3-25-2783/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX esitas 23. augustil 2025 Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud kaebuse, milles omandamist, kuid vangla takistab seda. Ta soovib enda ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse,
Legislator headnote
AI generated3-25-2783/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: X esitas 23. augustil 2025 Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud kaebuse, milles omandamist, kuid vangla takistab seda. Ta soovib enda ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
J õ h v i k o h t u m a j a
KOHTUM Ä ÄR US
Kohtuasja number
3-25-2783
Määruse kuupäev
5. september 2025
Kohtunik
Ene Andresen
Kohtuasi
X-i kaebus Tartu Vangla ning Justiits- ja Digiministeeriumi
kohustamiseks paigutada ta üldkeskhariduse omandamiseks
ümber Tallinna Vanglasse
Menetlusosalised
Kaebaja X
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X-i kaebus.
2. Võtta asja materjalide juurde X-i vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte
ajavahemiku 23. aprill 2025 kuni 22. august 2025 kohta.
3. Rahuldada X-i taotlus ja vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu
tasumise kohustusest.
4. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi ja kriminaalasjade numbrid
tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X esitas 23. augustil 2025 Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud kaebuse, milles
palub kohustada Tartu Vanglat ning Justiits- ja Digiministeeriumi paigutama ta üldhariduse
omandamise jätkamiseks ümber Tallinna Vanglasse.
Kaebaja leiab, et tal on vahistatuna vangistusseadusest tulenevalt õigus jätkata üldhariduse
omandamist, kuid vangla takistab seda. Ta soovib enda ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse,
3-25-2783
et jätkata õigeaegselt hariduse omandamist 11. klassis, kuna sel õppeaastal Tartu Vanglas kool
ei alusta. Üldhariduse omandamise keelamine on vastuolus põhiseadusega ning vangistuse
eesmärkidega. Tartu Vanglas oldud aja jooksul pole tal olnud rikkumisi ja puuduvad muud
ohud, mis välistaksid tema kooli lubamise. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kuigi tema uus
kuritegu on toime pandud Lõuna-Eestis, siis uurimistoimingud on juba läbi viidud ja tema
Tartu Vanglas hoidmiseks puudub põhjus. Kaebaja viitab erinevatele vanglale esitatud
pöördumistele ning Justiits- ja Digiministeeriumile esitatud ümberpaigutamise taotlusele.
Kaebuses on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja palub kohtul rakendada esialgset
õiguskaitset, et ta saaks alustada kooliga õigeaegselt.
Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest seoses sissetulekute
puudumisega.
2. Kaebaja esitas 26. augustil 2025 kohtule kaebuse täienduse, milles selgitab, et
kriminaalasjas määratud kohtuistungite toimumise aegu arvestades ei vabane ta vangistusest
enne oktoobrit ja tema ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse on põhjendatud.
3. Tartu Vangla edastas 1. septembril 2025 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega
seoses kaebaja vanglale esitatud 3. augusti 2025. a pöördumise, kaks 11. augusti 2025. a
pöördumist, kaks 16. augusti 2025. a pöördumist, 21. augusti 2025. a pöördumise, kaks 22.
augusti 2025. a pöördumist, 23. augusti 2025. a pöördumise, 25. juuni 2025. a pöördumise,
Tartu Vangla 14. augusti 2025. a vastuskirja nr 2-2/2-25/4630-2 ning Tartu Maakohtu 27.
augusti 2025 a määruse kriminaalasjas nr xxx.
Tartu Vangla leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu ja palub jätta selle
rahuldamata. Kaebaja puhul tuleb tema kinnipidamise osas eristada kahte ajavahemikku:
süüdimõistetuna karistuse kandmine kuni 15. augustini 2025 ning sellele järgnev vahistamine.
Vanglale oli kuni 27. augustini 2025 teada, et kaebaja suhtes on kohaldatud kuni 15.
septembrini 2025 vahistamise tõkendit. 27. augusti 2025. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr
xxx anti kaebaja üldmenetluses kohtu alla ja tema suhtes jätkati tõkendi kohaldamist kuni
kriminaalasja lahendamiseni. Kohtumäärusest nähtuvalt on maakohus määranud korraldava
istungi juba 8. septembriks 2025. Kriminaalasjas on määratud kohtuistungid asja arutamiseks
17. septembriks 2025 ja 2. oktoobriks 2025. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei anna
süüdimõistetule ega ka vahistatule õigust valida, millises vanglas ta karistust kannab. Samuti ei
tulene õigusaktidest täiskasvanud vahistatu puhul kohustust soovi korral õpinguid võimaldada.
