2-23-118895/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-118895

Tsiviilasi

L.I hagi K.A.M vastu võla nõudes

K.A.M vastuhagi L.I vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): L.I (isikukood XXX)

Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja: G.G, e-

post xxx

Kostja (vastuhagis hageja): K.A.M (registrikood XXX),

asukoht XXX, e-post xxx

Kostja (vastuhagis hageja) seaduslikud esindajad:

juhatuse liikmed D.S (isikukood XXX) ja D.H (isikukood

XXX)

Asja lahendamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSION

1. Rahuldada L.I hagi K.A.M vastu võla nõudes osaliselt.

2. Mõista K.A.M L.I kasuks välja põhinõudena 158,29 eurot, otsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 37,64 eurot ja viivis põhinõudelt (158,29 eurolt)

seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast (06.09.2025) kuni põhinõude tasumiseni.

3. Jätta L.I hagi K.A.M vastu ülejäänud osas rahuldamata.

4. Rahuldada K.A.M vastuhagi L.I vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt.

5. Mõista L.I-lt K.A.M kasuks välja põhinõudena 448,50 eurot.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Asendada jõustunud kohtuotsuses poolte nimed initsiaalidega või tähemärkidega ning

mitte avalikustada registrikoodi ja isikukoodi, sünniaega ega aadressi.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30

päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded (täiendatud 13.09.2025):

mõista K.A.M L.I kasuks välja 446,29 eurot ja seadusjärgne viivis (alates 01.06.2022), mis

seisuga 13.09.2023 on 442,98 eurot ja alates 14.09.2023 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hagi kohaselt on hageja kostja osanik. Tema osalus moodustab kogu osakapitalist 37,50%.

3. 2021. aasta majandusaasta aruandes sisalduvast kasumi jaotamise otsusest nähtub, et 2021. a

kasumist, mis oli koos eelmiste aastate jaotamata kasumiga 251 376 eurot, otsustati maksta

dividendiks 44 000 eurot. Hageja märkis esialgses hagis, et 44 000 eurost väljamaksmisele

kuuluvast dividendist on osanikele makstud välja 34 000 eurot ja senini on välja maksmata 10

000 eurot. Kuna hageja osalus kostjas on 37,50%, on hagejal saamata 2021. aasta

väljamaksmata dividendist (10 000 eurot) 37,50%, so 3 750 eurot.

4. 13.09.2023, s.o. enne hagi menetlusse võtmist vähendas hageja enda nõuet, kuna kostja oli talle

dividendid välja maksnud, arvates sellest maha kahjuhüvitise. Hageja teatas, et kostja on

rahuldanud hageja nõudest 3 303,71 eurot ehk võlgnevuse jääk oli 3 750 – 3 303,71 = 446,29

eurot. Ta esitas nõude: mõista K.A.M L.I kasuks välja 446,29 eurot ja seadusjärgne viivis

(alates 01.06.2022), mis seisuga 13.09.2023 on 442,98 eurot ja alates 14.09.2023 kuni

kohtuotsuse kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus

võttis selle nõude menetlusse.

5. Hageja väidete kohaselt kostjal põhikirja ei ole. Dividendi maksmise otsust kostja hagejale

teadaolevalt kirjalikult ei vormistanud. Dividendi maksmise otsus tehti summas 44 000 eurot

2022. aasta kevadel. Kostja tegi hagejale 2022. aastal kaks dividendi ülekannet. 01.06.2022 tegi

kostja ülekande 8 492,50 eurot ja 01.09.2022 ülekande 3 750 eurot.

6. Kostja 2021. aasta majandusaasta aruanne on kinnitatud juhatuse liikme poolt 09.07.2022.

Kostja asus dividendi maksmise otsust täitma 01.06.2022, mil ta tegi hagejale esimese dividendi

ülekande. Seega muutus dividendi väljamaksmise nõue sissenõutavaks hiljemalt 01.06.2022.

Hageja nõuab puuduva dividendi väljamaksmist ja väljamaksetega viivitamise eest viivist

seadusjärgses määras.

Kostja seisukohad

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

8. Kostja 2021.a majandusaasta aruandes on välja toodud, et eelmiste aastate jaotamata kasum on

251 376 eurot. Seetõttu otsustati osanikele maksta dividendideks 44 000 eurot. Dividendide

väljamaksed summas 44 000 eurot on toimunud vastavalt ettevõtte osanike otsustele osade

kaupa ja selliselt, et dividendide maksmine ei kahjustaks ettevõtte majanduslikku seisukorda

(maksevõimet). Dividendide maksmisel on lähtutud osanike osade suurustest.

9. Dividendide väljamaksmine on toimunud kolmes osas: 01.06.2022 (34 000 eurot), 01.09.2022

(10 000 eurot) ja 25.08.2023 (10 000 eurot).

10. Dividendid jaotusid vastavalt väljamaksetele alljärgnevalt:

L.I 9 000 + 3 750 + 3 750 eurot. Kokku 16 500 eurot ehk 37,5 % kogusummast; D.H

000 + 3 750 + 3 750 eurot. Kokku 16 500 eurot ehk 37,5 % kogusummast; D.S

6 000 + 2

500 + 2 500 eurot. Kokku 11 000 eurot ehk 25,0 % kogusummast.

11. Viiviste maksmist dividendidelt ei ole ettevõtte osanikud kunagi arutanud ega sellekohaseid

otsuseid langetanud.

12. 25.08.2023 on hagejale arvestatud dividende summas 3 750 eurot. Dividendide väljamaksmisel

hageja pangakontole on dividendide summast kinni peetud 446,29 eurot. Tegemist on summaga,

milles hageja on põhjustanud kostjale majanduslikku kahju. Kuna nimetatud kahjusumma on

kinni peetud kostja poolt hagejale tehtud panga ülekandest 25.08.2023, siis lugeda antud summa

hageja poolt tasutuks. Samuti palub kostja hagejalt välja mõista kostja õigusabikulud 538,20

eurot.

13. Otsuse kostja tekitatud majandusliku kahju sissenõudmise kohta, on teinud kostja juhatus

24.08.2023. Otsus on edastatud ka kostjale ning täiendavalt vastatud ka tema e-kirjale

28.08.2023.

14. Kuna alates 31.03.2023 hageja enam ettevõtte juhatusse ei kuulunud, siis puudusid hagejal ka

volitused ettevõtte nimel rahaliste ja muude õiguslike toimingute tegemiseks. Sellest hoolimata,

hakkas hageja ise ettevõtte kontolt omale dividende maksma, kandes ettevõtte PayPal

arvelduskontolt 28.04.2023 oma arvele 1 891,31 eurot, seda eelnevalt teiste osanikega

arutamata. Samas olid kõik osanikud sh. hageja teadlikud, et dividendide kolmanda osa

väljamakse aega arutatakse osanike üldkoosolekul nädalal 23/2023.

15. Hageja tasus omale väljamakstud dividendid (1 891,31 eurot) tagasi ettevõtte kontole alles

06.06.2023, kui oli saanud kostja esindajalt, vandeadvokaat E Valt vastava nõudekirja.

16. Osanike üldkoosolek, kus arutati dividendide kolmanda osa väljamakse aega toimus 08.06.2023

ning väljamakse ajaks kinnitati hilisemalt 31.08.2023. Dividendide kolmanda osa väljamakse

toimus aga juba 25.08.2023. Seega osanike üldkoosoleku otsust kostja täitis.

17. Hageja ise osanike üldkoosolekust osa võtta ei soovinud ning saatis vastava teavituse

01.06.2023. Antud e-kirjas teavitab hageja, et on vastu kõikidele otsustele, mis üldkoosolekul

langetatakse. Sellest järeldub, et hageja oli ka vastu osanike otsusele tervikuna, mis puudutab

dividendide kolmanda osa väljamakset.

18. Hageja eksitab kohut väitega, et kostjal puudub põhikiri. Ettevõtte põhikiri on kinnitatud

31.12.2011 ja on Äriregistrist kõigile osapooltele kättesaadav.

19. Kostja palub asendada jõustunud kohtuotsuses hageja ja kostja nimi initsiaalidega või

tähemärkidega ning mitte avalikustada registrikoodi ja isikukoodi, sünniaega ega aadressi.

Tasaarvestusvastuväide ja vastuhagi

20. Kostja esitas tasaarvestusvastuväite ning täiendavalt ka vastuhagi järgneva nõudega:

mõista L.I-lt K.A.M kasuks välja õigusabikulud 538,20 eurot.

21. Kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi hagejalt kahjuhüvitise 446,29 eurot

väljamõistmiseks. Seejuures on kostja märkinud, et kahjuhüvitis on 25.08.2023 L.I-le tehtud

pangaülekandest kinni peetud, mistõttu palub kostja lugeda antud summa hageja poolt

tasutuks. Kohus selgitas, et kohtul ei ole võimalik hagejalt välja mõista kahju hüvitist, mis on

juba hageja poolt tasutud. Sellest tulenevalt esitas kostja (vastuhagis hageja) kohtule 446,29

euro ulatuses tasaarvestuse avalduse ja antud summa võrra vastuhagi summat vähendada.

22. 22.04.2023 logis hageja sisse ettevõtte FTP-serverisse, kus pahatahtlikult kustutas e-poe sisu ja

muu s kirjeid, mille tagajärjel muutus e-pood kasutuskõlbmatuks. Samu kustutas hageja

ettevõtte Paysera pangakontolt makselahenduste projekti, mistõttu ei olnud ettevõtte e-poest

ostu sooritanud klientidel võimalik pangakaardiga ostude eest tasuda.

23. E-poe ja Paysera makselahenduste projekti taaskäivitamise ja taastamise viisid läbi X OÜ ja Z

OÜ spetsialistid ning nende tööde eest on kostjale esitatud arved summades 156 eurot, 37,50

eurot, 31,50 eurot ja 63 eurot. Ettevõttel jäi saamata ka kaudne tulu maksekaardi tehingult,

summas 158,29 eurot. Selle aluseks on kliendi tellimus ja e-kiri. Hageja poolt ettevõttele

tekitatud kahjusumma on seega kokku 446,29 eurot.

24. Ettevõtte juhatus otsustas, et tekkinud kahju tuleb hüvitada kahjutekitajal, ehk hagejal. Kuna

hageja seda vabatahtlikult tegema ei soostunud, siis pee vastav kulusumma kinni

pangaülekandel Hageja arvelduskontole 25.08.2023. Sellest tulenevalt kannab pangaülekanne

ka selgitust “dividendid 2022 miinus kulud 2023”.

25. Kostja on vajanud seoses hageja omavolilise dividendide väljamaksmisega, ettevõttele

majandusliku kahju tekitamise ja käesoleva kohtuasja menetlemisel õigusabi. Õigusabi

saamiseks pöördus Kostja vandeadvokaat E V poole (Advokaadibüroo T OÜ). Hageja on väga

hästi kursis temapoolt tekitatud kuludest juba alates 23.05.2023, kui vandeadvokaat E V saatis

hagejale vastava selgituskirja ja nõude.

26. Advokaadibüroo esitas kostjale tehtud tööde eest arve nr xxx summas 538,20 eurot.

27. Kostja palub hagejalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud 538,20 eurot. Kohus leidis ja

selgitas, et kostjal tuleb eelnimetatud nõude osas täpsustada vastuhagi aluseks olevaid

asjaolusid TsMS § 363 lg 1 p 2 alusel ning konkreetselt välja tuua kõik asjaolud, millel kostja

nõue põhineb, ning esitada neid kinnitavad tõendid. Kostjal (vastuhagis hageja) puudus

varasem kokkupuude sellistes kohtuvaidlustes ja peale hageja (vastuhagis kostja) maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamist, pöördus kostja õigusabi saamiseks vandeadvokaat E V (OÜ

T) poole. Kokku kasutas kostja õigusabi teenust 2,3 tundi. Õigusabi hind oli 195 eurot/h + km.

Hageja vastus taaarvestusele ja vastuhagile

28. Hageja tasaarvestust ega vastuhagi ei tunnista. Ta leiab, et tema kui juhatuse liikme kohustuste

rikkumine on tõendamata ja palub jätta vastuhagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Dividendinõue

29. Vaidlustamata asjaoludel on hageja kostja osanik, kellele kuulub äriühingus 37,50% suurune

osalus.

30. ÄS § 168 lg 1 p 5 kohaselt kuulub majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine

osanike pädevusse. Vastavalt ÄS § 157 lg-le 4 on osanikul õigus nõuda osanike otsusega

ettenähtud dividendi väljamaksmist. ÄS § 157 lg-s 2 on sätestatud, et osanikule makstakse osa

kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud

teisiti. Kohus tuvastas kostja 2021.a majandusaasta aruande alusel (dtl 38), et majandusaasta

aruandes on tehtud kasumi jaotamise ettepanek 44 000 euro jaotamiseks dividendidena.

31. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on võtnud vastu dividendide jaotamise otsuse ja et hagejale

kuulus dividendidena välja maksmisele kokku 9 000 + 3 750 + 3 750 eurot. Kokku 16 500 eurot

ehk 37,5 % kogusummast. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus pidada

dividendimaksest kahjuhüvitisena kinni 446,29 eurot ja kas vastavas ulatuses tehtud

tasaarvestus on kehtiv.

32. Kostja hinnangul on hageja tekitanud kostjale 446,29 euro ulatuses kahju. ÄS § 187 lg-s 3 on

sätestatud, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju

osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. ÄS § 188 lg 1 kohaselt

vastutab osanik osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt

tekitatud kahju eest.

33. Kostja heidab hagejale ette järgnevat: kostja PayPali kontolt 1 891,31 euro ülekandmist enda

kontole, 22.04.2023 kostja e-poe kasutuskõlbmatuks muutmist ja 02.04.2023 Paysera pangast

kostja makselahenduste projekti kustutamist. Hageja vaidles kostja kahjunõudele ja

tasaarvestusavaldusele vastu. Kohus on kostjale selgitanud, et antud asjaolude (hageja

rikkumine ja sellega tekitatud kahju) tõendamiskoormis lasub kostjal (vt kohtu selgituskiri, dtl

148-152).

34. Hageja väiteil logis hageja 22.04.2023 sisse kostja FTP-serverisse, kus pahatahtlikult kustutas e-

poe sisu ja muutis kirjeid, mille tagajärjel muutus e-pood kasutuskõlbmatuks. Hageja väited on

tõendatud Z OÜ kinnituskirjaga (dtl 81). Samuti kustutas hageja väidetavalt ettevõtte Paysera

pangakontolt makselahenduste võimaluse, mistõttu ei olnud kostja e-poest ostu sooritanud

klientidel võimalik pangakaardiga ostude eest tasuda. Kostja väited on tõendatud Paysera e-

kirjaga (dtl 82) ning hageja on vastava väite ka omaks võtnud. Hageja ei ole vastu vaielnud, et

ta on Paysera makselahenduse kostja veebilehelt kustutanud, kuid on esitanud vastuväite, et tegu

oli tema isikliku kontoga, mille sulgemise õigus oli ainuisikuliselt temal ja mida ta lubas kostjal

ajutiselt kasutada. Hageja sellekohased väited on tõendamata. Ühtlasi ei ole hageja kohtu ette

toonud, et oleks käitunud kostja suhtes heas usus ja kostja huve järgides ning kostjat Paysera

maksevõimaluse sulgemise soovist teavitanud või teinud ettepanekut luua uus Paysera konto

kellegi teise nimele. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud hageja rikkumised (e-

poe kasutamisvõimaluse rikkumine ja Paysera maksevõimaluse eemaldamine e-poest).

35. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2).

Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Saamata jäänud

tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste

tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (VÕS § 128 lg 4).

36. Kostja on tõendanud, et e-poe ja Paysera makselahenduste projekti taaskäivitamise ja taastamise

viisid läbi X OÜ ja Z OÜ ning nende tööde eest on kostjal tekkinud lisakulu (käibemaksuta) 156

+ 37,50 + 31,50 + 63 = 288 eurot (vt arved, dtl 83-89). Hageja rikkumise ja kahju vahel esineb

põhjuslik seos ((VÕS § 127 lg 4), kuna hageja rikkumisteta ei oleks kahju tekkinud. Kohus

leiab, et kostja tasaarvestus on 288 euro ulatuses põhjendatud.

37. Täiendavalt on kostja tasaarvestanud saamata jäänud tuluna 158,29 eurot, kuivõrd e-poe klient

soovis selle summa eest kaupa tellida, aga see oli e-poest maksevõimaluste eemaldamise tõttu

võimatu. Kohus leiab, et saamata jäänud käive ei ole samastatav saamata jäänud tuluga. Saama

jäänud tulu on sisuliselt võrdsustatav saamata jäänud kasumiga (käive miinus omahind miinus

kulud). Kostja ei ole saamata jäänud tulu teket ega suurust tõendanud. Kohus leiab, et selle

nõude osas oli tasaarvestus põhjendamatu ja kostja ei saanud seda hageja dividendinõudega

tasaarvestada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal on õigustamatult hagejale tasumata

dividendidest 158,29 eurot.

38. Järgnevalt lahendab kohus hageja viivisenõude. Hageja nõuab tasumata dividendidelt viivise

tasumist seadusjärgses määras. Pooled vaidlevad selle üle, millal muutus dividendide tasumise

nõue sissenõutavaks. Kohus tuvastas kostja 2021.a majandusaasta aruande alusel (dtl 38), et

majandusaasta aruandes on tehtud kasumi jaotamise ettepanek 44 000 euro jaotamiseks

dividendidena. Majandusaasta aruandes sisaldub ka dividendide jaotamise otsus samas summas.

Sealjuures tuleb aga juhindida ÄS §-des 157 ja 168 sätestatust, mille kohaselt dividendide

jaotamine on osanike pädevuses. Eristada tuleb majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi

jaotamise kohta otsuse tegemist. Majandusaasta aruande kinnitamine ei tähenda automaatselt

kasumi jaotamise otsustamist. Kasumi olemasolu iseenesest ei anna osanikule õigust nõuda selle

jaotamist, kui puudub vastav osanike otsus. Antud küsimuses on kohane viidata kõrgema astme

praktikale. Nimelt on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et osanikud peavad kasumi jaotamiseks

võtma vastu eraldiseisva otsuse ja majandusaasta aruanne ei saa ise olla dividendide

väljamaksmise aluseks (vt selle osas nt Tallinna RgKo 2-14-63112, p 26).

39. Kohtule on esitatud ainult üks dividende puudutav osanike otsus - 08.06.2023 toimunud osanike

üldkoosoleku otsus, mille kohaselt osanikud otsustasid, et 2021.a majandusaasta aruandes

märgitud dividendid makstakse välja hiljemalt 31.08.2023. Sellele eelnevaid otsuseid vastavate

dividendide väljamaksmise kohta kohtule esitatud ei ole, mistõttu on tõendamata, et dividendide

välja maksmise nõue oleks muutunud sissenõutavaks varem. Kohus selgitas hagejale (kohtu

selgituskiri dtl 150), et tal on võimalik soovi korral esitada vastavad varasemad otsused (kui

need on olemas) ja tõendada, et nõue muutus sissenõutavaks varem (hageja väiteil 01.06.2022).

Eeskätt sõltub sellest (nõude sissenõutavaks muutumise aeg) viivisearvestus. Hageja selliseid

tõendeid ei esitanud.

40. Pooled ei vaidle selle üle, et osaühing maksis dividendidest 24 000 eurot (sh 9 000 eurot

hagejale) välja 01.06.2022 ja 10 000 eurot (sh hagejale 3 750 eurot) välja 01.09.2022 ning

ülejäänud osa dividendidest (sh hagejale 3 303,71 eurot) 25.08.2023. Ainuüksi asjaolust, et

esimene osa dividendidest maksti välja juba 01.06.2022 ei saa lugeda dividendide nõuet

tervikuna sissenõutavaks. Samuti ei mõjuta nõude sissenõutavust asjaolu, et hageja esitas

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi.

41. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja dividendinõue muutus sissenõutavaks 08.06.2023

osanike üldkoosoleku otsuses märgitud ajal ehk 31.08.2023.

42. Kohus mõistab kostjalt välja viivise dividendide tasumata osalt (158,29 eurot) seadusjärgses

määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele alates 01.09.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni

kindla summana (37,64 eurot) ja sellest edasiulatuvalt protsendina põhinõudest. Kohus on

viiviste summa välja arvutanud rakenduses www.viivisekalkulaator.ee.

43. Järgnevalt lahendab kohus vastuhagi.

44. Kostja palub hagejalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud 538,20 eurot. Riigikohus on

lahendites 3-2-1-19-13, p 11 ja 2-16-8751, p 28 märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude

hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi

kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi

tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja

kantud kulud on mõistliku suurusega. Kohus märgib, et oma olemuselt on kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamise nõue kahjunõue. Kahju hüvitamist saab pool nõuda juhul, kui teine

pool on tema ees kohustusi rikkunud.

45. Kostja on esitanud kohtule advokaat E. V koostatud nõudekirja seoses kohtu poolt eelnevalt

tuvastatud rikkumistega (dtl 73). Eeltoodud nõudekirjaga on tõendatud, et hageja rikkumistega

seonduvalt on kostja hageja poole pöördunud ja pöördumise on koostanud advokaat (kasutatud

on õigusabi). Õigusabi kasutamine oli asjaolusid arvestades vajalik. Õigusabiteenuse osutaja on

esitanud kostjale arve (dtl 103, 104) summas 448,50 (käibemaksuta). Kokku kasutas kostja

õigusabi teenust 2,3 tundi. Õigusabi hind oli 195 eurot/h + km. Kohtu hinnangul on tegu

mõistliku ja vajaliku kulutusega ning selle hind oli mõistlik.

46. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et, et kostja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue

kuulub rahuldamisele 448,50 euro ulatuses. Kohus jätab nõude käibemaksu puudutavas osas

(89,70 eurot) rahuldamata, kuivõrd kostja on käibemaksukohuslane ja saab selle

sisendkäibemaksuna maha arvata.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

47. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg-s 1 on sätestatud, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

48. Kohus rahuldas osaliselt hagi ja osaliselt vastuhagi. Sealjuures on menetlusdokumendid

koostatud selliselt, et hagi ja vastuhagi lahendamise seisukohalt olulised väited ja tõendid on

menetlusdokumentides põimunud ja nende koostamise ajakulu ega õigusabikulu ei oleks

rahaliselt eristatav. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

49. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Andmete avalikustamata jätmise taotlus

50. TsMS § 462 lg 2 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud

kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse,

avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei

varjata. Kostja on esitanud taotluse asendada jõustunud kohtuotsuses poolte nimed initsiaalidega

või tähemärkidega ning mitte avalikustada registrikoodi ja isikukoodi, sünniaega ega aadressi.

Kohus on seisukohal, et kostja taotlus tuleb TsMS § 462 lg 2 alusel rahuldada.

Kohtu selgitused edasikaebamise osas

51. TsMS § 405 lg-s 1 on sätestatud, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3

500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Kuivõrd nii hagi hind kui vastuhagi hind jäi

alla TsMS § 405 lg-s 1 sätestatud piirmäära, menetles kohus nii hagi kui vastuhagi

lihtmenetluses.

52. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

53. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

54. Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta

annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui

apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks

mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.

55. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik