2-24-141276/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-141276

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi M. J. vastu solidaarselt

põhivõlgnevuse 3500 euro, intressi 210 euro, viivise 2439

euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ

(registrikood

11693223), asukoht XXX, e-post: XXX

Hageja lepinguline esindaja: Päivi Margna,

Advokaadibüroo LMP; e-post: XXX

Kostja: M. J. (isikukood XXX), elukoht teadmata; e-post:

XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M. J.-ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks

põhivõlgnevus 3500 eurot, intress 210 eurot, seisuga 17.01.2025 sissenõutavaks

muutunud viivis 2439 euro ja viivis põhinõudelt (3500 eurot) alates 18.01.2025

kuni põhinõude täitmiseni määras 0,2% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui

851 eurot.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt M. J.-i kanda.

4. Välja mõista M. J.-ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks

menetluskulud kokku 1042 eurot, s.o riigilõiv 630 eurot ning lepingulise esindaja

põhjendatud kulu 412 eurot.

5. Välja mõista M. J.-ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivis

väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on M OÜ ja C OÜ vahel 12.04.2019 sõlmitud laenuleping nr XXX ning

kostja ja C OÜ vahel sõlmitud käendusleping nr XXX. Laenulepingu kohaselt kohustus

laenusaaja esialgu laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt

12.05.2019. Laenusaaja on pikendanud laenu tagastamise tähtaega laenuandja nõusolekul 56

makseperioodi võrra. Seega kohustus laenusaaja tagastama laenu koos intressiga laenuandjale

hiljemalt 12.01.2024. Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud.

Hageja esitas 21.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse laenusaaja ja

kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 13.11.2024 kostjale ja laenusaajale

makseettepaneku. Kostjale makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada ei

õnnestunud, mistõttu anti 27.12.2024 määrusega kostja suhtes nõue üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Laenusaajale M OÜ-le koostas kohus 27.12.2024 eraldi

määrusega maksekäsu. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 17.01.2025.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Varasemalt maksekäsu kiirmenetluses püüdis

kohus menetlusdokumente kostjale kätte toimetada e-posti aadressil XXX, kuid

kättetoimetamine ebaõnnestus. Rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress XXX vastas võlgnik

04.12.2024, et ammu ei ela seal. Ta ei soovinud avaldada ühtegi aadressi ega võimalust, kuidas

kirju temani toimetada. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise

määrusega 16.04.2025 e-posti aadressil XXX, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei

kinnitanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada.

Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne

avaldati 16.04.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 02.05.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku

vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (02.06.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagejal on tekkinud menetluskulud kokku summas 1269,42 eurot (koos käibemaksuga),

millest kohtuvälised kulud lepingulise esindaja kulude näol on 639,42 eurot (km-ga). Hageja

esindaja tunnitasu on olnud 140 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja

mõista menetluses tasutud riigilõivu 630 eurot. Hageja kinnitab kooskõlas TsMS § 174 lg-ga

10, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada.

Kohus küsis kostjalt seisukohta hageja menetluskulude osas 18.06.2025. Kostja kohtule ei

tähtajaks ei vastanud.

Kohtule esitatud Advokaadibüroo LMP tegevuste ülevaate kohaselt osutati hagejale

käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenuseid kokku 3 tundi ja 41 minutit (515,66 eurot), sellest 53

minutit (123,66 eurot) maksekäsu kiirmenetluses (tegevused on toodud ilma käibemaksuta).

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on 08.03.2027 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 selgitanud, et

kolleegiumi hinnangul kehtib TsMS §-s 4842 sätestatud piirang, mille kohaselt maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot

(p.12.1) ning et erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad

arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu

kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat (p.12.3).

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses põhjendatud

suuremas summas kui 20 eurot. Ülejäänud hageja õigusabikulud loeb kohus põhjendatuks

ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.

Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg

10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja

käibemaksukohustuslane. Hageja ei ole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohuslane ning ei

ole selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt sisendkäibemaksu tagasi nõuda. Hageja vaid

kinnitab, et ei saa käibemaksu maha arvestada.

Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 10. novembri 2021. a määruses nr 2-18-16519/61 juhise,

mille kohaselt menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja

kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu

tagasi arvestada. Kui kohtul tekib kahtlus, kas avaldaja kinnitus selle kohta, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane, on õige, saab kohus seda kontrollida käibemaksukohustuslaste

registrist.

Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 392 eurot.

Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 392 eurot, millele lisandub

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 412 eurot.

Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 412 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 630 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 1042 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik