletuskiri, lk 150).

34. Riigikohus on korduvalt märkinud, et riigi raha säästlik kasutamine on legitiimne eesmärk

nii selleks, et riivata PS § 12 lõikes 1 sätestatud võrdsuspõhiõigust, kui ka selleks, et piirata PS

9 (13)

§-s 32 sätestatud omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega (RKÜKo

26.06.2014 nr

3-4-1-1-14

, punkt 115). Kuna pensionid, sh ametipensionid on riigi

pikaajaline kasvav kohustus, milleks peavad olema katteallikad, hõlmab riigi raha säästlik

kasutamine ka selle, et riigi tegelikke võimalusi arvestades oleks tagatud nii konkreetse

ametipensioni kui kogu pensionisüsteemi pikaajaline toimimine (RKPSJKo 29.05.2015 nr

3-

4-1-18-14, p 59). Eesmärk säästa riigi raha hõlmab mh ka eesmärgi leida raha selleks, et

tagada nii politsei ametipensionide kui ka ülejäänud pensionisüsteemi jätkusuutlikkus ning tõsta

ametis olevate politseiametnike palka (RKÜKo 21.11.2023 nr 5-23-1/19, p 81).

35. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu

mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad

stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas (RKPJKo 02.12.2004 nr 3-4-1-20-

04, p 13). Eelnevast ei tulene, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on täiesti

lubamatu. Õiguspärase ootuse piiramisel peab normi kehtestaja kaaluma ühelt poolt avalikku

huvi ja teisalt sellega põrkuvat erahuvi (RKÜKo 26.06.2014 nt 3-4-1-1-14, p-d 122–127).

35.1. Kaebajal ei saanud kohtu hinnangul tekkida õiguspärast ootust väljateenitud aastate

jätkuvale maksmisele senisel kujul 02.09.2021, mil kaebajale määrati väljateenitud aastate

pension VAPS § 12 lõike 1 alusel, sest VAPS § 10 erisus kaotati ja muudatus sõnastati VAPS §-

s 26 01.01.2020. Isegi kui jaatada, et kaebaja õiguspärane ootus regulatsiooni kehtivuse vastu

tekkis juba varasemalt tuginevalt sellele, et kaebajale jäi õigus töötamise korral

politseiametnikuna saada väljateenitud aastate pensioni, sest ta töötas 2020. aasta 1. jaanuaril §-

s 12 nimetatud ametikohal (dtl 8), ei ole praegusel juhul kaebaja õiguspärast ootust ülemääraselt

kahjustatud. Kaebaja teenistusest vabastamise ja ka teenistusest naasmise ajal VAPS-i

muudatused juba kehtisid. Seega oli kaebajal enesel võimalik tööle naasmisel arvesse võtta, et

selleks pension senisel kujul säiliks, tulnuks kaebajal teenistusse naasta vähem kui 90 päeva

möödudes. Kaebaja huviga põrkuv avalik huvi – riigi raha kokkuhoid ja säästlik kasutamine,

pensionisüsteemi korrastamine – on kohtu hinnangul piisavalt kaalukad eesmärgid, et õigustada

varasemalt kehtinud soodustuste lõppemist. Samuti on lubatav eelarvelistel kaalutlustel

pensionisüsteemi korrastamine, kus VAPS eesmärgiga sisuliselt vastuoluline täiendav

pensionilisa kaotatakse.

35.2. Kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust, et pensionisüsteemi tema teenistusse astumise

järgselt üldse ei muudeta (vrdl istungi salvestis 00:23:03 jj; istungi protokoll dtl 382). Küll tuleb

muudatuse tegemisel arvestada õiguspärase ootusega. Arvestades, et väljateenitud aastate

pensioni kaotamisele teenistuse ajal oli ette nähtud üleminekuaeg, mis pidigi tasakaalustama

juba tekkinud õigustega seotud riivet, ning kaebaja teenistussuhe vahepeal katkes, ei saanud

kaebajal kohtu hinnangul tekkida õiguspärast ootust sellele, et teenistusse naasmisel igal juhul

eripensioni staaži arvestus jätkub või uuesti algab.

36. Võrdsuspõhiõiguse piiramine (see, et isikuid koheldakse erinevalt) ei ole iseenesest veel

selle põhiõiguse rikkumine (RKPJKo

02.05.2005 nr 3-4-1-3-05, p 20).

PS § 12 lõige 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse, mida piiratakse siis, kui sarnases olukorras

olevaid isikuid koheldakse erinevalt. Võrdsuspõhiõiguse riive põhiseaduspärasuse hindamiseks

tuleb esmalt määrata kindlaks võrdluse lähtekohad ja tuvastada võrreldavad grupid. Selleks

tuleb välja tuua võrreldavad grupid, millel on suurim ühisosa. Võrdsuspõhiõiguse riivega on

tegemist, kui kaebajat koheldakse halvemini kui võrdlusgruppi kuuluvaid inimesi (RKPSJKo

14.05.2025 nr 3-22-246/31, p 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

36.1. PS § 12 lõikes 1 sätestatud üldine võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusreservatsiooniga,

seega piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (RKPJKo 31.01.2025 nr 5-24-

26/18, p 63). Võrdsuspõhiõiguse riive põhjus peab olema mõistlik ja asjakohane. Mõistlik ja

asjakohane on põhjus juhul, kui see on kohases tasakaalus tekitatud erineva olukorra raskusega.

Mida suurem on erineva kohtlemise mõju isikutele, seda kaalukamad peavad olema erineva

10 (13)

kohtlemise põhjendused. Mida erinevamad on võrreldavad grupid, seda erinevamalt võib

seadusandja neid kohelda. Tunnistades seadusandja avarat otsustusruumi, on erinev kohtlemine

meelevaldne siis, kui see on ilmselgelt asjakohatu (RKPSJKo 14.05.2025 nr 3-22-246/31, p 40

ja seal viidatud kohtupraktika)

36.2. Kaebaja juhib tähelepanu, et 27.05.2022 loodud seadusemuudatusega, mis jõustus

01.07.2022 on loodud kirjeldatud sihtgrupis erisus päästeteenistujate osas. VAPS § 12 viimase

lause kohaselt ei kohaldata päästeteenistujate osas käesoleva seaduse §10 lõiget 1 ja 2 ning §-i

26. Kaebaja on seisukohal, et sama seaduse sihtgrupis sellise erisuse tegemine paneb sihtgrupis

olevad isikud ebavõrdsesse olukorda (dtl 10-11).

36.2.1. Arvestades Riigikohtu viimatist praktikat (RKPSJKo 14.05.2025 nr 3-22-246/31, p 36)

võrreldavate gruppide tuvastamisel

saab päästeteenistujaid võrrelda kaebajaga

(politseiteenistuja), kuna mõlemal grupil on teatud eelduste täidetuse korral õigus väljateenitud

aastate pensionile ning mõlema grupi osas on enne VAPS § 26 jõustumist kehtinud erand

väljateenitud aastate pensioni saamise õiguse kohta kutsealal töötamise ajal. Kohus nõustub nii

Siseministeeriumi kui Sotsiaalministeeriumiga (dtl 351 ja 357), et ebavõrdseks kohtlemiseks on

praegusel juhul legitiimne põhjus, mis nähtub selgelt politsei ja piirivalve seaduse ning teiste

seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) 508 SE seletuskirjast (lk 144): „VAPS-

i alusel pensioni saamiseks teenistusest lahkumine võib tähendada, et politseinikud ja

päästeteenistujad lahkuvad teenistusest. Politseinike lahkumise tõenäosus on väike, kuna 1.

jaanuaril 2020. aastal teenistuses olnud politseinikel säilis politseipensioni saamise õigus ning

politseipension on oluliselt suurem kui VAP. Politseipensioni saamise üks eeldus on see, et

politseinik peab viis viimast aastat enne pensioniõiguse tekkimist olema politseiteenistuses. Küll

aga võib tõenäoliseks pidada päästjate lahkumist, arvestades päästjate väikest palka ja seda, et

keskmine VAP on 2021. aastal 430 eurot. 2021. aasta alguses oli päästja minimaalne palk 1068

eurot, keskmine palk oli 1204 eurot. See tähendab, et päästja minimaalne palk oli 75% Eesti

keskmisest ja päästja keskmine palk oli 83% Eesti keskmisest palgast.“ Niisiis õigustab

ebavõrdset kohtlemist mõistlik ja asjakohane põhjus – süsteemi jätkusuutlikkus, siseturvalisuse

tagamine. Ühtlasi ei jää kaebaja taotletud pensionist täielikult ilma, vaid ta ei saa seda samal

ajal politseiteenistuse jätkamisega, mis vähendab riive intensiivsust.

