2-23-17239/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

05.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-17239

Kohtuasi

T.F maksejõuetusavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

T.F määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) T.F (isikukood XXX)

Usaldusisik B.Z

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23.05.2024 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jätta T.F kanda.

4. Mõista T.F-ilt riigituludesse välja riigilõiv 10 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15

päeva jooksul alates lahendi jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole.

Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-23-17239

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. T.F (avaldaja, võlgnik) esitas 06.12.2023 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Maksejõuetusavalduse kohaselt kannab võlgnik vabaduskaotuslikku karistust Tartu Vanglas.

Ta on lahutamas oma abielu. Võlgniku sissetulekuks on 100 eurot kuus, mis on kingitus

võlgnikule. Võlgniku igakuised kulud on 15 eurot. Võlgnikul puudub vara, tema kohustuste

suuruseks on kokku 4304,22 eurot. Võlgnikul on raske puue ja ta on töövõimetu. Võlgnik

loodab vanglas leida kergemat tööd, mille tasust ja sugulaste saadetud rahast tasuda

võlgnevusi.

2. Maakohus võttis 12.02.2024 määrusega avalduse menetlusse, nimetas võlgniku

usaldusisikuks B.Z-i (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise, keelas

võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule

võlgniku vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste

kohta.

3. Usaldusisik esitas 12.03.2024 maakohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirja ja oma

seisukoha avalduse osas.

3.1. Võlgnikul puudub kinnisvara, sõidukid, digitaalvara ja muud finantsinstrumendid

(krüptovara, aktsiad, võlakirjad, investeerimisfondid, jms). Samuti puuduvad võlgnikul

äriühingud ja muu oluline vara ning nõuded kolmandate isikute vastu. Võlgnik on liitunud

LHV Pensionifondiga L, mille osaku väärtus on 36,45 eurot. Võlgniku sissetulekuks on

kingitus, toetus tuttavatelt summas 100 eurot.

3.2. Võlgniku eeldatavate kohustuste suuruseks kokku on 2929,35 eurot. Osad täitemenetluse

registris märgitud nõuetest võlgniku vastu on aegunud (Politsei -ja Piirivalveameti kaks nõuet

ja Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue). Täitekulud on tekkinud seoses täitemenetlustega, mille

täitedokumentideks on otsused väärteoasjades (rahatrahvid), kriminaalasjades

(menetluskulud) või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiskohustus (ravikindlustushüvitis).

Puuduvad võlgniku kohustused, mille eest vastutab või võib vastutada ka teine abikaasa,

samuti teise abikaasa kohustused, mille eest võib vastutada võlgnik (võlgnik oli abielus alates

30.11.2022–17.01.2024 Xga). Võlgniku vältimatute kulutuste suuruseks (hügieenitarbed,

sideteenus) on 15 eurot kuus.

3.3. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku

puudulik seaduskuulekus pikema aja jooksul, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteo- ja

kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud kaitsjatasud, menetluskulud, rahatrahvid.

Kuna võlgnik väljamõistetud summasid tähtaegselt ei tasunud, siis see omakorda põhjustas

täitemenetluste alustamise võlgniku vastu ja tõi kaasa talle täiendavaid kohustusi

täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Lisaks on võlgnikul ka pikema aja jooksul

puudunud igasugune legaalne sissetulek.

3.4. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua

võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu, kuid võlgniku kohustustest

vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused, mis on

aga suurimateks võlgniku kohustusteks. Võlgnik on öelnud, et on töötu kinnipeetav ning tal

2-23-17239

on diagnoositud raske puue ning tal puuduvad võimalused võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks, kuid pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik

saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude

aegumist karistuse kandmise ajal.

3.5. Lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine võlgniku

maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades ilmselt perspektiivitu, kuna

kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik siiski ei vabaneks kohustustest, mis on

tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja mis on jäänud täitmata pärast kohustustest

vabastamise menetluse lõppemist.

4. Maakohus määras 14.05.2024 määrusega tähtaja maksejõuetusavalduse menetluse

raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi 1500 euro tasumiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus lõpetas 23.05.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku

maksejõuetusavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja jättis

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Maakohus määras usaldusisiku

tasuks 990 eurot (millele lisandub käibemaks), millest 594 eurot (millele lisandub käibemaks)

hüvitatakse riigi vahenditest ning 396 eurot (millele lisandub käibemaks) mõistis maakohus

välja võlgnikult.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb maksejõuetusavalduse menetlus lõpetada

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja kohustustest vabastamise menetlus jätta

algatamata.

5.2. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlgnikul ei ole vara, mille arvelt rahuldada

võlausaldajate nõudeid, mida on teadaolevalt 2929,35 eurot. Võlgnikul ei ole ka vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning võlausaldajad ega kolmandad isikud ei maksnud nende

katteks kohtu määratud deposiiti.

5.3. Arvestades, et suurem osa võlgniku kohustustest on võlgniku õigusvastasest tegevusest

tekkinud kohustuste iseloomu silmas pidades sellised, millest võlgnik ei saa vabaneda, siis ei

täidaks kohustustest vabastamise menetlus selle eesmärki. Esitatud asjaoludes tulenevalt ei ole

võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ole ka alust arvata, et pikaaegset

vabaduskaotuslikku karistust kandev võlgnik hakkab sellega tegelema, mida ta on kohustatud

kohustustest vabastamise menetluse ajal tegema.

5.4. Usaldusisiku tasu üheksa töötunni eest 110 eurot tund (millele lisandub käibemaks)

taotletud suuruses on põhjendatud, sest see vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja

usaldusisiku kvalifikatsioonile.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määrus.

Määruskaebuse kohaselt ei saa võlgnik teha tööd ning tal on kehtiv töövõime 100%. Võlgnik

soovib menetluse ajal omandada vanglas haridust, mis aitaksid tal peale vangistust hakkama

saada. Kui mingi summa koguneks võlgniku vahenduskontole, siis saaks võlgnik ka osade

kaupa tasuda menetluskulusid.

2-23-17239

7. Usaldusisik vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise osas TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

10. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-

ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Võlgnik vaidlustab maakohtu määrust

maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmise osas (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.

11. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärki ei ole eelduslikult võimalik saavutada, mistõttu ei ole

põhjendatud võlgniku pankrotimenetluse läbiviimine ning menetlus tuleb lõpetada

raugemisega. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659

maakohtu määruse vastavate põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Maakohus tuvastas, et võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks,

võlausaldaja ega kolmandad isikud ei maksnud nende katteks ka kohtu määratud deposiiti.

Seega oli maakohtul alus lõpetada maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-te 1 ja 3 alusel kooskõlas

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg 2 p-ga 5 ja § 45 lg-ga 2. Kuivõrd esines

PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud menetluse raugemise alus, siis oleks pankroti väljakuulutamine

võimalik FIMS § 45 lg-st 2 tulenevalt vaid kohustustest vabastamise menetluse algatamisel.

13. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb aga arvestada

FIMS-i, kohustustest vabastamise menetluse ja pankrotimenetluse eesmärke. FIMS § 2 lg 1

järgi on FIMS-i eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse

kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi

võlausaldajate kaitse. FIMS § 2 lg 4 järgi on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk

vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS

§ 2 teise lause järgi antakse füüsiliselt isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus

vabaneda oma kohustustest.

14. Maakohus tuvastas, et enamus võlgniku kohustustest on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud

kahju hüvitamise kohustused, mille täitmisest ei ole võlgnikku FIMS § 50 lg-st 2 tulenevalt

võimalik vabastada. Kuivõrd õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustustest

ei ole võimalik võlgnikku vabastada, siis on kohustustest vabastamise menetlus selles osas

perspektiivitu. Ülejäänud võlgniku nõuete täitmisest oleks iseenesest võimalik võlgnikku

vabastada, kuid käesoleval juhul ei ole see põhjendatud ega kooskõlas seaduse eesmärgiga.

2-23-17239

15. Pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda

oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse

kandmise ajal (RKTKm 23.09.2015, 3-2-1-92-15, p 10). Selliselt ei täidaks kohustustest

vabastamise menetluse algatamine oma eesmärki anda kohustustest vabastamise võimalus

isikule, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja võimaldada talle uue majandusliku alguse,

andes talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kuid sellise

võimaluse saab anda seaduse mõtte kohaselt vaid neile võlgnikele, kes on valmis täitma

seaduses võlgnikule sätestatud kohustusi. Selleks, et võlgnikku saaks kohustustest vabastada,

peab võlgnikul olema minimaalselt soov ja valmisolek tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega. Võlgniku poolt esiletoodud asjaoludest eeltoodud soovi mõistliku tulutoova

tegevusega tegelemiseks, et kohe asuda täitma oma kohustusi, ei ole võimalik järeldada.

Võlgniku oletuslike võimalustega hakata vanglas õppima, et omandada tulevikus (peale

vanglast vabanemist) sissetuleku teenimiseks vajalikud oskused ja võlgniku olematust

sissetulekust (kingitusena saadud 100 eurot) raha võimalikust kogumisest (kui mingi summa

koguneks) ei piisa järeldamaks tulu teenimise võimalust. Vastupidi, võlgnik on andnud teada,

et ta ei tööta, ta ei ole töövõimeline (võlgnik on ekslikult ka märkinud, et on 100%

töövõimeline) ning alles plaanib omandada mingeid oskusi, et millalgi tulevikus asuda tööle.

16. Kolleegium märgib, et aegunud kohustustest vabanemiseks on võlgnikul võimalik

pöörduda kohtutäituri poole palvega lõpetada täitemenetlused seoses täitmise aegumisega

(täitemenetluse seadustiku § 481 lg 1 ja § 202 lg 1).

17. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemisel

tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Usaldusisikul ei ole toimiku

materjalidest nähtuvalt määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole vaja

määrata talle hüvitatavate menetluskulude suurust.

18. Harju Maakohus rahuldas 15.07.2024 määrusega võlgniku menetlusabi taotluse ja

vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 4

kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse

avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse

rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud

riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb riigilõiv TsMS

§ 190 lg 4 järgi avaldajalt välja mõista riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi tuleb

kohtulahendi alusel raha riigituludesse tasuma kohustatud isikul täita lahend 15 päeva jooksul

lahendi jõustumisest. Valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib

määruse riigilõivu väljamõistmise osas sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole nõuet

täitnud määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). TsMS § 179 lg 9

järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

19. Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab maksejõuetusavalduse läbivaatamise

kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse, saab FIMS § 18 lg 10 teise lause alusel

esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)