2-25-10257/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. septembril 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-10257

Tsiviilasi

X hagi Y vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1342,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress:

xxx

Hageja lepinguline esindaja: Aire Põder, e-posti aadress: xxx

Kostja: Y, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress:

xxx

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Ylt X kasuks poolte vahel 05.02.2025 sõlmitud laenulepingu alusel tekkinud

põhivõlgnevus 500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 292,50 eurot ja alates

01.07.2025 edasiulatuv viivis 0,5% päevas põhinõudelt 500 eurolt kuni põhinõude täitmiseni,

kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue (500 eurot) ning kahjuhüvitis 50 eurot.

3. Jätta menetluskulud Y kanda.

4. Välja mõista Ylt X kasuks menetluskulud 719,20 eurot ning menetluskuludelt 719,20 eurolt

viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täitmiseni.

5. Väljamõistetud menetluskulu 439,20 eurot tuleb Yl tasuda Debitum Collectio OÜ

arveldusarvele nr XXXXXXXX, AS LHV Pank, selgitusega „Tsiviilasja nr 2-25-10257, Y

võlgnevus Xile“, viitenumber xxxxxxx.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-10257 X hagi Y vastu võlgnevuse nõudes. Kostjale

on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud isiklikult

11.08.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 25.08.2025 hagile vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule või seadusele. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg

1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või

asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama

liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3

kohaselt on kohtueelsed õigusabikulud käsitatavad kohustuse rikkumisega seoses tekkinud otsese

varalise kahjuna. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on üldjuhul mõistlik ning

sellega seotud kulud on ka hüvitatavad, kui kulud on olnud mõistlikult vajalikud (vt RKTKo

09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29).

Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 500 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 292,50 eurot ja alates 01.07.2025 edasiulatuv viivis 0,5% päevas

põhinõudelt 500 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue ning

kahjuhüvitis 50 eurot.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi TsMS § 407

lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel 05.02.2025

sõlmitud laenulepingu alusel tekkinud põhivõlgnevuse 500 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevuse 292,50 eurot ja alates 01.07.2025 edasiulatuva viivise 0,5% päevas põhinõudelt

500 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue ning kahjuhüvitise

50 eurot.

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub

kostjalt välja mõista menetluskulud 684,20 eurot (sh riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 439,20

eurot, kokku 684,20 eurot). Hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu on 120 eurot, millele

lisandub käibemaks. Õigusabikulu koosneb dokumentide tutvumisest ja hagiavaldsue koostamisest 3

h x 120=360 eurot +79,20 eurot käibemaks=439,20 eurot,

Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 120 eurot, millele

lisandub käibemaks on kohtupraktika kohaselt mõistlik. Õigusabikulude aluseks olevad toimingud ja

ajakulu, sh õigusabikulu suurus 439,20 eurot on põhjendatud.

Menetlusse võtmise määruses on märgitud tsiviilasja hinnaks 1757,50 eurot. Kohus muudab

tsiviilasja hinda, kuivõrd õigeks tsiviilasja hinnaks on 1342,50 eurot (põhinõue 500 eurot,

kahjuhüvitis 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 292,50 eurot ning 500 euro

ulatuses edasiulatuv viivis). RLS lisa 1 järgi tuleb tsiviilasja hinnalt 1342,50 eurolt tasuda riigilõivu

280 eurot. Hageja on tsiviilasjas nr 2-25-10257 tasunud riigilõivu kokku 315 eurot (30.06.2025 245

eurot ja 11.07.2025 70 eurot, hageja on hagis ekslikult märkinud, et hageja on tasunud riigilõivu

üksnes 245 eurot), seega 35 eurot enam, mis ei kuulu kostjalt väljamõistmisele ning hagejal on

võimalik esitada taotlus enammakstud riigilõivu 35 euro tagastamiseks.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 719,20 eurot (riigilõiv 280 eurot,

õigusabikulud 439,20 eurot).

Hageja taotlusest ja TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud menetluskulud

439,20 eurot tuleb tasuda Debitum Collectio OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXX, AS LHV Pank,

selgitusega „Tsiviilasja nr 2-25-10257, Y võlgnevus Xile“, viitenumber xxxxxxx.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik