2-24-14235/16 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2025, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-14235

Tsiviilasi

L.V. hagi A.S. vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L.V. (isikukood XXX; elukoht XXX, XXX; e-post

XXX)

Kostja A.S. (isikukood XXX; viibimiskoht XXX, XXX)

Kohtuistung

05.09.2025

RESOLUTSIOON

1. Lahutada L.V. ja A.S.-i abielu.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Edastada jõustunud kohtuotsus registrikande tegemiseks vallavalitsusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

L.V. esitas 20.09.2024 hagi A.S.-i vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on

poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud alates XXX. a ning kooselu ei ole võimalik

taastada. Abielu purunemise põhjuseks oli kostja liigne armukadedus, esinesid tülid ja

pidevad süüdistamised. Kui kostjal diagnoositi XXX, siis see süvendas veelgi lahkhelisid.

Alates .XX.XX.XXXX viibib kostja XXX.

Kostjale on hagimaterjalid ja kutse kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu XXX.

Esimesele kohtuistungile, s.o 09.12.2024 ilmus vaid hageja, kes kinnitas, et kostja viibib

XXX tal on XXX ja esinevad XXX.

Kohtu päringule esitas XXX arvamuse kostja eestkostevajaduse kohta. Nimelt vajab kostja

küll igakülgset kõrvalist abi, kuid tema hooldus on tagatud ja kõik vajalikud toimingud, sh

arvete tasumine on korraldatud ning kostja praegu eestkostet ei vaja.

Seisukoha esitasid ka kostja X D.V. ja M.S., kes mõlemad leidsid sisuliselt, et hageja soov

abielu lahutamiseks on üllatav. Kostja on XXX viibinud lühikest aega ja on XXX. Kostja on

hageja soovist teadlik, kuid ise lahutada ei soovi. Hageja soovib lahutada, kuna X vara on

nüüd kõik tema nimel. X ei ole eestkostjat vaja.

15.08.2025 edastas kohus pooltele uue kohtuistungi kutse. 27.08.2025 edastas XXX juhataja

I.S. kohtule teatise, mille kohaselt ei ole A.S. tervislikel põhjustel võimeline täielikult aru

saama kohtukutses kirjeldatust ega istungist osa võtma. Ta on sagedaste XXX XXX klient,

abiga suudab ratastoolis istuda vähest aega.

Kostja ei ilmunud ka teisele istungile ega ole ka kirjalikke seisukohti kohtule esitanud.

Hageja jäi istungil oma nõude juurde.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus lahendab asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 ja 3 alusel

sisuliselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 sätestab, et abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 1

sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.

PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on

alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

PKS § 67 lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled on sisuliselt eraldi elanud üle nelja aasta. Kostja viibib

haiglas ning tema tervislikust seisundist ja hageja seisukohast nähtuvalt on ilmne, et kooselu

ei taastu. Seega tuleb abielu lahutada. Kohus on kontrollinud, kas kostja võib vajada

eestkostet ning teatanud neist asjaoludest ka kostja lastele. Seega on lastel võimalus enda ja X

varaliste huvide kaitseks samme astuda, kuid lahutuse hagi käigus ei ole varalised küsimused

asjassepuutuvad. Kuigi laste seisukoht erineb haigla seisukohast, on põhjust arvata, et

vähemalt esimese kutse saamisel oli kostja võimeline olukorda mõistma. Asjaolu, et kostja

või keegi teine ei soovi abielu lahutamist, ei anna alust jätta hagi rahuldamata.

PKS § 66 punkti 2 kohaselt lõppeb abielu kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus

jõustub. TsMS § 456 lg 2 punkti 1 kohaselt jõustub maakohtu otsus eelkõige, kui

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 (hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise) jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud

jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

TsMS § 455 lg 2 sätestab, et kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid

isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Pürn

kohtunik