36.3.

Kaebaja hinnangul seab VAPS § 26 lisaks ebavõrdsesse positsiooni ühest küljest

politseiametnikud, kes 31.12.2019 olid järjepidava töötamisega omandanud vähemalt 20-aastase

tööstaaži ning kes jätkavad katkematult politseiteenistuses töötamist kuni pensioniea

saabumiseni ning teisest küljest politseiametnikud, kes samamoodi olid 31.12.2019 seisuga

järjepideva töötamisega omandanud vähemalt 20-aastase tööstaaži ning kes peale seda on oma

elukorraldust muutnud, politseiteenistusest lahkunud ning seejärel uuesti elukorraldust muutnud

politseiteenistusse naasmisega (PPVS sätestab politseipensioni saamise eeldusena

politseiteenistusest pensionile lahkumise). Seega kohtleb vaidlusalune muudatus sarnases

olukorras olevaid vähemalt 20-aastase teenistusstaažiga politseiteenistujaid erinevalt ning rikub

sellega võrdsuspõhiõiguse põhimõtet (dtl 11).

36.3.1. Esmalt märgib kohus, et pensionisüsteemi ümberkorraldamine on poliitiline valik,

millesse kohus sekkuda ei saa. Legitiimseks saab pidada eesmärki pensionisüsteemi

korrastamisega vähendada pensionide väljamaksmiseks edasilükatud rahalisi kohustusi ning

tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. Arvestades õiguspärase ootuse põhimõttega, on

seadusandja loonud VAPS § 26 näol üleminekuregulatsiooni. Sealjuures ei ole säilitatud õigust

väljateenitud aastate pensioni saada samaaegselt teenistusega mitte kõigil, vaid lisaks tuleb täita

katkematu töötamise tingimus. Kohtu hinnangul õigustab tingimuse kehtestamist ja seega

ebavõrdset kohtlemist see, et nimetatud nõue tagab isikute jätkuvat töötamist politseiteenistuses,

mis tagab korrakaitsesüsteemi jätkusuutlikkuse siseturvalisuse tagamise eesmärgil. Katkematu

töötamise puhul kuni 90-päevase töövaheaja võimaldamine on sarnane avaliku teenistuse

seaduses soodustingimuste säilimisega (vt ATS § 110 lg 3 ja § 111 lg 3) (447 SE II, lk 15).

11 (13)

ATS-s nimetatud tingimuse alge kehtestamise eesmärk oli tagada võimalikult kiire üleminek

uuele ATS-le ja samas tagada isikule mõistlik aeg teenistuskoha vahetamiseks, ilma et ta

kaotaks seetõttu soodustingimused (avaliku teenistuse seaduse (193 SE) seletuskiri, lk 69).

Kohtu hinnangul saab 90 päeva pidada mõistlikuks ajaks, mil inimene saab ennast viia kurssi

kehtiva õigusliku regulatsiooniga ja soovi korraldada oma elu vastavalt sellele ümber. Ühtlasi

võib 90 päeva tingimust õigustada asjaolu, et see tagab piisava ettenähtavuse teenistusse

naasvate teenistujate osas, mis omakorda tagab süsteemi jätkusuutlikkust.

37. Kaebaja leiab, et kuna vaidlusalane muudatus kaebaja väljateenitud aastate pensioni

arvestamises riivab tema õiguspärast ootust, riivab see ühtlasi kaebaja omandipõhiõigust.

Kaebaja hinnangul ei kaalu riigi raha kokkuhoid omandipõhiõiguse riivet üles (dtl 12).

37.1. Riigikohus on varem märkinud, et PS §-ga 32 tagatud omandipõhiõiguse kaitsealasse

kuuluvad nii asjad kui ka rahaliselt hinnatavad õigused ja nõuded, sealhulgas õigus pensionile

(RKÜKo 26.06.2014 nr 3-4-1-1-14, p 88). Pensioniõigus kui avalik-õiguslik varaline õigus

tekib seaduse või muu õigusakti alusel ja seisneb isiku õiguses oodata, et riik teeks õigusaktis

lubatud rahas mõõdetava soorituse. Kui õigusakt seab riigi soorituse eeltingimuseks isiku enda

varasema soorituse (nt tööle asumine, tööstaaž), tekib isikul varaline õigus juba siis, kui ta asub

õigusaktis sätestatud tingimusi täitma. Isiku varaline positsioon on seejuures seda kaalukam,

mida rohkem õigusaktis sätestatud tingimusi ta on täitnud (RKPSJKo 16.03.2021 nr 5-20-7/12,

p 38). See, kas pensioniregulatsiooni muudatustest tuleneb omandipõhiõiguse riive, sõltub

eeskätt asjaolust, kas isikul oli tekkinud õiguspärane ootus enne selle muudatuse tegemist

kehtinud olukorra säilimisele (RKÜKo 21.11.2023 nr 5-23-1/19, p 53 ja seal viidatud

kohtupraktika).

37.2. Kuna kohus ei tuvastanud õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise nõude rikkumisi, ei ole

kohtu hinnangul alust jaatada omandipõhiõiguse riivet. Kaebaja ei ole kaotanud õigust, milleks

tal alus oli, vaid legitiimse eesmärgiga üleminekusättes on kehtestatud nõue, mida kaebaja

täitnud ei ole, kuid mille kaebaja oleks soovi korral saanud täita, kui ta asunuks teenistusse

tagasi 90 päeva jooksul.

38. Kaebaja hinnangul esineb VAPS regulatsioonis põhiseadusvastane lünk, kuna

regulatsioon ei näe ette erisust puhuks, kui katkematu töötamise tingimus ei ole täidetud

kaebajast sõltumatutel ehk objektiivsetel asjaoludel. See on vastuolus proportsionaalsuse

põhimõttega (istungi salvestis 00:19:15 jj; protokoll dtl 391). Kohus sellega ei nõustu.

Olukorras, kus kaebajal oli täitmata teenistusse asumise tingimus, mis eeldas kaebaja enda

aktiivset tegevust, ning vaidlus puudub, et teenistusest vabastamise käskkiri (dtl 24) on

jõustunud, ei ole kaebaja ametist vabastamine objektiivne asjaolu, mida kaebaja mõjutada ei

saanud. Asjaolu, et kaebaja ei lahkunud teenistusest vabatahtlikult, ei tähenda, et kaebaja ei

oleks saanud nimetatud asjaolu mõjutada. Võrdlusena toob kohus välja, et objektiivse

asjaoluna, mida inimene ei saaks mõjutada oleks käsitatav näiteks olukord, kus inimese

teenistusest vabastamine olnuks mingil põhjusel õigusvastane ja see oleks ka kohtumenetluses

kinnitust leidnud, kuid kehtiv avaliku teenistuse seadus ei võimalda üldjuhul teenistusse

ennistamist (ATS § 105) ja isiku töölt eemaloleku aeg oli seetõttu pikem kui 90 päeva.

38.1. Lisaks ei nähtu, et kaebajal oleks olnud takistusi teenistuse nõuete täitmiseks ja

naasmiseks vähem kui 90 päeva vältel. Seega ei saa kaebaja tugineda sellele, et kaebaja on

katkematu teenistusega ametnikega, kes on ajutiselt töölt eemal (näiteks tervise tõttu)

meelevaldselt ebavõrdselt koheldud.

39. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse

algatamiseks rahuldamata.

Kokkuvõte ja menetluskulud

12 (13)

40. Eeltoodule tuginevalt on kohus seisukohal, et 17.10.2024 SKA otsus on õiguspärane ja

alused selle tühistamiseks puuduvad. Haakuvalt jäävad rahuldamata ka kohustamisnõuded.

41. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda ning

neid ei hüvitata. Vastustaja ja kaasatud haldusorganite võimalikud kulud jäävad nende endi

kanda (HKMS § 109 lg 1).

42. Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. Kui

menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada

põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

13 (13)