Seega ei saa sel aastal õpingute jätkamise mittevõimaldamist pidada kaebaja subjektiivsete
õiguste rikkumiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole piisav kaebajale ebameeldiva
või teda mitterahuldava olukorra tekkimine. Vanglale ei ole äratuntav, et kaebajale saabuvad
esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad
tagajärjed. Isegi kui kaebaja ei saa sel aastal õpinguid jätkata, on tal võimalik seda teha
järgnevatel aastatel või pärast vanglast vabastamist. Õpingute jätkamise võimaluse
edasilükkumine ei ole pöördumatu kahjulik tagajärg, mille tõrjumiseks oleks vaja kohaldada
esialgset õiguskaitset. Ka kaebaja taotlusest ei nähtu selliste kahjulike tagajärgede saabumise
ohtu. Üksnes õiguste rikkumise tunnetamine ja vangla tegevuse õigusvastaseks pidamine ei
anna esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust. Praegusel juhul ei esine ka sellist ülekaalukat
vajadust, et kaebajale tuleks võimaldada hariduse omandamist just alates 2025. aasta sügisest.
3-25-2783
4. Justiits- ja Digiministeerium edastas 1. septembril 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja 9.
augusti 2025. a ümberpaigutamise taotluse nr 11-7/6738-1 ning 15. augusti 2025. a vastuse nr
11-7/6738-2 kaebaja taotluse läbi vaatamata jätmise kohta.
Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud, sest
kaebaja õiguste kaitse ei osutuks kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kuna
kaebus on seotud üksnes hariduse omandamise küsimusega, ei saaks teha esialgse õiguskaitse
raames otsust selle kohta, millises vanglas peaks kaebaja paiknema. Taotlusest nähtuvalt on
kaebaja soovinud saavutada just Tallinna Vanglasse ümberpaigutamist, mitte nt Viru
Vanglasse. Täitmisplaani § 16 järgi toimub vahistatu ümberpaigutamine kas vangla direktori
või kriminaalasja menetleva uurija taotluse alusel. Antud juhul selliseid taotlusi esitatud ei ole.
Kaebaja on läbinud 10. klassi. Varem on ta omandanud keevitaja eriala (1-aastane õppekava,
2019). Kuivõrd kaebaja on omandanud erialaoskused, ei kahjustaks gümnaasiumi 11. klassi
õppes osalemine soovi korral näiteks 2026/2027 õppeaastal kaebaja huve sel määral, et
õigustada tema ümberpaigutamist esialgse õiguskaitse korras mistahes vanglasse. Kaebajal on
võimalik osaleda õppetöös ka järgnevatel aastatel. Õpingute jätkamise võimaluse
edasilükkumine ei ole selline pöördumatu kahjulik tagajärg, mille tõrjumiseks oleks vajalik
kohaldada esialgset õiguskaitset.
5. Kaebaja esitas 2. septembril 2025 Tartu Vangla ning Justiits- ja Digiministeeriumi
seisukohtadele vastuväite, milles palub esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada ning kohustada
Tartu Vanglat ja Justiits- ja Digiministeeriumit paigutama teda Tallinna Vanglasse, et ta saaks
kooliga viivitamatult liituda.
KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus lahendab esmalt kaebuse (I) ja seejärel esialgse õiguskaitse taotluse (II).
I
7. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse
eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja
tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).
Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärk jätkata hariduse omandamist 11. klassis ning selle
eesmärgi saavutamiseks on ta esitanud kohustamiskaebuse nii Tartu Vangla kui ka Justiits- ja
Digiministeeriumi vastu tema Tallinna Vanglasse ümberpaigutamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2).
Kohtule esitatud materjalide kohaselt viibis kaebaja alates 8. aprillist 2025 Tartu Vanglas
kinnipeetava staatuses. Tema karistusaeg lõppes 16. augustil 2025, kuid teda ei vabastatud
pärast karistuse kandmist vanglast, sest talle kohaldati kriminaalasjas nr yyy maakohtu 18. juuli
2025. a määrusega antud loa alusel vahistamise tõkendit üheks kuuks. Nüüdseks on maakohus
jätnud 27. augusti 2025. a määrusega kriminaalasjas nr xxx vahistamise tõkendi kehtima kuni
sama kriminaalasja lahendamiseni (dtl 30).
Kuna kaebaja paikneb jätkuvalt vanglas, on kohustamiskaebus soovitud eesmärki
saavutamiseks sobilik õiguskaitsevahend.
3-25-2783
8. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb
alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
9. Kohus leiab, et kaebaja Tartu Vangla vastu esitatud kohustamiskaebus tuleb HKMS § 121 lg
1 p 4 alusel tagastada. Nimetatud normi kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole
pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
9.1. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette
kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib
kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks
ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt
rahuldatud. Vanglas kinni peetav isik saab toiminguks sooritamise nõudega (s.o
kohustamiskaebusega) pöörduda kohtusse pärast vaidemenetluse läbimist. Nimelt sätestab
VangS § 11 lg 5, et vanglas kinni peetaval isikul on õigus esitada vangla haldusakti või
toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja
korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja
Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud,
osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 7 kohaselt
tuleb vaie lahendada 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale
haldusorganile.
9.2. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 3. augustil 2025 Tartu Vanglale
taotluse, milles ta avaldas soovi asuda 2025. a õppeaastal õppima 11. klassis (dtl 19). Ta
täiendas oma taotlust 11. augusti 2025. a avaldustega (dtl 20 ja 21). Tartu Vangla vastas
kaebaja taotlusele 14. augusti 2025. a kirjaga, milles vangla selgitas, et kaebaja kinnipeetava
staatuse lõppemine 16. augustil 2025 ja sellele järgnev kuu aega kestev vahistamine ei anna
võimalust lisada teda kooli nimekirja (dtl 22). Kaebaja esitas 16. augustil 2025 Tartu Vangla
14. augusti 2025. a kirja peale vaide (avaldus nr 2-25/2-2/10498; dtl 24). Tartu Vangla kinnitas
1. septembri 2025. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja 16. augusti 2025. a avaldust nr 2-25/2-
2/10498 käsitatakse vaidena ning vaide lahendamine on Tartu Vanglas pooleli (vaie on
registreeritud nr-ga 1-8/2-25/183-1; dtl 16).
Praeguses olukorras ei saa kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust läbituks lugeda ning
seetõttu ei ole kohustamiskaebus HKMS § 47 lg 1 alusel lubatav. Vaidemenetlus on lubatav
üksnes juhul, kui samal ajal ei toimu kohtumenetlust (haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 5).
Kui kohus võtaks kaebuse menetlusse, muutuks kohtueelse menetluse läbimise kohustus
sisutühjaks. Kaebajal tuleb enne vangla vastu kohustamiskaebusega kohtusse pöördumist ära
oodata vaidemenetluse tulemus ning kujundada selle põhjal seisukoht, kas ta vajab kohtulikku
õiguskaitset. Kaebajal on õigus pöörduda vangla vastu kohustamiskaebusega halduskohtu poole
pärast vaidemenetluse läbimist, juhul kui tema 16. augusti 2025. a vaie tagastatakse, jäetakse
osaliselt või täielikult rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.
9.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i Tartu Vangla vastu esitatud kohustamiskaebuse
HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
10. Kohus leiab, et kaebaja Justiits- ja Digiministeeriumi vastu esitatud kohustamiskaebus tuleb
tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on
väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3-25-2783
10.1. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud Justiits- ja Digiministeeriumi vastu esitatud
kohustamiskaebuse rahuldamine asjaoludest tulenevalt tõenäoline.
Kaebaja esitas 9. augustil 2025 Justiits- ja Digiministeeriumile taotluse, milles palus end üle
viia Tallinna Vanglasse, sest tal ei ole võimalik Tartu Vanglas haridust omandada (dtl 42).
Justiits- ja Digiministeerium jättis 15. augusti 2025. a vastusega nr 11-7/6738-2 kaebaja
taotluse läbi vaatamata (dtl 43).
Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu Justiits- ja Digiministeeriumi tegevuse õigusvastasust.
Ministeerium selgitas 15. augusti 2025. a vastuses õigesti, et vanglas kinni peetaval isikul
puudub õigus taotleda enda paigutamist konkreetsesse vanglasse. Kuigi kaebaja oli nii taotluse
esitamise kui ka lahendamise ajal kinnipeetava staatuses, taotles ta enda ümberpaigutamist
seoses asjaoluga, et maakohus oli andnud 18. juuli 2025. a määrusega kriminaalasjas nr yyy loa
hoida teda pärast eelmise vanglakaristuse ärakandmist vahi all. Vahistatu ümberpaigutamine
toimub täitmisplaani § 16 kohaselt vangla direktori või kriminaalasja menetleva uurija taotluse
alusel. Seega ei saanud Justiits- ja Digiministeerium kaebaja 9. augusti 2025. a taotlust
sisuliselt lahendada.
10.2. Kohtu hinnangul ei ole Justiits- ja Digiministeerium kaebaja õigusi intensiivselt riivanud.
Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda Justiits- ja Digiministeeriumilt enda
ümberpaigutamist. Seepärast sai Justiits- ja Digiministeeriumi tegevus kaebaja 9. augusti 2025.
a taotluse lahendamisel riivata üksnes tema põhiõigust menetlusele. Justiits- ja
Digiministeerium vastas kaebaja taotlusele viivituseta, s.o viie tööpäeva jooksul. Asja
materjalidest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis viitaks kaebaja menetluslike õiguste intensiivsele
riivele.
10.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i Justiits- ja Digiministeeriumi vastu esitatud
kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
11. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt
õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel
loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
II
12. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, et kohus võimaldaks tal
Tallinna Vanglas õpingutega õigeaegselt alustada.
Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja, et kohus kohustaks Tartu Vanglat ning Justiits- ja
Digiministeeriumit teda õppimise eesmärgil Tallinna Vanglasse ümber paigutama (HKMS §
251 lg 1 p 3).
Kuigi kohus tagastab praeguse määrusega kaebuse, peab kohus kaebaja õiguste tagamiseks
vajalikuks esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaadata, seda enam, et kaebuse tagastamise määrus
kohe ei jõustu.
13. HKMS § 104 lg-st 1 tuleneb kohustus tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel
riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse
taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu
tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega. Kohus võtab menetlusabi taotluse
3-25-2783
lahendamiseks haldusasja materjalide juurde väljavõtte kaebaja vanglasisesest
vabakasutuskontost ajavahemiku 23. aprill 2025 kuni 22. august 2025 kohta (HKMS § 62 lg 2).
Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja rahalised vahendid ei ole
piisavad, et tasuda riigilõivu summas 20 eurot (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.
aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kohus rahuldab kaebaja taotluse ja vabastab ta
HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse
esitamisel.
14. Tartu Vangla vastu esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav HKMS § 249 lg 2 alusel.
Nimetatud sätte kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule
vaidemenetluse ajal. Tartu Vanglas on registreeritud kaebaja 16. augusti 2025. a vaie, milles ta
vaidlustab õpingute mittevõimaldamist ning see vaidemenetlus on kohtule teadaolevalt pooleli.
Justiits- ja Digiministeeriumi vastu esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav HKMS §
249 lg 5 alusel.
15. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal
algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui
vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või
võimatuks. Nimetatud sättest tulenevalt kohaldab kohus esialgset õiguskaitset üksnes juhul, kui
taotlejat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine hilisema kohtulahendiga on võimatu või
ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15).
Kuigi kaebaja eesmärk on jätkata kooliõpinguid, soovib ta saavutada esialgse õiguskaitse abil
tulemust, et ta paigutataks Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. Kui kohus rahuldaks kaebaja
esialgse õiguskaitse taotluse soovitud viisil, siis kaasneks esialgse õiguskaitse kohaldamisega
sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine. Kohtupraktika kohaselt tuleks esialgse õiguskaitse
menetluses vältida põhivaidluse äraotsustamist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus
asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seepärast peaksid kaebajal olema esialgse õiguskaitse
saavutamiseks väga kaalukad argumendid.
16. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et tal pole võimalik Tartu Vanglas
õpinguid jätkata.
Kaebaja on 35-aastane ning paikneb praegu Tartu Vanglas vahistatu staatuses. VangS § 93 lg 4
kohaselt võimaldatakse alaealisele vahistatule, kes on olnud eelvangistuses vähemalt üks kuu,
põhi- või üldkeskhariduse omandamise jätkamine vastava riikliku õppekava alusel. Vahistatu
õigus haridusele piirdub VangS § 93 lg-s 4 sätestatuga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus
nr 3-3-1-29-15, p-d 11–13). Nagu viidatud lahendis on märgitud, on kinnipeetava ja vahistatu
erinev kohtlemine õigustatud eelvangistuse eelduslikult lühiajalise, vahel ka prognoosimatu
kestusega. Kuna kaebaja pole alaealine, puudub tal subjektiivne õigus nõuda, et talle
võimaldataks vahistatuna vanglas viibimise ajal omandada üldkeskharidust.
Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis osutaksid edasilükkamatule vajadusele jätkata
üldkeskhariduse omandamist just 2025/2026 õppeaastal. Kohtule pole ka muude asjas esitatud
materjalide põhjal äratuntav, et kaebajat ähvardaksid praegu kahjulikud tagajärjed, mida tuleks
tingimata esialgse õiguskaitse kohaldamisega vältida. Ainuüksi soov jätkata haridusteed ei
osuta esialgse õiguskaitse vajadusele.
17. Eelnevast tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (HKMS §
249 lg 1).
3-25-2783
18. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime ja kriminaalasjade numbrid
tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Ene Andresen